Kuidas raamatukogud ligipääsetavaks said?

Mida hakata peale ligipääsetavuse nõuetega ja milline on selle termini sisu? Göteborgi raamatukogude külastamise kogemus avardab ligipääsetavuse mõistet.  

Lugu on saanud pealkirja tulevikust. Aasta jääb esialgu lahtiseks, aga kaugel see aeg kindlasti ei ole. Kuidas saakski aega paika panna, kui ligipääsetavuse tähendus muutub nagu ka selle tõlgendus.  

Euroopa Liidu 2019. a vastu võetud ligipääsetavuse direktiiv on järeleandmatult nüginud raamatukogusid aina rohkem tegutsema nii, et tooted ja teenused oleksid paremini kättesaadavad ka erivajadustega inimestele. Kui vaadata Euroopa Komisjoni 2022. a infograafikat¹, mis näitab, et iga neljas täiskasvanud eurooplane on ajutise või püsiva erivajadusega, on mõistetav, miks ligipääsetavuse tagamise üle üha enam arutletakse. Kui arvestada kokku ainuüksi Eesti enam kui 800 raamatukogu võimalik arutlusaeg tundides, võime tulemuseks saada viiekohalisi numbreid. 

Igatahes on ligipääsetavus on teema, mis paneb nii mõnegi raamatukogujuhi praktilise meele küsima, kuidas tagada raamatukogust lahkuva inimese naeratus, kui ressursse napib, aga loov meel teab, kui lihtne on valmistada rõõmu väikeste asjadega. Sõbralik juhatus soovitud raamatu juurde on miski, mida iga päev raamatukogudes tehakse ja eks seegi on osa ligipääsetavusest. Kui aga raamatu juurde viib teerada põrandal ja viitade süsteem, toetatakse neid külastajaid, kes eelistavad iseseisvalt ruumis liikuda.  

Göteborgi linnaraamatukogu kogemus  

Eesti maakonnaraamatukogude juhid ja valdkonna eksperdid külastasid möödunud aasta novembris ligipääsetavuse auhinnaga Access City Award pärjatud Rootsi linna Göteborgi. Suurepärane koht inspiratsiooni saamiseks! Lisaks on linnas kõikjal tunda multikultuurset vaimu ning raamatukogude roll on olla sillaks väga erinevate inimeste vahel nii kultuurilises kui sotsiaalses tähenduses.  

Võrreldes raamatukogunduse korraldamist Eestis ja Rootsis, võib öelda, et mõlemas riigis on avalike raamatukogude võrgustik tihe ning kohalikud omavalitsused on avalike raamatukogude haldajad. Seaduse järgi tuleb Rootsi raamatukogudel edendada demokraatliku ühiskonna arengut. Raamatukogusid haldavad omavalitsused teevad omavahel koostööd, et tagada vähemusgruppide ligipääs teabele, olgu erinevuseks siis rahvus või mõni tavaelu takistav tervisevajadus. Kuna kõik raamatukogud ei jõua korraga kõikide teemadega tegeleda, on need spetsialiseerunud. Mõned tegelevad hariduse ja teadusega, teistes on esikohal kunst, kolmandad pööravad tähelepanu tervishoiule jne. Nii nagu Eestiski on kohalikud raamatukogud Rootsis inimeste igapäevaelu lahutamatu osa, pakkudes mitte ainult raamatuid, vaid ka teisi teenuseid nagu töötoad, lugemisprogrammid vm üritused. 

Õppereisi üks sihtkohtadest oli Göteborgi linnaraamatukogu, millel on 26 harukogu.  

Göteborgi linnaraamatukogu on üks näiteid, kuidas ligipääsetavuse mõistele saab anda väga avara mõõtme. Kokku võib selle võtta nii, et kui ruum on muudetud sobivaks vaegnägijatele ja düsleksikutele ning iseseisvalt saab liigelda ka liikumispuudega külaline, siis tähendab see, et on mõeldud paljudele pisidetailidele. Sestap mõjus turvaliselt ka näiteks selgete märkidega tähistatud teekond heliraamatukokku.  

Kõik algab detailidest 

Vahetult pärast õppereisi küsis ajakiri Raamatukogu kõigilt osalistelt, mis nähtust kõige rohkem muljet avaldas. Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõunik Kristiin Meos tõi ruumikujundusest välja madalad iseteenindusletid lastele ja erivajadustega inimestele mõeldud töökohad. Ka madalad riiulid aitavad liikumispuudega inimestel tunda end iseseisvana, on mugavad ja turvalised. Teenuste ja ruumide disainimisel on läbi mõeldud, kuidas kõik kasutajagrupid neile ligi pääseksid. Raamatukogu on tehtud n-ö käepäraseks keskmisest lühematele ja pikematele külastajatele, kiirustajatele ja vaikselt kulgejatele. 

Kõik algab ukse avamisest 

Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktori Ulvi Vaarja ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktori Kaili Õunapuu-Seidelbergi märkamiste hulka kuulusid mitmed olulised detailid: automaatselt avanevad uksed ja mõnel pool lülitid uste avamiseks. Kui ukse läheduses on vajutuslingid, siis aeglasema liikumisega inimesele ei tule uks n-ö selga. Põlva Keskraamatukogu juht Kati Maidla tõi välja, et põrandale märgitud valged täpid (tähistused) aitasid inimestel paremini mõista ka uste avanemisraadiust. Eriti kasulik on see neile, kelle liikumine või nägemine on piiratud.  

Saaremaa Keskraamatukogu direktor Anu Vahter lisab, et ukse avamine peab olema jõukohane nii iseseisvalt ratastoolis liikujale kui ka keskmisest lühematele inimestele. Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kätlin Konks tõi välja, et hästi olid tähistatud kõik sissepääsud ja liftid. Tartu Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai oli meeldivalt üllatunud, et pimedatele ja vaegnägijatele mõeldud heliraamatud olid kõigile nähtaval: paljud eakad võivad ju samuti heliraamatuid eelistada. Tallinna Raamatukogude direktor Kaie Holm tõdes, et intuitiivsed ja loomulikud lahendused ei ole pelgalt erivajadustega inimestele, vaid parandavad kõigi külastajate kasutuskogemust.  

Göteborgi linnaraamatukogu veenis, et raamatukoguhoidja sõbralikkus ja koduse õhkkonna loomine on sama oluline kui paindliku disainiga mööbli ja praktiliste lahendustega ruum, mis suudab kohanduda erinevate vajadustega. Sõbralikkus on igasuguse liialduseta ligipääsetavuse osa. Põltsamaa Raamatukogu direktor Viivika Lepp märkis, et kui ruum ja inimesed on vastutulelikud, tunnevad külastajad end oodatuna ja julgevad tagasi tulla.  

Kui võrrelda, kas olulisem on töölaudade reguleerimise võimalus või toetav raamatukogutöötaja, siis maitsed ja ootused on küll erinevad, aga inimliku soojuse kõrval kahvatuvad sageli nii mõnedki materiaalsed väärtused. Narva Keskraamatukogu direktori kt Maritsa Ort märkis, et uksed, nupud ja sildid ei asenda õhkkonda ja teenuseid. Me keegi ei taha ju, et kokkuhoiuna asendatakse töötajad nuppudega. 

Linnaraamatukogu harukoguna tegutsev, keskusest paarisaja meetri kaugusel asuv Göteborgi 300 m²-ne tihedas liiklemisalas asunud raamatukogu oli ilmekas näide, kui palju mõjutab asukoht ja lihtne ligipääs raamatukogu populaarsust. Kõrvemaa Raamatukogu juhatajale Hele Ellermaale ja Valga Keskraamatukogu direktorile Triinu Rätsepale meeldis, et raamatukogu paiknes suure tänava ääres ja oli ühistranspordipeatustest kergesti ligipääsetav. Ruum kogu aeg elas, sest seal oli kogu aeg inimesi. Pärnu Keskraamatukogu direktor Krista Visas lisas, et raamatukogu ei pea olema pelgalt sihtkoht, vaid võib olla osa inimeste igapäevasest liikumisteekonnast, pakkudes hetkelist peatust ja võimalust sukelduda teadmiste maailma. 

Raamatukogude ligipääsetavust suurendab ka buss, mis viib raamatud lähemale ka neile, kes raamatukogusse ise tulla ei saa. Raamatukogubuss on näide, kuidas raamatukogu muudavad ligipääsetavaks paindlikud lahendused. Harju Maakonnaraamatukogu pearaamatukoguhoidja Jandra Peegel tõi välja, et Göteborgis jõuab lugemisrõõm sedaviisi ka lasteaedadesse ja koolidesse.  

Linnaraamatukogu Bergsjöni harukogu külastus tõestas, kuidas raamatukogu ja kultuurikeskuse ruumide ristkasutus võib muuta raamatukogu kogukonna tõeliseks keskpunktiks. Polegi vaja selget piiri raamatukogu ja teiste tegevuste vahel: kunstiringid ja kultuuriprogrammid sobivad suurepäraselt raamatute lähedusse või keskele. 

Göteborgi ülikooli haridusraamatukogu kogemus  

Sarnaselt Eestile on Rootsi raamatukogundus tihedalt seotud haridussüsteemiga. Lisaks on raamatukogud aktiivsed täiendõppe valdkonnas, pakkudes eri kursusi ja programme kogu inimese elukaare ulatuses. 

Teise sihtkohana külastati haridussüsteemi toetavat raamatukogu ehk Göteborgi ülikooli raamatukogu ‒ üliõpilastele ja teadlastele mõeldud teadus- ja õpikeskust. Selle alla kuulub kokku kaheksa raamatukogu üksust linna eri paigus.  

Raamatukogus on 2,85 miljonit trükiraamatut, ligipääs 615 000 e-raamatule ja rohkem kui 26 000 e-ajakirjale ning külastajaid on aastas 1,3 miljonit. Raamatukogu pakub kursusi ja programme, mis aitavad üliõpilasi teabeotsingus ja teadustöös. Erivajadustega üliõpilastele, näiteks düsleksikutele pakutakse kohandatud õpikuid. Lugemisstuudios saavad üliõpilased kasutada abivahendeid ja tehnoloogiaid, mis toetavad õppimist.  

Raamatukogu ruumis paistsid silma heli summutavad detailid, mis olid ka silmale ilusad vaadata. Kristiin Meos tõi välja, et lambivarjud, vaibad jms on tehtud materjalidest, mis on kaunid sisustuselemendid, kuid teisalt summutavad heli ja on väga funktsionaalsed. Lisaks saavad külastajad kasutada mürasummutavaid kõrvaklappe. 

Suurt rõhku on pandud töökohtadele ning neid tehakse aina juurde, sest nõudlus kasvab. Töökohtade all mõeldakse lihtsalt lauda ja istumiskohta. Arvutitega varustatud laudu on avalikus saalis minimaalselt, sest neid kasutatakse aina vähem. Keskendumisraskuste või ärevusprobleemidega üliõpilastele pakutakse arstitõendi alusel eraldi lukustatavat individuaaltööruumi.  

Kaasamine kui ligipääsetavuse vorm 

Reisi korraldanud Eesti Rahvusraamatukogu hariduskeskuse juhataja Riina Tamm märkis, et nii töökohtade paiknemine ruumis kui ka individuaalsed tööruumid kujundati ümber koostöös kasutajatega. Neilt küsiti, kuidas mõjub üks või teine sisekujundajate pakutud värv ja millised võiks olla mööbli paiknemise variandid. Koostööst sündis lahendus, mis muutis varasema tumedama seinavärvi heledamaks, töölauad paigutati teise seina ning ruumi lisati eraldussirme.  

Ülikooli raamatukogu käsitlebki kaasamist kui võimalust suurendada ligipääsetavust. Düsleksiaga kasutajatel on palutud pildistada oma õpiprotsessi ‒ pilte näidates on lihtsam kirjeldada oma vajadusi. Aga ka väiksed asjad nagu ruumis olevale valgele tahvlile kirjutatud küsimus „Kas sul on lõputöö teema valitud?“ aitab muuta raamatukogu kodusemaks ‒tähendab kodusus ju ka hoolimist. 

Raamatukogud on muutunud osaks igapäevaelust, kohaks, kus külastajad tunnevad end teretulnuna ja kaasatuna. Ligipääsetavus pole mitte ainult normatiivide järgimine, vaid ka pidev valmisolek kohanduda ja areneda. Üks osalejatest võtab ligipääsetavuse teema kokku reljeefsemalt: loomulikult peame arvestama kasutajatega ja olema ligipääsetavad kõigile, aga mõnikord saab asju ära teha ka teistmoodi koostatud ja järgitud reeglite järgi. Tundub, et reeglid võivad isegi ärritavana mõjuda, aga siiski ‒ näiteks Rootsis on neist kasu. Üks kasutegur on see, et need aitavad sõnastada kasutaja vajadused tänases ühiskonnas. Aga kuidas õpetaja Laur Tootsile ütleski, kui teemaks oli rehkendusülesanne? 

Rootsi kogemused näitavad, et ligipääsetavuse suurendamine ei tähenda kõige ette ära tegemist. Tähtis on märgata, mida kasutajad tõeliselt vajavad ja suunata ressursse nende vajaduste rahuldamiseks. Rootsi kogemusest oli nii mõndagi kaasa tuua, aga kasutajasõbralik keskkond algab esmalt sõbralikkusest ja hoolimisest. 

Kui reisikorraldaja pärast kahte ametlikku kohtumist Rootsi kohalike raamatukogutegelastega osalejate silmapaistvamad tähelepanekud kokku oli kogunud, leidus ühel lehel särav mõte, mis võttis väga edumeelselt kokku Göteborgi tegutsemisviisi: „Kasutaja ei pea end raamatukogu järgi kohandama. Raamatukogu kohandab ennast kasutaja järgi.“  

Auhinnaga Access City Award pärjatud Rootsi linna Göteborgi-reisi videokokkuvõte YouTube’is: Kuidas teha väga head raamatukogu Rootsimaal?  

Tekst ja fotod: Signe Heiberg 
ajakirja Raamatukogu toimetaja 

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].