Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E–L 10–19, P suletud
Foto: Institute for Government
Kümme aastat Brexitist
Merle Raid, juhtiv spetsialist (EL ja rahvusvahelised organisatsioonid)
Selle aasta 23. juunil möödub kümme aastat Suurbritannias toimunud Euroopa Liidu referendumist ehk Brexitist (“British exit”).
Küsimus, millele Ühendriikide kodanikud pidid referendumil vastama oli:
“Kas Ühendkuningriik peaks jääma Euroopa Liidu liikmeks või lahkuma Euroopa Liidust?”
Tolleaegse Suurbritannia peaministri ja konservatiivide partei juht David Cameroni korraldatud tasavägisel rahvahääletusel otsustas napp enamus – 52% hääletanutest, et saareriik lahkub ühendusest. Jäämise poolt oli 48 % hääletanutest. Referendumi tulemusena lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust ametlikult 31. jaanuaril 2020, olles selle liige olnud ühtekokku 47 aastat.
Veidi rohkem kui üheksa kuud peale referendumit, 29. märtsil 2017, käivitas tolleaegne uus konservatiivide partei juht ja Suurbritannia peaminister Theresa May Euroopa Liidu lepingus sätestatud 50. artikli menetluse, millega algas kaheaastane läbirääkimiste periood ELi ja Suurbritannia vahel väljaastumislepingu üle, et luua tulevased suhted Euroopa Liiduga. Väljaastumisleping jõustus 1. veebruaril 2020 pärast kokkuleppe saavutamist 17. oktoobril 2019. Lepingu juurde kuulub Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll.
Ühtekokku reguleerib peale liidust lahkumist Ühendkuningriigi ja ELi vahelisi suhteid neli lepingut. Lisaks eelpool nimetatud väljaastumislepingule ka veel ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping, ELi ja Ühendkuningriigi salastatud teabe kaitse leping ning ELi ja Ühendkuningriigi vaheline tuumaenergia ohutu ja rahuotstarbelise kasutamise leping.
10 aastat hiljem
Kümme aastat peale Brexitit on mõõtekojad ja suured meediaväljaanded (FT, The Guardian, Independent) täis arvukalt mõtteavaldusi sellest, millist mõju on Breixit Suurbritanniale avaldanud. Eksperdid on seisukohal, et Brexit on toonud Suurbritanniale küll natukene paindlikkust ja üksikuid võite, kuid üldiselt peetakse seda majandust kahjustanud otsuseks ning brittide toetus Euroopa Liiduga tihedamatele suhetele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Enamik uuringuid näitab, et Suurbritannia majandus on kasvanud aeglasemalt, kui see oleks kasvanud ilma Brexitita, kaubandus on kannatanud ning ettevõtete investeeringud ja tootlikkuse kasv on seiskunud. Eksperdid küll vaidlevad Brexiti mõjude üle, aga ühes asjas on nad kindlad – otsus Euroopa Liidust lahkuda on põhjustanud tohutuid kulusid riigi kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
YouGov küsitluse järgi on paljud britid varasemast kriitilisemad Brexiti suhtes. Küsitluse kohaselt toetab 59 % brittidest tihedamaid suhteid Euroopa Liiduga, ilma et riik uuesti liituks ühenduse endaga, selle ühisturu või tolliliiduga. Veidi üle poole (55 %) vastanutest toetab Suurbritannia taasliitumist Euroopa Liiduga.
Kuigi toetus Suurbritannia taasühinemisele Euroopa Liiduga on tõusuteel, siis Euroopa Liidu endised läbirääkijad ja poliitikud leiavad, et kuigi Suurbritannia võimalikku naasmist EL-i tervitataks, saaks see toimuda ainult tavalistel liikmelisuse tingimustel ilma varasemate erandite ja eristaatuseta. Suurbritannia oli oma 47 aasta pikkuse EL-i liikmelisuse jooksul saavutanud Euroopa Liidus erakordselt erilise staatuse. Riik jäi välja nii euroalast, Schengeni viisavabast tsoonist ning sai lisaks märkimisväärseid eelarvelisi tagasimakseid.
Itaalia endine Euroopa-asjade minister Sandro Gozi kinnitas samuti, et võimalike taasliitumisläbirääkimiste aluseks oleksid tavapärased liikmesriikide tingimused. See tähendaks muu hulgas euro kasutuselevõtu ja Schengeni ala liikmelisuse arutamist. „On selge, et eritellimusel õmmeldud ülikond on kadunud,“ ütles Gozi. Tema sõnul peaks Suurbritannia käsitlema kõiki küsimusi samamoodi nagu iga teine EL-i kandidaatriik.
Lisalugemist ja kasutatud viiteid:
Ivar Raig. Briti referendum on tähtis kogu Euroopale // Diplomaatia, nr .151, märts 2016
James Sherr Obe. Brexiti sõgedus // Diplomaatia, nr. 157, September 2016
Michel Barnier. Leppega lahkumine kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi ambitsioonika partnerluse nurgakivi // Diplomaatia, nr 187, märts 2019
Erki. Bahovski. Brexit: irratsionaalsuse pealetung // Diplomaatia, nr. 187, märts 2019
ÜK on muust Euroopast Brexiti tõttu maha jäänud // Postimees, 21.06.2026
Sander Silm. Kümme aastat Brexitist: Suurbritannia majandus sai kardetud hoobi, inimesed kaotasid tuhandeid // Postimees, 15.06, 2026
Endised EL-i Brexiti läbirääkijad: Suurbritannia ei saaks taasliitudes enam eritingimusi // 19.05.2026
Brexiti paradoks: Ühendkuningriik kuulub nüüd Euroopa kõige Euroopa Liidu meelsemate riikide hulka // Postimees, 4.06.2026
From Brexit to ‘Bregret’: ten years later, bitterness still prevails over the UK’s vote to leave the EU / The Conversation, 3.06.2026
Insight: Why Britain really voted to leave the European Union: Research Case Study
Institute for Government: Brexit at 10
Euroopa Komisjon: ELi ja Ühendkuningriigi suhted
