RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
Leia inspiratsiooni raamatutest: viis teost meediapädevuse õpetamisest
Autor: Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist
Kui satume kokku mõne uue teemaga, siis võime alguses olla segaduses – millest alustada? Just seepärast oleme koostanud lühikese raamatute soovitusnimekirja, mis abistaks õpetajaid. Kuna uus õppekava nõuab, et koolis oleks kohustuslik info- ja meediapädevuse kursus, siis pakume abiks ja inspiratsiooniks vastavat lugemist. Raamatud on küll inglise keeles, kuid nende praktiline lähenemine jätab teooriale vähem ruumi ning pakub õpetajate ja teadlaste kogemusi meediapädevuse uurimisel, õpetamisel ja vahendamisel.
Palju praktilisi teadmisi ja kasulikke kogemusi saab meediapädevuse huviline või õpetaja konverentsilt “Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!”, mis toimub 25.-26. oktoobril Tartus. Oled oodatud!
Trusting the news in a digital age / Jeffrey Dvorkin
Uudised tekivad uudishimust, miks ja kuidas midagi juhtus, ja mitte tingimata vaid siis, kui keegi selle kirja paneb ‒ ka suuliste jutustuste sisu võib olla uudislik. Aga milline info on usaldusväärne ja kas me võime uskuda, et see on usaldusväärne? Kuidas me teame, kas miski vastab tõele? Raamatus räägitakse uudiste läbipaistvusest, faktikontrollist ja kinnitamisest, tehnoloogiatest, mis soodustavad uudiste levikut, õiglusest ja tasakaalust uudiste kajastamisel, meediavabadusest ja paljust muust. Teemasid vaadeldakse lähemalt küsimuste-vastuste vormis, sest niimoodi satuvadki inimesed uuele infole: alustatakse küsimusest „Mis asi see on?“. Raamatu praktiline lähenemine ülalmainitud küsimustele soodustab kriitilist mõtlemist, asjakohast skeptitsismi ning tekitab uue info ja nähtuste suhtes pigem huvi, mitte hirmu.
Building news literacy / Tom Bober
Raamat koosneb 21-st koolinoortele sobivast teematunnist, mis põhinevad mitte ainult uuringutel ja avalikel andmetel, vaid ka laste ja noorte meediakasutuse harjumustel ehk kuidas nad ise infot tarbivad, aga ka jagavad. Kuigi mitte tervikprogrammi, pakub raamat mahukat meedia õppimise ja õpetamise kogemust, mis on piisavalt paindlik, et seda oleks võimalik kohandada iga õppegrupi vajadustele. Näiteks võib tuua tunni fakti ja arvamuse eristamisest, mis lisaks sissejuhatusele ning vanast ja uuest perspektiivist koosneva teooria tutvustamisele sisaldab ka praktilist harjutust ja lugemissoovitusi. Selges ja arusaadavas keeles sõnastatud ülesanded ja (grupi)tegevused aitavad õpilastel kinnistada värskeid teadmisi ja sammhaaval edasi liikuda.
Bruh, read the news / Derek Postlewaite
Tegemist on teismelistele mõeldud meediapädevuse juhiga, mis aitab navigeerida meediamaailmas ning eristada infot infomürast. Raamat on pühendatud autori tütrele ja „kõigile tulevastele põlvkondadele, kes on väärt ausamat ja rahulikumat tulevikku“. Kuigi raamat on mõeldud teismelistele, ei tähenda see, et õpetajale pole siin midagi uut. Meid kõiki ümbritsevad uudised, reportaažid, arvamuslood ja YouTube’i lühivideod, mille vahel peame iga päev valima, mida lugeda ja mida kõrvale jätta. Raamatus leiduvad nipid ja juhendid teevad infotarbimise reeglid igaühele selgemaks ja pakuvad arusaama, et tulevik on meie teha. Ja missugune see meediatarbimise mõttes saab olema, sõltub meist endist.
Friend or foe. Tackling the issue of social media in schools / edited by Victor C. Strasburger and Marjorie Hogan
Pole kahtlustki, et sotsiaalmeediast on saanud meie elu suurim suunamudija ning kuigi suhted sellega on kõigil erinevad – mõni on sõber ja mõni vaenlane –, mõjutab sotsiaalmeedia meie elukeskkonda, harjumusi ja käitumist. Raamat käsitleb sotsiaalmeedia eri külgi ning mõju lastele ja noortele. Kuna raamat ilmus eelmisel aastal, on selles palju värskeid uuringuid ja andmeid, mis avavad meediamaailma viimaste suundumuste sisu ja tõlgendamisvõimalusi. Arutletakse ka teadmise üle, et praeguste laste ja noorte jaoks on sotsiaalmeedia elu loomulik osa, mis on nende jaoks alati olemas olnud, kuid milles nad kuigi hästi ei orienteeru ja millest nad enam lahti ei saa. Seepärast tulekski kohe ja praegu kujundada endale meelepärane meediakäitumise muster ja püüda seda järgida. Selle alusel kujunevad hiljem infotarbimisharjumused, mis aitavad hoiduda infomürast.
Information literacy and libraries in the age of fake news / edited by Denise E. Agosto
Raamatu teema on raamatukogude roll meedia- ja infokirjaoskuse õpetamisel. Pakutakse praktilisi juhiseid ja strateegiaid infokirjaoskusega tegelemiseks. Häid nõuandeid ja kogemusi jagavad ja ka leiavad siit eri tüüpi raamatukogud: nii ülikooli-, rahva- kui ka kooliraamatukogud. Siit leiab raamatukogutöötaja inspiratsiooni meedia- ja infopädevuse teemade praktiliseks rakendamiseks oma töös.
Kui siin kirjeldatud raamatud huvi pakuvad, siis julgustame jälgima ka meie kasvavat meediapädevuse ja desinfo raamatute kogu: https://www.rara.ee/uuri/desinformatsioon/.