RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
Liiderlikud liidrid ja muud nähtused Eesti poliitikaelus
Poliitiline karikatuur Eesti Vabariigis kahe sõja vahel
Ühiskonnakriitiline karikatuur oli 1918-1940 Eesti Vabariigis väga levinud žanr. Ilmusid ajakirjad Meie Mats, Sipelgas, Kratt, Sädemed, kus naljajutud vaheldusid karikatuuride ja šaržidega. Ajalehtedes ilmusid järjepidevalt karikatuurid päevakajalistest sündmustest ja nendega seotud inimestest. Tuntumaks tegijaks Gori (Vello Agori, kuni 1935. aastani Georg Tõnisson), kes oli ka ajalehe Vaba Maa palgal. Karikatuure on teinud ka Otto Krusten, Redo Randel (Feliks Randel, 1936. aastani Johanson), Karl August Hindrey, Romulus Tiitus (ajalehes Postimees). Paljud karikatuuridel jäädvustatud sündmused on jäänud oma aega ja pole tänapäeva vaatajale arusaadavad. Samuti šaržid inimestest, kes on kadunud ajaloohämarusse ja kelle tegemisi ei mäletata. Kuid on nähtusi ja sündmusi, mis vaatamata peaaegu sajandi möödumisele, kõnetavad endiselt ja on päevakohased ka praegu.
Blogi annab põgusa ülevaate šaržidest ja karikatuuridest, mis kujutavad tolle aja tähtsamaid riigitegelasi ja poliitilist olukorda. Sisepoliitilisi sündmusi kajastavad karikatuurid pilavad nii riigikogu kui erakondi, samuti üldisi nähtusi Eesti ühiskonnas. Välispoliitiline karikatuur saab tõelise hoo sisse 1930. aastate lõpul, kui Euroopas tõstavad pead autoritaarsed diktaatorid ja rahvusvaheline olukord muutub pingeliseks.
Riigimehed
Konstantin Päts
23. veebruar 1874 – 18. jaanuar 1956
Sipelgas. Tallinn, 1919.
Ajutise Valitsuse peaminister, ka sise- ja sõjaminister: 24.02.1918-09.05.1919
riigivanem: 25.01.1921-21.11.1922, 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931-19.02.1932,
21.10.1933-24.01.1934
peaminister riigivanema ülesannetes: 24.01.1934-03.09.1937
riigihoidja: 03.09.1937-24.04.1938
president: 24.04.1938-17.06.1940
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
Jaan Tõnisson
22. detsember 1868 – arvatavasti 1941
Nii see oli … . Tallinn : Perioodika, 1990.
peaminister: 18.11.1919-28.07.1920, 30.07.1920-26.10.1920
riigivanem: 09.12.1927-04.12.1928, 18.05.1933-21.10.1933
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu,
1938-1940 Riigivolikogu liige.
Kaarel Eenpalu
28. mai 1888 – 27. jaanuar 1942
Nii see oli … . Tallinn : Perioodika, 1990.
riigivanem: 19.07.1932-01.11.1932
peaminister: 09.05.1938–12.10.1939
1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu,
1938-1940 Riigivolikogu liige. 1919-1920 riigikontrolör,
1920, 1921-1924 ja 1924-1926 siseminister,
1934-1938 siseminister ja peaministri asetäitja.
Jaan Teemant
4. september 1872 – juuli algus 1941
Knock-out : karrikatuurid ja vested. Tallinn, 1928.
riigivanem: 15.12.1925-09.12.1927, 19.02.1932-19.07.1932
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu ja
1923-1934/1937 II-V Riigikogu liige. 1918 Eesti Vabariigi prokurör.
Otto Strandman
30. november 1875 – 5. veebruar 1941
Sipelgas. Tallinn, 1919.
peaminister: 09.05.1919-18.11.1919
riigivanem: 09.07.1929-12.02.1931
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu,
1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
1918 Ajutise Valitsuse välis-, 1918-1919 põllutööminister.
1919 peaministrina ka sõjaminister, 1920-1921 välisminister,
1924 välis-, hiljem rahaminister.
1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias,
1933-1939 Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis.
August Rei
22. märts 1886 – 29. märts 1963
Sipelgas. Tallinn, 1919.
riigivanem: 04.12.1928-09.07.1929
peaminister presidendi ülesannetes: 09.01.1945-29.03.1963
1919-1920 Asutava Kogu (esimees),
1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister,
peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja,
1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi.
1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus.
1944. aasta septembris Otto Tiefi valitsuse välisminister.
Jüri Jaakson
16. jaanuar 1870 – 20. aprill 1942
Sipelgas. Tallinn, 1919.
riigivanem: 16.12.1924-15.12.1925
1917-1918 Maanõukogu, 1920-1926 I-III Riigikogu,
1938-1940 Riiginõukogu liige.
1918-1920 Ajutise Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse kohtuminister.
1926-1940 Eesti Panga president.
Juhan Kukk
13. aprill 1885 – 4. detsember 1942
Sipelgas. Tallinn, 1919.
riigivanem: 21.11.1922 – 02.08.1923
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu,
1920-1926 I-II Riigikogu liige.
1918-1919 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister,
1919-1920 Eesti Vabariigi rahaminister,
1920-1921 kaubandus-tööstusminister.
1924-1926 Eesti Panga direktor.
Ants Piip
28. veebruar 1884 – 1. oktoober 1942
Nii see oli … . Tallinn : Perioodika, 1990.
peaminister: 26.10.1920-20.12.1920
riigivanem: 20.12.1920-25.01.1921
1917-1918 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu,
1920-1923 I Riigikogu ja 1938-1940 Riigivolikogu liige.
1920-1921 riigivanemana ka sõjaminister.
1921-1922, 1925-1926, 1933 ja 1939-1940 välisminister.
1919-1920 Eesti delegatsiooni liige Eesti ja
Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel.
1920 Eesti diplomaatiline esindaja Suurbritannias,
1923-1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides.
Ado Birk
14. november 1883 – 2. veebruar 1942
Sipelgas. Tallinn, 1919.
peaminister: 28.07.1920-30.07.1920
1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu,
1920-1922 I Riigikogu liige.
1919-1920, 1920, 1925 välisminister.
1918 Eesti esindajana Helsingis,
1922-1926 Eesti saadik Nõukogude Liidus.
Friedrich Karl Akel
5. september 1871 – 3. juuli 1941
Knock-out : karrikatuurid ja vested. Tallinn, 1928.
riigivanem: 26.03.1924-16.12.1924
1923-1929 II ja III Riigikogu liige, 1938-1940 Riiginõukogu liige.
1923-1924, 1926-1927 ja 1936-1938 välisminister,
1922-1923 Eesti saadik Soomes,
1928-1934 Stockholmis ja 1934-1936 Berliinis.
Jaan Poska
24. jaanuar 1866 – 7. märts 1920
Sipelgas. Tallinn, 1919.
1913-1917 Tallinna linnapea. 1917 Eestimaa kubermangu komissar.
1918 Ajutise Valitsuse välisminister, peaministri asetäitja ja kohtuminister,
1918-1919 välisminister.
1919-1920 Venemaaga peetud rahuläbirääkimiste delegatsiooni juht.
1919-1920 Asutava Kogu liige.
Johan Laidoner
12. veebruar 1884 – 13. märts 1953
Sipelgas. Tallinn, 1919.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja. 1920-1929 I-III Riigikogu liige.
Eesti elu ja sisepoliitika
Eesti sisepoliitika andis hulgaliselt põhjust kriitikaks ja pilgeteks. Poliitikamaastikul oli suur hulk erakondi, valitsused vahetusid kiiresti ja head kavatsused ei realiseerunud alati nii nagu plaanitud. Karikaturistid pilasid riigivalitsemist ja parlamenti, seadusi ja nende rakendamist, erakondi ja poliitikas tegutsevaid isikuid. Naeruvääristati ka ühiskondlikke olusid ja riigis valitsevat ebavõrdsust.
Sipelgas. Tallinn, 1919.
Viimasel ajal on paljud riigiasutused omale
maju hakanud ostma, kust üürilised lahkuma sunnitakse.
„Laske jalga! Maja on ära ostetud ja siia asub korterikriisi lahendamise komisjon!“
Meie Mats, 1921, nr. 28.
„Kas sa oled ka kuulnud, et va Jõnksmann olevat kah erakonna liideriks hakanud.“
„Noh, see talle paras amet. Ma vaatasin ammugi, et ta ikka kohe
sihuke liiderliku väljanägemisega meesterahvas …“
Meie Mats, 1921, nr. 23.
Üks värske liider: „Ei saanud sust elulooma mu armas era-konnake …
Panen su piirituse sisse … seisa seal kuni ajad paranevad!“
Vaba Maa, 8. mai 1923
Tõnisson: „Sa võid hambaid näidata!
Ma olen oma unistuste tipule jõudnud ja siit ma maha ei tule!“
Vaba Maa, 8. juuni 1923
Kogupõllumehed. „Meie oleme see tüvi, mis kannab kõige ilusamaid õisi!“
Kristlik rahvaerakond. „Tulge meiega, me viime teid tagasi kuldsesse aega!“
Rahvaerakond. „Kõik meie liimi peale – sellega kindlustate oma jalgealust!“
Rahvus vabameelsed. „Julgesti meiega kaasa! Me viime teid läbi tormide ja marude!“
Majaomanik. „Kõik hääled meile, siis elate varsti mureta, nagu linnud oksal!“
Sakslane. „Me anname kõigile soojad kohad!“
Venelane. „Hääled meile, me ajame kõigile elu sisse!“
Sots. „Hääletage meie poolt. Sellega aitate saavutada meie kõrget eesmärki!“
Abramsots [Arnold Grimpel]. „Tulge meiega, me päästame teid vaevast!“
Tööerakond. „Hääletades meie poolt, aitate hävitada tagurlist lohet!“
Vaba Maa, 14. mai 1926
Riigikogu III koosseisu koalitsioon – Põllumeeste Kogud, Kristlik Rahvaerakond, Eesti Rahvaerakond, Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondus.
„Pole meil karta kukkumist –
asume täiesti kindlal ja kõikumata alusel!“
Vaba Maa, 5. september 1926
(Trööstiks kärbitud palgalistele.)
1) Teatri peale pole vaja raha kulutada. Kadriorus ja mujal vabas looduses näeb sageli hinnata operetti ja ka krõbedaid draamasid.
2) Toiduhankimine raha eest võib ära jääda, kui suhteid luua mõne armuvalus vaevleva vanapiigaga.
3) Hinge muusika abil ravida võib ilma hinnata. Kassikontserdi eest ei nõua keegi pennigi,
4) Ka rõivastuda võib rahata. Jalutades kaugemal agulis võib igal ajal saada uhke „kasuka“ ehk „mantli“.
5) Kabareekunsti nautimiseks pole ka raha vaja. Veetlevaid põlvekesi võib näha maksuta, kui teha hiirekesega vaike eksperiment daamide seltskonnas.
6) Kirjanduse peale pole vaja kulutada. Jälgides vananaiste omavahelist sõnasõda, võib tutvuda sama vängete lausetega ja oskussõnadega kui lugedes moodsat belletristikat.
7) Ja mis puutub korterisse, siis on meie ajal prii korteri hankimine kerge ja lihtne ja ei nõua kuigi suurt lärmitsemist avalikus kohas.
Vaba Maa, 3. märts 1932.
1932. aasta novembris esitasid vabadussõjalased ja Rahvuslik Keskerakond Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõud.
„Kumma neist valime, taadike?“
„Kui ilma läbi ei saa, siis võtame selle, kes meile vähem kaigast annab!“
Vaba Maa, 28. aprill 1933.
1. Et vabaneda igavesest kriisitamisest, tuleks kabinett anda Tõnissonide katte, kes kõik on kanged mehed ja tuntud kriisivastased. Rigivwanemaks passiks Jaan Tõnisson, sest ta on nimekaimude kuulsas peres kõige vanem. Ühtlasi saaks ta ka majandus- ja teedeministriks, et teha majandusele teed lahti. 2. Tõnisson juunior saaks haridusministriks, sest ta on kõige noorem ja meil on traditsiooniks saanud istutada noori hamini [haridusministri] toolile. 3. Sõjaminister oleks muidugi kindral Tõnisson, kes hoiaks püssirohu kuiva ja peletaks koid eemale. 4. Siseministriks saaks tuntud tööstur A. Tõnisson, kes paneks taadile sisse uued kindlad torud, et see vabaneks kurnavast kõhukatarrist. 5. Välisministriks kõlbaks hästi paljasjalgne Tõnisson, kel head suhted Siiami ja Lätiga. Pealegi oleks talle puhkus väga konti mööda. 6. Põllutööministriks passiks toredasti karikaturist Tõnisson, sest põlluasjandust ta kui linnamees ei tunne, ent kirves ja saag on tal olemas.
Vaba Maa, 11. mai 1933.
Õitsituled, 1934, nr. 12.
3. oktoobril 1934 teatas valitsus, et Riigikogu selles koosseisus enam kokku ei kutsuta. V Riigikogu volitused lõpetas riigihoidja Konstantin Päts 1. jaanuaril 1938, kui jõustus uus põhiseadus.
„Seda oled omale ise teinud. Ja pealegi … sul pole ju kunagi elu sees olnudki!“
Vaba Maa, 28. august 1937.
„Kui oli moes demokratism, kandsime uhkusega demokraadi rõivastust!“
„Kui mood võttis vastassuuna läksime kaasa!“
„Vapsi rõivastus oli meile nagu selga valatud!“
„Vahepeal olime veidikese apoliitilised ja käisime turul erapooletus kleidis, mis sobis meile ütlemata hästi!“
„Nüüd asume äraootaval, ent kindlal seisukohal – kui tuleb uus mood, võtame kohe tarvitusele, sest meil on muutumatu maitse: pooldame vaid seda, mis on moodne!“
Vaba Maa, 29. juuni 1935.
Eesti ja maailm
Välispoliitilised karikatuurid kajastasid nii noore Eesti Vabariigi muresid Euroopa riikide hulka vastuvõtmisega, suhteid naaberriikidega kui ka teise maailmasõja eelseid ärevaid aegu.
Madame Europa kahtleb ikka veel, kas lasta last üleskasvada või
visata murdjate suhu.
Sipelgas. Tallinn, 1919.
Pariisi rahukonverentsi (1919-20), kutsusid kokku Esimeses maailmasõjas võitnud Antandi riigid rahulepingute koostamiseks. Tulemused olid aga sellised, et juba vähem kui 20 aasta pärast sõdis Euroopa jälle.
Rahukongressil Versailles’s laulatati mademoiselle Rahuingel
ja monsieur sõjajumal Mars igaveseks ajaks paari.
Meie Mats, 1919, nr. 21.
Tartu rahulepingu tulemusena sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Läti sellist kompensatsiooni ei saanud.
Lätlane: „Kuule, Mats, õpeta mind kah, kuidas niisuguseid ilusaid kuldkalu püüda?“
Eestlane: „Nüüd on sul, veli, raske niisugust kala püüda –
sa oleks pidanud ühes minuga püügile asuma!“
Meie Mats, 1920, nr. 52.
Meie Mats, 18. detsember 1920.
Kui kaua endid oleme
Euroopa viia püüdnud me,
nüüd asjad seatud roopasse
ja sõidame Euroopasse!
Meie Mats, 1921, nr. 17.
Soomlane: „Me peaksime liidu looma …“
Eestlane: „… peaksime liidu looma …“
Lätlane: „… liidu looma …“
Leedulane: „… looma …“
Poolakas: „… ma …“
Meie Mats, 1921, nr. 11.
Piip: „Kui sa Eesti alamaid rahule ei jäta ja neid edasi murrad,
saad jälle märgukirjaga vastu kõhtu!“
Meie Mats, 1921, nr. 27.
Kommuna kägu: „Pagana mõnus oleks siia pessa ka oma muna muneda!“
Meie Mats, 1922, nr. 7/8
„See on kodanlise eelaevamise produkt – seina äärde!“
Vaba Maa, 20. jaanuar 1928.
Lähemal ajal algavad Eesti-Läti tolliuniooni segakomisjoni koosolekud.
Lattik: „Kas lugeda talle ristimise või matuse sõnad.“
Vaba Maa, 6. jaanuar 1929.
Natüürmort.
Vaba Maa, 27. märts 1935.
„Noh, armas naaber! – Oled vist unustanud,
et peale tavalise piiri on olemas ka sündsusepii! …“
Kratt, 13. veebruar 1938.
„Neela pealegi need alla, siis jätad ehk meie naha terveks!“
Eesti Sõna, 18. märts 1943.
Koostas Marge Allandi
Poliitika ja rahvusvaheliste suhete referent
