„Loo lugu!“ koondab raamatulood ajateljele

Helle Maaslieb, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu projektijuht

Raamatuaasta tuules sai Eesti Kirjandusmuuseumis loodud sisukeskkond (digitaalne platvorm, veebivara) „Eesti raamat 500. Loo lugu!“, mille selgrooks on raamatulooline ajatelg. Eks trükise ja raamatu lugu kasvabki ühel hetkel kokku kirjanduslooga, seega on keskkond raamatu- ja kirjanduslookeskne.

Ajateljel on raamatu- ja kultuurisündmuste vahele paremaks positsioneerimiseks pikitud ka ajaloosündmused. Alati ei olegi lihtne määratleda, kas on tegemist ajaloo-, kultuuri- või raamatusündmusega.

„Loo lugu!“ teemad on valdkonna- ja ajapõhised. Oleme kasutanud nende valikute tegemisel ja sisuampsude loomisel kuraatorite abi, nemad on sinna peamised tähtteosed ja kondikava andnud – hiljem võib lisanduda ja lisandubki teemadesse uut materjali kirjandusmuuseumi töötajate kaasabil. Projekti töörühmas ja sisuloomes osalesid Helle Maaslieb, Merike Kiipus, Marin Laak, Maris Jaagosild, Maris Kuperjanov, Marju Mikkel, Astrid Tuisk ja Ülle Kaart. Graafilise disaini autor on Sandra-Saskia Kärmas, tema Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööks sai „Disainisüsteem Eesti Kirjandusmuuseumi veebiplatvormile Loo Lugu“. Tarkvaraarenduse ja veebidisainiga tegeles Ilona Kolossova kirjandusmuuseumist. Projekti stardirahastus saadi Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Varaseima perioodi jaotuse aluseks on Tiiu Reimo „Eesti raamatu kronoloogia“ (2000). Teiste kuraatorite seas olgu nimetatud Janika Kronberg, Sirje Olesk, Ott Kilusk, Anu Raudsepp, Kalju Tammaru, Ilmar Vaaro, Tiina Ritson jpt. Tegemist on kollektiivse asutus(t)eülese loominguga, aga selles artiklis keskendume rohkem Kalju Tammaru sisuvalikuga alustatud ja hiljem kirjandusmuuseumi lisatud postitustega teemale „Keelatud kirjandus“.

Üldjoontes teame ju kõik eesti raamatuloo algust koos keelamise ja raamatute hävitamisega. Raamatuid on keelatud usulistel, poliitilistel, moraalsetel, õiguslikel põhjustel. Tsensuur on saatnud raamatuid ja raamatukogu läbi aegade. Religioosse sõna maarahva hulka viimiseks loodud grammatikad ja õpetused arendasid jumalasõna kuulutamise kaudu hoopis kohalikku keelt ja kirjakultuuri. Esimesed grammatikad, kalendrid ja tarbekirjandus, ärkamisaeg ja esimesed algupärased ilukirjandusteosed ja õpikud, müüdiloome, teaduskeel, kohalik teadlaskond – ja selle kõrval või üle või taustal vahelduva eduga erinevad keelud, load, tsensuur, keelatud raamatute nimekirjad, pagendatud autorid, hävitatud tiraažid. Arhiivraamatukogu fondidest keelatud kirjanduse infoplokkide juurde illustreeriva materjali leidmine on küllaltki lihtne (aga mitte küll alati sada protsenti võimalik), sest Eesti NSV-s oli arhiivraamatukogu üks neljast teadusraamatukogust, kuhu olid loodud erifondid n-ö keelatud kirjandusele, mis muidu oleks kuulunud hävitamisele. Lisaks erihoius olnuile tsenseeriti ka teisi teoseid, kust tuli nimekirjade järgi maha kriipsutada keelatud autorite nimesid või lausa välja lõigata teatud lehekülgi.

Keelatud kirjandus

Näiteks võib tuua „Loo lugu!“ postituse Kõrvaldatavate raamatute üldnimestik. „Raamatukogudest ja raamatukauplustest kõrvaldatavate raamatute üldnimestik nr. 2“ loetleb kümnete viisi autoreid, kelle kõik tööd kuuluvad kõrvaldamisele. Loetelu algab Johannes Aavikuga ja lõpeb Wilhelm Ziegleriga. Loetellu mahuvad N. Andresen, K. Hamsun, K. A. Hindrey, J. Jaik, L. Kalmet, H. Kruus, J. Lattik, A. Mälk, M. Under jt.

Veel mõned näited teemadest, millest saab „Loo lugu!“ keskkonnast lugeda:

• juhtumid inglitega – Kui inglid keelati. Inglitega on olnud mitmes raamatus sekeldusi. Silvi Liiva kaunil illustratsioonil vahetati välja üks leht F. Molnári raamatus „Võlukasukas“.
• halvasti välja kukkunud kujundus – Lenini lühikesed jalad. Kogu tiraaž (24 000) hävitati järeltsensuuri korras, kuna Asta Venderi illustratsioonid ei sobinud (tõenäoliselt ei tohtinud eestlasest kunstnik Lenini raamatut illustreerida). 1977. aastal välja antud lasteraamatut Lenini lapsepõlvest tabas hävitav saatus seetõttu, et Lenini poisipõlve jalad olid joonistustel liiga õblukesed ja kõverad.
• omakirjastatud materjalid – ECE (ECCE) – omakirjastuslik ajakiri Ecclesia Estoniae.
• konspiratiivköited – ka okupatsiooni ajal üritati siiapoole kirjandust saata, mõnikord lausa kavalusega. Arvo Mägi „Eesti rahva ajaraamat“ (1979) köideti Rootsis E. Öpiku käsitluse„Talurahva mõisavastane võitlus Eestis“(1964) kaante ja esimeste lehtede vahele, et see niiviisi konspiratiivväljaandena Eestisse tuua. 1979. aastal Stockholmis ilmunud Arvo Mägi „Eesti rahva ajaraamat“ kuulus rangelt keelatud raamatute hulka, mille sattumine valdava enamuse Eesti lugejateni pidi olema välistatud.
• moraalsed probleemid – järeltsensuuris konfiskeeriti moraalivastase sisu pärast Eesti raamatu 400 aasta juubeli romaanivõistluse kogumik „Suletud ümbrik“.
• keiser käsib – keisri otsusega keelati 1806. aasta lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et Eestist pole leitud ühtki numbrit Tarto maa rahwa Näddali-Lehte.

Soovitused ja vihjed on oodatud

Kui võib tunduda, et midagi on keskkonnast puudu, siis tõesti, see ei saagi olla lõplikult valmis ja materjali võib lisanduda ka lugejate antud vihjete abil. Lisaks võimalusele tagasisidevormi kaudu soovitusi anda on huvilisel võimalik ka ise luua oma lugu. Selleks tuleb registreeruda kasutajaks ja panna kokku sisu oma materjalist. See võib olla ainult oma privaatne nurgake loetud raamatutest või ka teistele avalikustatud lugu, mis on väike tervik Sinu valitud materjalist mingi raamatu, sündmuse või objekti kohta. Võid sisu luua päris enda materjalist, aga ka kopeerida sobivat olemasolevate teemade juurest. Peamiselt on „Loodud lugude“ nurka oodatud tegutsema nn hariduslikke sihtrühmi, seetõttu on platvormile lisatud õppekavaga seotud viktoriine ja õppematerjale. Õppematerjalid on loodud kooskõlas riikliku õppekavaga. Tsensuuri teemaga haakub just 9. klassile ja gümnaasiumile mõeldud tund „Keelatud kirjandus. Tsensuur Nõukogude Eestis“, mis sisaldab nii tunnikava kui ka töölehte. Sealt saab muuhulgas teada, et kõigis „Nukitsamehe“ nõukogudeaegsetes väljaannetes (1945, 1957, 1973, 1986, 1987) on moonutatud jutustuse lõpp: välja jäeti Nukitsamehe ristimine, kirikuõpetaja aga leiti sobivamaks asendada perekonnaseisuametnikuga (vt lugu „Nukitsamees“).

„Loo lugu!“ hõlmab mitmeid muidki teemasid: vanimatest eestikeelsetest raamatutest kaasajani, lisaks pagulaskirjandus, kultuurisündmused ning kõik, mis sinna vahele ja juurde mahub. Omaette tähelepanu on pööratud esimesele eestikeelsele: marjaaia rajamise õpetus, laulmise õpetus, rehkendamise raamat jne. Kuna tänavu on Kristian Jaak Petersoni 225. sünniaastapäev, siis koondati Kristian Jaaguga seonduv koostöös Emakeele Seltsiga omaette teemasse. Lisaks sisaldab keskkond ka omamoodi märksõnastikku – artiklitele lisatud märksõnadest moodustuvat vaba sõnapilve.

Ootame avastama ja miks mitte ka kaaslooma.
Raamatu lugu on rahva lugu. Igaühel on oma lugu.

Valik artiklis mainitud lugusid:

• Kõrvaldatavate raamatute üldnimestik:
  https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1944-1991/korvaldatavate-raamatute-uldnimestik
• Kui inglid keelati:
  https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kui-inglid-keelati.
• Lenini lühikesed jalad:
  https://www.er500.ee/teemad/keelatud-kirjandus/lenini-luhikesed-jalad)
• ECE (ECCE) – omakirjastuslik ajakiri Ecclesia Estoniae: https://www.er500.ee/index.php/teemad/keelatud-kirjandus/ece-ecce-omakirjastuslik-ajakiri-ecclesia-estoniae
• Suletud ümbrik:
  https://www.er500.ee/index.php/otsing/suletud%20%C3%BCmbrik
• Esimene eestikeelne ajaleht:
  https://www.er500.ee/teemad/kiriklikust-raamatust-rahvaraamatuni-1711-1840/esimene-eestikeelne-ajaleht#slaid2
• Nukitsamees:
  https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1918-1940/nukitsamees

Kogu valdkonda saab uurida teema alt „Keelatud kirjandus“.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].