1. aprill I Lõpuks ometi on pidu ka meie tänaval: avasime esimese ruumi Tõnismäe hoones!  

Rahvusraamatukogu avas esimese ruumi rekonstrueeritavas Tõnismäe hoones.  Vastvalminud kaheksanda korruse õhulossis kuulutati välja näitus meie rahva parimatest ütlustest, mida ainult Eesti inimesed mõistavad. Kuna hoone avamise ootus on kujunenud planeeritust pikemaks, suhtleb ka raamatukogu avalikkusega edaspidi fraseologismides, et jätta ruumi loominguliseks mitmeti mõistmiseks. 

Rekonstrueerimisel ei pruugi alati kõik lepase reega minna. Näiteks loodeti uksed avada tuleval aastal, aga säh sulle kooki moosiga. “Mõistame, et avamise viibimise tõttu on kultuurisõpradel vesi ahjus. Just seepärast oleme otsustanud avada vähemalt õhulossi, kus on tõesõna lust ja lillepidu olla,” teatas raamatukogu suuvooder. “Oleme Tõnismäe ootuses alati uskunud, et küll tuleb pidu ka meie tänaval ja õhulossi avamisega 1. aprillil ongi see käes,” rõõmustas ta.  

Suuvoodri sõnul käiakse edaspidi sirgjooneliste avamisaegadega ümber kikivarvul, sest miski pole kivisse raiutud. “Me ei soovi puru silma ajada, aga samas ei tahaks ka oma sõnu süüa, kui kõik ei kulge õlitatult. Tagasi Tõnismäele kolimise ootuses kipub meil endalgi süda saapasäärde kukkuma, kui meie kodaratesse jälle kaikaid satub.” Samas lubatakse külastajatega ikkagi südamest südamesse rääkida, et ühe mütsi all olla ja mingit kõverat juttu ei aeta. 

Õhulossi ustelt ei leia tavapäraseid avamisaegu, kuid on kirjas, millal laias laastus passib platsis olla ning millal oleks parem jalad lahkesti selga võtta ja varvast visata, et kojumineku vajadus kahe silma vahele ei jääks. Samas on öeldud, et kellelegi lahkumiseks auku pähe rääkima ei hakata. Ridade vahelt võib siiski lugeda, et pill tuleb pika ilu peale. Puust ja punaseks on aga tehtud, et õhulossis pika hambaga olla ei tohi. Kätega rääkimine ning kassi ja koera kombel käitumine pole lossi territooriumil lubatud. 

Vastukaja esimestelt külastajatelt on olnud nii ja naa. “Ärge ajage siin kärbseid pähe,” ütles üks lossisaali näitust vaatama tulnud keskealine Tallinna härra, kellel paistis pea näituse sõnumitest niigi pulki täis olevat. Temaga kaasas olnud naine kahtlustas, et vahest üritatakse siin kedagi ninapidi vedada, ent see pole siiski asi, mida suure kella külge panna. Võta näpust, kummal siin õigus on. Seltskond noori aga leidis, et fraseologismides suhtlemine “on normaalne”. “Väikseid koerustükke peab ikka ka tegema,” kostis elukevade nautijate suust.