RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19

Mariupol: nuta süda, nuta*
Kateryna Botnar
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist
Seoses sõjaga Ukrainas on palju tähelepanu saanud Mariupol ning sealt evakueeritud võitlejad ja tsiviilelanikud. Uudised Azovstali terasetehasest raputasid maailma ja alavääristasid sõnu, millega võinuks sealset olukorda kirjeldada. Kuid uudiseid ja sõnumeid Mariupolist tuleb siiski edastada, mis omakorda tähendab, et tuleb leida sõnu. Järgneva meediavaatluse eesmärk on näidata, kuidas on kirjeldanud Azovstali evakueerimisprotsessi nii kodu- kui ka välismaised meediaväljaanded.
Praegusel ajal on väga oluline sõnastada uudiseid hoolikalt, korrektselt ja üheselt mõistetavalt. Ajakirjanikud tõttavad uudist lugejateni toimetama nii ruttu kui võimalik, kuid tihtipeale juhtub, et teised väljaanded võtavad sellesama sõnastuse üle ka oma kirjutistesse. Aga kes võtab siis vastutuse kirjapandud sõnade eest?
Praegusel ajal on väga oluline sõnastada uudiseid hoolikalt, korrektselt ja üheselt mõistetavalt.
Üldiselt valitseb meedias Ukrainat toetav toon, kuid vahel tuleb ette väljendeid, mille kasutamise üle oleks olnud õigem veidi rohkem aru pidada. Toon välja mõned tähelepanekud meedias kasutatud sõnavara kohta. Nagu teada, peitsid Azovstali tehase varjendites ennast nii tsiviilelanikud kui ka sõjaväelased. Sõdurite kohta kasutatakse meedias näiteks sõnu kaitsjad (vt viide 1), ukraina võitlejad (2), Mariupoli kangelased (4), last fighters ehk viimased võitlejad (11), Mariupol defenders ehk Mariupoli kaitsjad (9) jne. Enamasti kasutatakse kas sõna „sõdurid“ või „võitlejad“, kohati lisandub mõni adjektiiv nagu „viimased“ dramaatilisema efekti saavutamiseks.
Kurvemad lood on verbidega, mida kasutatakse evakueerimise kohta. ERR ja Postimees kajastasid seda uudist kui evakueerimist, näiteks „sõjaväelaste evakueerimine“ (1) või „evakueeriti kaitsjad“ (2). Vaatamata sellele, et Eesti Ekspress kutsub Mariupolit kaitsvaid sõdureid „Mariupoli kangelasteks“ (4), leidub artiklis ka selliseid väljendeid nagu „panid relvad maha“ või „Mariupol alistus“. Sõna „alistus“ näeme ka Päevalehe tekstis (5). Sõna „evakueerimine“ on siin küll kirjas, aga miskipärast jutumärkides: „esmaspäevaõhtuse „evakueerimise“ käigus…“. Õhtuleht teatas oma lugejaskonnale, et „Mariupol on langenud“ (7), kuid edasises tekstis esineb sõnapaar „Mariupoli kangelased“. Delfi eelistas inimlikumat varianti ja kirjutas „ukraina sõdurid lahkuvad“ (6). Teistes sama väljaande artiklites on kasutusel sõnad „evakueeriti“ ja „toimetati“.
Järgmine tähelepanek on fakti ja arvamuse omavaheline mäng. Tegemist oli ilmselge faktiga, et sõdurid evakueeriti ümberpiiratud tehasest. Kuid mõned meediakanalid on otsustanud teha juhtunu põhjal oma järeldusi. Elu24 lisas näiteks sellise lause: „Sõdurite lahkumine Azovstalist on Ukraina jaoks märkimisväärne lüüasaamine…“ (3). Sellele järgnes veel üks arvamus: „Mariupoli kaotus on Ukrainale tõenäoliselt raske kaotus“. Sõna „tõenäoliselt“ viitab antud kontekstis sellele, et kohalikud ajakirjanikud ei väitnud, et see on raske kaotus, kuna ametlikku kommentaari ega tragöödia suuruse selgitust Ukraina valitsuselt polnud. Oma arvamuse avaldamisest ei saadud aga siiski loobuda.
Ka Eesti Ekspressi (4) lugu ei jäänud segaduseta. Ühe lausega „…Mariupol alistus“ jõuab meieni uudis Azovstali sündmustest, kuid juba järgmisest lõigust loeme, et „Mariupoli kaitsjate roll Ukraina kaitsmisel on kirjeldamatu“. Uudiste taoline sõnastamine ajab segadusse mitmel põhjusel, aga kõigepealt sellepärast, et siin ei anta üheselt mõistetavat hinnangut Mariupoli kaitsjatele: kas nad on alistunud või on nad vaprad kangelased?
Üllatas ka Delfi pealkiri (6), kus esines sõnapaar „Šoigu väitel…“ . Olgu nii, et Venemaa kaitseminister on uudise allikas, kuid siin tekib kohe mitu küsimust. Esimene: miks tsiteeritakse teda kohe pealkirjas? Teine küsimus on seotud pigem üldisema infootsinguga, kuna on ka teisi uudisteallikaid (Ukraina, välisriigid), millele oleks saanud viidata, näiteks Reuters, kes teatas operatsioonist kohe. Ukraina uudisteportaalidest rääkides: on ka selliseid ingliskeelseid portaale, mis reaalajas kajastavad Ukrainas toimunut. Sellised infoportaalid edastavad sõnumeid, mille on tavaliselt koostanud ukraina ajakirjanikud. Mõned neist tutvustavad ka ukraina kultuuri ja ajalugu ning lükkavad ümber meedias levinud süvavõltsinguid olulistel teemadel. Täpsema loetelu neist leiab allpool.
Vaadeldud välisriikide meediakanalite puhul võib öelda, et ka neis valitseb mõningane segadus. Tihti on esiplaanil sõna surrender ehk „alla andma“, näiteks Financial Times (8) on kirjutanud nõnda: …1700 Ukrainian soldiers had probably surrendered at Azovstal steel plant… . Siit ei tule selgesti välja, kas nad võib-olla (probably) andsid alla või pole täpsem number teada (kas 1700 või vähem). Sõna surrender kasutatakse ka New York Timesi artikli (10) pealkirjas „Surrender at Mariupol“. Hiljem aga kutsutakse ukraina sõdureid ukraina võitlejateks.
Reutersi (9) portaalis on ilmunud üle seitsme artikli, kus kõigis antakse infot veidi erinevalt. Toon ühe näite: „Russia shows video of Azovstal defenders surrendering“. See lugu kajastab hetke, mil kõik Mariupoli kaitsjad on Azovstalist lahkunud. Kirjutan siin „lahkunud“, kuna ukraina võitlejad pidasid vastu kuni viimase päevani, Azovstali terasetehast ei vallutatud jõuga. Ukraina sõdurid tagasid tsiviilisikute evakueerimise Ukraina kontrolli all olevasse linna Zaporižžjasse ning ka meditsiiniabi raskelt haavatutele.
Mõtlemapanev on Reutersi sõnakasutus, sest kui jutt on haavatud kaitsjatest, siis nad evakueeriti (9), teised kaitsjad aga andsid alla. Üks pealkiri viitab sellele otse: „Mariupol defenders surrender but their fate is uncertain“. Sõna surrender kasutatakse jällegi läbivalt Euronewsi (11) artiklis.
Positiivseks üllatuseks on osutunud CNNi (12) artikkel, mille kaasautorid on ukrainapäraste perekonnanimedega ajakirjanikud Taras Zadorozhnyy ja Victoria Butenko. See artikkel tsiteerib Ukraina valitsuse ametlikku seisukohta, et Ukraina väed on lõpetanud oma missiooni Mariupolis.
Teine hea näide selle uudise kajastusest on Deutsche Welle (DW) artikkel (13) kõneka pealkirjaga „Mariupol – a symbol of Ukrainian courage and Russian shame“. See on üheselt mõistetav ning väljendab selgelt toimetuse seisukohta. Edasi kasutatakse ka fraasi „enamik ukraina võitlejaid on lahkunud“ (most of the Ukrainian fighters have left). Siiski – teine samateemaline uudis toob taas segaseid sõnumeid (13). Tekstis leidub nii lause „Venemaa teatel panid ukraina sõdurid relvad maha“ kui ka „Mariupoli kaitsjad lahkuvad Azovstali terasetehasest“. Viimane on võetud president Zelenskõi intervjuust, ja on näha, kuidas sõnastus ja edastatud narratiivid on muutunud.
Lõppkokkuvõttes tahaks veelkord rõhutada õiget infot sisaldava, kohase, hoolikalt koostatud ja olukorda mõistva uudise sõnastamise olulisust: elame ajal, mil meie ümber paljunevad ja hargnevad kontekstid, üks on aluseks järgmisele ja nõnda lõpmatuseni. Iga sõna loeb.
Kasutatud allikad:
https://www.err.ee/1608601678/soja-85-paev-azovstali-kaitsjad-viidi-vanglasse
https://www.ft.com/content/f066fd8a-b71d-45a1-9a01-ebca9d66f87b
https://edition.cnn.com/2022/05/16/europe/azovstal-siege-halt-mariupol-intl/index.html
https://www.dw.com/en/opinion-mariupol-a-symbol-of-ukrainian-courage-and-russian-shame/a-61882040
Soovitatud Ukraina ingliskeelsed allikad:
* Luulerida Dmitri Strotsevi luuletusest, tõlkinud Igor Kotjuh