RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19
3.–5.12 REMONDIKS SULETUD!
Marshalli plaan
Euroopa Taastamise programm, tuntud ka kui Marshalli plaan, oli Ameerika Ühendriikide programm, mille eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike ning takistada kommunismi levimist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist, mis kujutas endast USA abi riikidele, keda ähvardas Nõukogude Liidu ekspansioonioht.
Marshalli plaan kestis kokku 4 aastat (1948-1952) ning programmi raames sai 13 miljardi dollari ulatuses abi ja laene koguni 16 Euroopa riiki. Sinna hulka kuulus ka Saksamaa, kes varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees.
Marshalli plaan toodi avalikkuse ette 5. juunil 1947. Sel kuupäeval ütles toonane USA riigisekretär Georg C. Marshall Harvardi Ülikoolis järgmist: “Enne kui Ameerika Ühendriikide valitsus saab jätkata oma püüdlusi [—], peavad Euroopa riigid mingil määral kokku leppima, mida tuleks praeguses olukorras teha ning mida nad ise ette võtavad [—].”
USA eesmärgiks ei olnud võtta Euroopa riikide areng üksnes enda kätesse. Marshalli plaan oli eelkõige tõuge, mis aitas Euroopa riikidel seljatada sõjakoledused ning alustada omal käel tõusuteed. 1948. aastal asutati Marshalli plaani raames ka Euroopale antava abi kooskõlastamiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon, hilisem OECD.
Abi ja laene saanud riikide majanduslik käekäik paranes jõudsalt. Ameerika Ühendriikidest sai abiprogrammide läbi ametlik Lääne-Euroopa vabariikide liitlane. 1949. aastal viis see Põhja-Atlandi lepingu allakirjutamise ja NATO loomiseni.
Lugemissoovitused:
Välisminister Georg C. Marshalli sõnavõtt Harvardi Ülikoolis, 5. juuni 1947