Meediapädevus 2.0: kriitiline mõtlemine ja hundijutud

Kristiina Kaju, Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalteaduste valdkonna juhtiv spetsialist

Oktoobri lõpp tõi Tartusse kokku meediapädevusest huvitatud õpetajad, raamatukoguhoidjad, noorsootöötajad ja ajakirjanikud. Meediapädevuse nädala raames toimus konverents Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!. Konverentsil oli võimalus lahti harutada uuenenud riiklikku õppekavva lisatud meediapädevuse õpetamise eri tahud ning jagada nippe ja kogemusi valdkonna teadmiste õpetamisel ja kasutamisel.

Konverentsi alguses käsitleti õppekavade temaatikat, sh küsimust, miks ja kuidas peab meediapädevus olema osa kõikidest õppeainetest. Küsiti, kas noored üldse teavad, kust tuleb see sisu, mis nende ekraanidele satub ning kuidas nad jõuavad kiires infovoos kriitiliselt selle sisu üle mõelda ja samal teemal veel materjali juurde otsida. Meediapädevuse olulisemaid komponente on kriitiline mõtlemine ‒ kindlasti on see miski, mida saavad kõik õpetajad arendada lapse koolitee algusest 12. klassi lõpuni. Digi- ja meediapädevus ning internetis turvaliselt tegutsemine on väga tihedalt seotud ja kõige olulisem on, et seda lastele õpetataks. Seoste loomise ja mõtestatud õppimise õpetamine on laste jaoks võtmetähtsusega ning sellest tulenevalt on oluline ka eri õppeainete lõimimine ja põimimine. Ja tegelikult loob selline lähenemine võimaluse ja pinnase meediapädevuse õpetamise lisamiseks kõikidesse õppeainetesse. Samas tõdeti konverentsi aruteludes, et õpikusse on meediapädevuse teemat keeruline panna või vormida, pigem peab selle õpetamine ajaga kaasas käima ja muutuma. Leiti, et hea lahendus oleks veebipõhine õpetamise teekaart või keskkond, mida kindlasti tuleks pidevalt uuendada.

Meediapädevuse valdkonnaski on tähtis koostöö, info omavaheline jagamine ja samal alal tegutsejate võrgustik. Ka Balti riikide vahel toimib koostöö, loodud on võimalus praktiliste kogemuste ja koolitusmaterjalide jagamiseks. Selgus, et kolme riigi rahvusraamatukogudes on tõusvaks teemaks tehisintellektiga (AI) seonduv, korraldatakse koolitusi ja seminare. Miks? Sest just AI on paljudele kättesaadav ja lihtsasti kasutatav tööriist, mis annab võimaluse suure hulga info, paraku ka valeinfo loomiseks. Sellega kaasnevaid võimalusi ja riske peavad mõistma nii õpilased kui ka õpetajad, aga kindlasti ka raamatukogutöötajad. Edaspidi on tähtis pöörata tähelepanu meediapädevuse mängulisele õpetamisele ja kindlasti vanema põlvkonnaga tegelemisele. Vanem põlvkond on kriitilisema tähtsusega just venekeelse elanikkonna puhul, kes on Vene narratiivide suhtes vastuvõtlikum.

Aruteludes kõlas mitmel korral ka mõte, et digi- ja meediapädevus peaks algama kodust – aga kas vanematel on selleks ikka piisavalt teadmisi? Ei saa unustada ka faktikontrolli tähtsust ajakirjanduses ja lugusid, kus ajakirjanik selgitab, kuidas lood sünnivad. Ning veel üks hea võimalus meediapädevusest ja sotsiaalmeedias valitsevatest ohtudest rääkida on lastevanemate koosolekule veebipolitseiniku kutsumine. Lisaksin siia juurde omalt poolt mõtte, et miks mitte ka raamatukokku!

Päeva lõpetuseks kõneles president Kersti Kaljulaid demokraatiast ja sõnavabadusest. Üks kõlama jäänud mõtetest oli, et koolides tuleb eelkõige õpetada inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemist ning sotsiaalseid oskuseid. Vanasti läksid poodi, küsisid jäätist ja müüja parandas, kui valesti küsisid. Kogu aeg õppisid ühiskonnas asju ajama nii, et ise ja teised haiget ei saaks. Tekkis näiteks oskus lugeda näoilmeid, ütles Kaljulaid. Me ei tea, milline on tulevik, ega sedagi, millised inimesed tänases ühiskonnas vastu peavad. Seega on tolerantsus maailma kõige tähtsam asi: teistsuguseid inimesi pole mõistlik mingi vormi järgi ühetaoliseks suruda, sest neid ei ole võimalik muuta. Kuigi säutsuühiskonnas väljendatakse oma mõtteid üha vähemate tähemärkidega ja noored ei jälgi kuigi palju traditsioonilist meediat ega pruugi tüvitekste lugeda, siis kasutavad nad viitsadat teistsugust viisi, kuidas oluliste väärtusküsimustega tegeleda ning uudistega kursis olla. Õpetaja saab lapsi toetada näiteks nii, et lubab neil erinevaid raamatuid lugeda ning tõstatab ise väärtuste teema. Nii saavad lapsed lõpuks eri raamatute põhjal samade teemade üle arutleda. Väikeses vabas ja demokraatlikus riigis peab igaüks ise vastutuse võtma. Kogu aeg tuleb seista ja võidelda nende asjade eest, mis on sulle olulised. Ise peab võtma aktiivse hoiaku ja seisukoha, mitte ühtegi teist teed ei ole! ütles Kaljulaid.

Konverentsi saab järele vaadata rahvusraamatukogu YouTube’i kanalil:

Artikkel on ilmunud ajakirjas Raamatukogu, 2023, nr 6.