Vaata lahtiolekuaegasid
Foto: Pixabay.com

Mis on kunstmuru?

27. aprill 2023

Kateryna Botnar
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Mitu tähendust on sõnal kunstmuru? Kas teie peas seostub see enamasti jalgpalliväljaku rohelise kattega? Selline vastus ei ole vale, kuid digiajastul sai kunstmuru veel ühe tähenduse: kunstlikult loodud ja organiseeritud toetus mingile kampaaniale ja/või isiku(te)le. The Guardian tõlgendab seda mõistet nõnda: see on katse tekitada muljet, et mingil kampaanial, isikul või tootel on rohujuuretasandil toetus, kui tegelikult seda toetust ei ole.

Peatugem kõigepealt rohujuuretasandi sõna juures. Selle sõna etümoloogia viitabki otse sellele, et sotsiaalsed liikumised, kampaaniad jt, mis avaldavad millelegi või kellelegi toetust, on loodud rohujuuretasandil ehk tavainimeste poolt. Aga kus on siis võltsing? See seisneb selles, et neid inimesi pole tegelikult olemas. Nende sotsiaalmeediaprofiilid või kontaktandmed on võltsitud. Kui inglise keeles on selle tehnoloogia nimetus astroturfing just sellesama rohujuuretasandi pärast, siis eesti keeles on olemas oma vaste – kunstmuru. Minu meelest selgitab see mõistet ja tehnoloogiat paremini. Liitsõnas kunstmuru tähendab osis kunst seda, et profiilid (sh kommentaatorid, toetajad ja meeleavaldajad) on tehislikult, kunstlikult loodud, osis muru osutab rohujuuretasandile. Selliseid profiile ei arendata sugugi mitte kuude, vaid aastate viisi, et nad näeksid välja autentsed. Selleks, et isegi haritud ja tähelepanelik inimene, kes läheb taolist profiili kontrollima, ei oskaks võltsitud profiili tõelisest eristada. Võib-olla olete lugenud mõnda arvamusartiklit või teavet, kus leidub selliseid väljendeid nagu aktiivsed kodanikud, Briti teadlased, murelikud linlased jne? Kui üllatav see ka ei ole, siis see on samuti kunstmuru. Umbisikulise tegumoe kasutamine seal, kus seda pole vaja või kus see pole õigustatud, on üks kunstmuru väljendustest. Kui tekstis osutatakse inimeste kogumile – näiteks kodanikele, naabritele või kooli x õpilastele –, ei edastata meile fakte. Selle asemel saame teada vaid ebamäärase inimeste arvu ja umbisikulise arvamuse, mille usaldusväärsus ei ole teada. Kunstmuru leiab ka foorumitest, kommentaaridest ja arvustustest. Näiteks siis, kui ühe toote kohta on hästi mitu kommentaari, teise juures aga ei ole. Mõte on selles, et me ei saa lõpuni teiste kommentaare usaldada, aga loeme neid siiski, kui tahame tundmatu eseme kohta rohkem teada saada. Äkki olete kohanud selliseid kuulujutu moodi uudiseid nagu mina olen kuulnud, et…? Taolise uudise juured ulatuvad tihti ühe inimese arvamuseni, pannes meid uskuma, et paljud arutavad just sama juhtumi üle.

Üks on selge: iga kunstmuru-tehnoloogia taga seisab suur raha, mis võimaldab seda vajaduse korral rakendada nii sotsiaalmeedias, turunduses, poliitikas kui ka propagandas. Postimees soovitab endalt alati küsida, mis võiks olla iga teksti kirjutaja(te) motiiv ning millest on tingitud nende soov ühte või teist teemat kajastada. Kuid võib juhtuda ka nii, et mingi liikumine sünnib iseenesest, päriselt rohujuuretasandil, ja alles hiljem sekkuvad teised poliitilised jõud. Sellist protsessi nimetab Marko Kovic kunstmuru orkestriks. Aja jooksul hakkavad need välisjõud liikumist või muud toetusväljendust niivõrd palju mõjutama, et kõik temaga seotud protsessid ja tegevused on otsekui lavastatud ehk orkestreeritud.

Rahvusraamatukogu soovitab alati

• lugeda kõigepealt teavet (mitte kommentaare);

• kontrollida infoallikat ja võrrelda seda teiste meediaväljaannetega;

• võimalusel lugeda uudiseid mitmes keeles ning pidada meeles, et iga fakti saab moonutada, kui kajastada seda teisel viisil. See, kuidas teie infot loete, sõltub ainult teist endast.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Raamatukogu, 2023, nr. 2.