Mitmenäolised parlamendid: parlamentaarsed uudised Riigikogu Toimetistes

Piret Viljamaa
rahvusraamatukogu infospetsialist
“Parlamentaarsete uudiste” koostaja

Ajakirja Riigikogu Toimetiste 50. number annab põhjuse pilguheiduks ajalukku, sest Eesti Rahvusraamatukogu infospetsialistide koostatud parlamendiuudiste rubriik on peaaegu sama vana kui ajakiri, see on ilmunud 2000. aastast, alates teisest numbrist.

Esimeses ülevaates oli kirjas ka selle üldeesmärk: pakkuda Riigikogule huvitavat teavet teistes parlamentides toimuvast, valik keskendus eelkõige Euroopa Liidu ja NATOga seotud riikidele. Lähinaabrite (Läti, Leedu ja Venemaa) uudised jäeti üldse välja, sest eeldati, et nendes toimuvat kajastatakse meil niigi piisava põhjalikkusega. Soomet ilmselt hästi kajastatud lähiriigiks ei peetud, sest enim kajastamist leidiski Soomes toimuv (viie uudisnupukesega). Kogumahult oli esimene ülevaade veel üsna napp. Näiteks leidis kajastust, kuidas rahvas hindas 1999. aastal kokku tulnud (aasta varem taasloodud) Šoti parlamendi tööd (kahjuks peeti parlamendisaadikute tööd ebaprofessionaalseks, aga rõõmustati siiski, et parlament olemas on). Elektrooniliste teabevahetuse seadmete arengut illustreerivad uudised, et Iirimaal anti välja esimene CD-ROM, millel oli parlamendikomisjoni aruanne ning Saksa Bundestagi uudiseid oli 2000. aasta keskelt võimalik igal kodanikul lasta oma isiklikule e-mailile saata.

Arvestades, et maailmas on toimunud hulgaliselt huvitavaid, üllatavaid, veidraid, rõõmustavaid, naljakaid, aga ka kurvastavaid sündmusi, on ülevaadete maht pidevalt kasvanud ning osa uudiseid on alati jäänud ruumipuuduse tõttu kajastamata.

Järgnevalt on toodud kronoloogiliselt näiteid aegade jooksul ladestunud uudistest.

2001

– sai Jaapani parlamendi ülemkotta esimese sisserännanu ja eurooplasena soome päritolu Marutei Tsurunen (tema elust pajatab elulooraamat „Sinisilmäinen samurai“);

– Türgi parlamendis puhkenud kaklus oli nii äge, et kolleege lahutama läinud saadik kaotas elu;

2002

– keelustas Kreeka parlament hasartmängude tõkestamiseks kõik arvuti- ja videomängud (sellega sai Kreeka ka Guinnessi rekordite raamatusse, seadust muudeti kaks kuud hiljem, keelatuks jäid ainult rahalist kasu lubavad mängud);

2004

– moodustas Ukraina Ülemraada ajutise komisjoni opositsiooni presidendikandidaadi, parlamendiliikme Viktor Juštšenko mürgitamise asjaolude selgitamiseks;

– keelas Suurbritannia parlament Inglismaal ja Walesis koertega peetava jahi, otsustava hääletuse ajal tungisid rebasejahi toetajad võltsitud kutseid kasutades parlamenti (1641. aastast polnud parlamenti loata sisse tungitud);

2005

– lükkas Suurbritannia Lordide Koda tagasi kristlike erakoolide taotluse taastada neis koolides laste füüsiline karistamine, nimelt leidsid õpilaste vanemad, et keeld rikub nende inimõigusi, sest sel karistusmeetodil põhinev haridus on osa nende usust;

– tekitas Prantsusmaal skandaali seadus, milles sätestatati, et koolide õppekavades tuleb „tunnustada prantslaste positiivset rolli endistes asumaades” (2006 kuulutati säte kehtetuks);

2006

– kiitis USA Kongress heaks Mehhiko piirile 1200 km pikkuse tara ehitamise rahastamise;

– muutis Venezuela parlament riigi sümboolikat: mh, kui enne liikus vapihobune paremale, siis nüüd kappab hobune vasakule (president pidas eelmist imperialistlikuks);

2007

– kriminaliseeris Mauritaania parlament orjapidamise (see keelustati riigipea dekreediga 1981, kuid traditsioon jätkus);

2008

– soovis USA Senat keelustada uputamistehnika jms kasutamise, kuid president George W. Bush pani seadusele veto, väites, et seadus jätaks USA ilma ühest tõhusamast terrorismivastase võitluse vahendist (vetot ei õnnestunud tühistada);

– toetas Jamaica parlament surmanuhtluse taastamist (1988. aastast kehtis moratoorium);

– kiitis Suurbritannia Lordide Koda heaks kliimamuutuste seaduse, mis kohustas riiki 2050. aastaks kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 80% (maailma esimene siduv kliimaseadus);

2009

– lükkas Läti Seim taas tagasi opositsiooni algatatud põhiseaduse muudatuse, mis oleks andnud mittekodanikele õiguse osaleda kohalikel valimistel;

– lisas Uganda parlament inimkaubitsemist käsitlevale seadusele paragrahvi, milles lapse ohverdamiseks toime pandud inimröövi eest sätestati maksimumkaristusena surmanuhtlus;

– võttis Mali parlament vastu islamiusuliste proteste põhjustanud perekonnaseaduse (nt jäeti välja nõue, et naine peab oma mehe sõna kuulama); president saatis eelnõu parlamenti tagasi; seadus võeti vastu 2011, sees oli käsk naistele oma mehe sõna kuulata;

– kiitis Islandi parlament heaks riigi kohustuse tagasi maksta 3,9 miljardit eurot Briti ja Hollandi hoiustajatele, kelle raha oli Islandi Landsbanki internetipangas Icesave;

– andis Venemaa Föderatsiooninõukogu presidendile õiguse saata sõdurid eriolukorra puhul välisriiki parlamendiga konsulteerimata;

– hõivasid puuetega bosnialased Sarajevo parlamendihoone ja teatasid, et ei lahku, kuni Bosnia ja Hertsegoviina pole ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (ratifitseeriti ära);

2010

– toimus Venemaal lennuõnnetus, milles hukkus 96 inimest, sh Poola president Lech Kaczyński abikaasaga, kolm Senati ja 15 Seimi liiget (ka Senati aseesimees ja kaks Seimi aseesimeest). Delegatsioon oli teel Katõnis tapetud Poola ohvitseride mälestusüritusele;

– valiti Brasiilia parlamenti 1,3 miljoni häälega Francisco Silva ehk kloun Tiririca, kelle valimisplakatil oli: „Enam hullemaks minna ei saa” ning kes lubas, et ei tee parlamendis muud, kui annab valijatele teada, kuidas poliitikud aega veedavad;

2011

– keelustas Hollandi parlamendi alamkoda uimastamata loomade ohverdamise, kuid aasta hiljem lükkas Senat selle moslemite ja juutide survel tagasi;

– ohverdati Kõrgõzstani parlamendis seitse lammast, et hoonest halbu vaime välja ajada;

– sätestas Valgevene parlament trahvid massilise tegevusetuse eest (A. Lukašenka režiimi vastased kogunesid avalikes kohtades ning seisid vaikides paigal või aplodeerisid);

2014

– seadustas Belgia parlament laste eutanaasia (esimene riik, kus eutanaasia on eapiiranguta);

– seadustas Keenia parlament polügaamia;

– seadustas Leedu Seim rituaalse loomatapu, et aidata Venemaa impordikeelu tõttu kannatavatel loomakasvatajatel liha araabia riikide ja Iisraeli turgudele müüa;

– võitsid Euroopa-meelsed parteid Ukraina parlamendivalimised (2013 peatas president Viktor Janukovõtš ühinemiskõnelused ELiga, mis vallandas massirahutused; Janukovõtš põgenes Venemaale ja Ülemraada tagandas ta; Venemaa annekteeris Krimmi);

– ratifitseeris Kuuba parlament kokkuleppe USAga suhete normaliseerimise kohta;

– võttis Soome Eduskunta vastu sooneutraalse abieluseaduse (teadaolevalt esimene riik, kus see toimus kodanikualgatuse korras);

2015

– kiitis Suurbritannia parlament heaks EList lahkumise rahvahääletuse, 2018 võttis vastu EList lahkumise seaduse (Brexit); 2020 rakendusakti, millega riik EList lahkus;

– kiitis Prantsusmaa parlament heaks kokkuleppe USAga, Prantsusmaa nõustus maksma 60 miljonit dollarit kompensatsiooni välismaalastele, kes Teise maailmasõja ajal toimetati natside koonduslaagritesse prantsuse kaubavagunites;

– kinnitas Hiina Rahvakongress kommunistliku partei otsuse loobuda 1980. aastatest kehtinud ühe lapse poliitikast; 2021 tühistas trahvid, mida seni määrati kolmanda lapse saamisel;

2016

– rünnati Afganistani uut parlamendihoonet istungi ajal rakettidega;

– taastas Leedu Seim kohustusliku ajateenistuse (ajateenistusse kutsumine peatati 2008 ja taastati 2015 Venemaa Ukraina-vastase tegevuse tõttu);

– karmistas Rootsi Riksdag asüüli andmise ja perekondade ühinemise korda (2015 saabus Rootsi 163000 asüülitaotlejat);

– võttis Saksamaa parlament vastu seadusemuudatused, mis lihtsustasid seksuaalkuriteo korral kaebuse esitamist (ajendiks olid Kölni sündmused: naisi ahistati massiliselt);

– toimus Türgis sõjaväeline riigipöördekatse, pommitati ja tulistati parlamendihoonet;

2017

– tühistas Taani parlament blasfeemiaseaduse, aga 2023 taastas selle;

– võttis Poola Seim vastu kohtute sõltumatust vähendavad seadused;

2018

– piiras Kreeka parlament Traakias tegutsevate islamikohtute volitusi (ainus ELi riik, kus tegutsevad šariaadikohtud);

– muutis Iiri parlament põhiseadust (põhiseaduses kaotati abordikeeld) ja võttis vastu abordiseaduse;

2019

– kiitis Prantsusmaa parlament heaks nn GAFA seaduse, rahvusvahelistele firmadele (Google, Apple jt) kehtestati Prantsusmaal osutatud digiteenuste eest 3%-line käibemaks;

– tegi Suurbritannia parlament esimesena maailmas kliimakriisi kuulutava avalduse;

2020

– kiitis Prantsusmaa parlament (paljude hulgas) heaks meditsiinilise hädaolukorra seaduse, valitsusele anti suuremad volitused koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks;

– kriminaliseeris Alžeeria parlament avalikku korda või riigi julgeolekut ja rahvuslikku ühtsust kahjustada võivate „valeuudiste“ edastamise;

– süütasid valimistulemuste vastu protestinud inimesed Kõrgõzstani parlamendihoone;

2021

– võttis Austraalia parlament esimesena maailmas vastu seaduse, millega nõuti rahvusvahelistelt sotsiaalmeediaplatvormidelt Austraalia uudiste vahendamise eest tasu;

– sai lõpliku heakskiidu Venemaa põhiseadusreform, mis nullis senise presidentide ametiaja arvestuse ja võimaldas ametisoleval presidendil kandideerida veel kaks korda;

– keelustas Hiina sõjaväelaste laimamise;

– keelas Lõuna-Korea parlament tehnoloogiahiidudel sundida rakenduste arendajaid kasutama tehnoloogiahiidude endi maksekeskkondi;

2022

– (24.02.) kuulutas Ukraina Ülemraada seoses Venemaa rünnakuga välja sõjaseisukorra;

– võttis Riigiduuma vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad Venemaa sõjaväe kohta „valeandmete levitajaile“ määrata kuni 15 aasta pikkuse vanglakaristuse;

– toetas Soome Eduskunta ülekaalukalt riigi NATOga liitumise püüdlusi;

– kiitis Venemaa parlament heaks Ukraina oblastite Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja liitmise Venemaaga, s.o Ukraina territooriumist u 20 protsendi annekteerimise;

2023

– taaskehtestas Läti Seim ajateenistuse;

– sätestas USA Kongress, et president ei saa lõpetada USA osalust NATOs ilma Senati heakskiiduta või peab Kongress selleks vastu võtma vastava seaduse;

2024

– kiitis Kreeka parlament (esimese valdavalt õigeuskliku riigina) heaks samasooliste abielud;

– sätestas Prantsusmaa parlament naiste abordiõiguse põhiseaduses;

– võttis Lõuna-Korea parlament vastu koeraliha keelustava seaduse.

„Parlamentaarsete uudiste“ rubriigis mainitud riigid

Laura Nemvalts
rahvusraamatukogu digihumanitaaria spetsialist

Artiklites mainitakse kokku 148 eri piirkonda, mille saab jaotada 138 riigiks. Riike ja nende esinemissagedusi kujutavalt kaardilt saab välja lugeda, et kõige enam on mainitud Ühendkuningriigi parlamendi uudiseid. Tulemus on mõneti tinglik, kuna Ühendkuningriigi hulka on arvestatud ka Šotimaa ja Gibraltari parlamentide mainimised. Taolist ühendust tegemata on kõige enam mainitud Venemaa parlamendi tegevust. 

Kõige enam mainitud riigid (sh nende koosseisu kuuluvad piirkonnad): 

1. Ühendkuningriik (Ühendkuningriik + Šotimaa + Gibraltar) – 54 mainimist 

2. Venemaa (Venemaa + Tatarstan) – 46 mainimist 

3. Prantsusmaa (Prantsusmaa + Korsika) ja Leedu – mõlemad 44 mainimist 

4. Saksamaa ja Läti – mõlemad 41 mainimist 

5. Ukraina – 38 mainimist 

Kõige enam mainitud piirkonnad: 

1. Venemaa – 45 mainimist 

2. Leedu – 44 mainimist 

3. Prantsusmaa – 43 mainimist 

4. Ühendkuningriik – 42 mainimist 

5. Läti ja Saksamaa – mõlemad 41 mainimist 

Kuigi mainimissageduste edetabelites on esikohal Euroopa riigid, siis on „Parlamentaarsete uudistesse“ jõudnud kõik maailmajaod, sealhulgas ka eksootilisemad riigid ja piirkonnad. Näiteks on 16 korda kirjutatud Kõrgõstani parlamendist, 5 korda on mainitud Bangladeshis toimuvat ja korra Paapua Uus-Guinea uusi poliitilisi suundi.