Muusikadetektiivid rahvusraamatukogus

Kui hommikul tööle tuled ja rõõmustad kogu hingest, siis järelikult on eelnevatel päevadel midagi väga hästi õnnestunud. Kui töötad Eesti rahvusraamatukogu muusikakogujana, on vahest põhjuseks e-kirjakasti jõudnud vastuskiri jah-sõnaga helisalvestise loovutamisele, mida aga kirja saatja pole üldse pruukinud sama rõõmsalt teha. See on muidugi pigem hüpoteetiline, vähemasti alates sealtmaalt, kui saab selgeks miks tuli loovutamise palve.

„Kui ma viimati tulin puhkuselt, oli meel ikka väga rõõmus,“ alustab Kaja Loel oma ametis detektiivi tööviljadest rääkimist. Nimelt oli ta saanud Lembe Lokkilt tema viimase plaadi “Secret Chords – Songs of Leonard Cohen”.

Kaja töötab Eesti rahvusraamatukogus humanitaaria ja kunstide raamatukogu helisalvestiste töörühma juhina ja tema vastutusalas on hoida muusika arhiiv- ja kasutuskogu lippu kõrgel. Jätkuvalt. Kaja suhtleb sadade muusika väljaandjate ja tootjatega ning aeg-ajalt märkab vastaspoole imestust. Et miks rahvusraamatukogu peab saama endale värskelt väljaantud toodangust ühe kasseti, vinüülplaadi, CD või muul kandjal helisalvestise?

„Lembe Lokk, kes elab Prantsusmaal, tõi Eestit külastades rahvusraamatukogule oma uue plaadi. Kirjutasin talle ise, nagu paljudele teistele olen seda teinud,“ meenutab Kaja, kes teab, et Katre Riisalu sõnadega väljendudes on iga heliplaat killuke kultuuriloolisest mosaiigist ning samas ajalooline dokument, mis kannab sõnumit järeltulevatele põlvedele.

Eesti muusikakogu järjepidevuse kestmiseks on seadusega paigas, et suurema kui 50 tiraaži korral tekib säilituseksemplari loovutamise kohustus Eesti rahvusraamatukogule ja Tartu ülikooli raamatukogule.

Enamasti muusika väljaandjad ja tootjad on ka ise seda meelt, et ligi 18 000-st helisalvestisest koosnevas eesti muusika arhiivkogus on mõistlik olla esindatud. Tosinkonna plaadi väljaandmise tootmiskulu on aga kallis ja kui sissetulekuga on keeruline isegi igapäevaelulisi kulutusi katta, tekib tahes-tahtmata dilemma, kas üldse saab tasuta loovutada. Kaja toob positiivseid näiteid koostööst suurte tootjatega. „Näiteks tehastest Vinyl Plant, Digibox ja Baltic Disc jõuavad säilituseksemplarid arhiivikogusse kenasti kohale.“

Järeltulevatele põlvedele

Olukordade põhjendusi, miks plaat rahvusraamatukogusse ei jõua, on rohkem kui kitarril keeli. Teinekord lihtsalt ka unustatakse saata, seegi ju inimlik. Vahest ei anta helisalvestisi seepärast, et olukorda hinnatakse erinevalt. Kui eestlaste panus loomingusse mõnes välismaa bändis on liiga väike, ehk tegijate hulgas on eestlasi alla poole, ei ole arhiivkogusse loovutamise kohustust. Tegijad ei pruugi aimata, et rahvusraamatukogu on teabest ikkagi huvitatud, sest sageli sobib n-ö eesti geeniga looming kasutuskogusse. Sinna kogutakse välismaal ilmunud eesti muusika ja kvaliteetne muusikat klassikast popini. Kasutuskogust, millest tuleb selles loos juttu hiljem, saab muusikat küsida raamatukogus kohapealseks kuulamiseks või kui muusika on CD plaadil, saab laenutada ka koju kaasa. Seetõttu arvestatakse kasutuskogu komplekteerimisel võimalikult palju kuulaja huviga.

Eks muusikakoguja töö on muutuva muusikamaailma ja ametlike infokanalite vähesuse tõttu mõne pügala võrra põnevuse skaalal kindlasti kõrgemal kohal. Vahest ehk liiga põnev, kui tuleb mitu korda helisalvestist küsida, aga vastuse asemel on vaikus. Selliseid olukordi on õnneks harva.

Kunagi ei saa kindel olla

Rahvusraamatukogu muusikakogujate esimeseks prioriteediks on eesti muusika kogumine arhiivkogusse, kuhu peaksid jõudma kõik eestlaste laulusõnad, viisid ja esitused. „Kui aga plaadipoodi plaati müügile ei tule, on märkamine üsna juhuslik,“ resümeerib Kaja.

„Hiljuti olin Hiiumaal ja avastasin seal 2020. aastal Indrek Liidu omaloominguna väljaantud plaadi „Pühalikkus / Holiness“. Kui kiire kontroll Ester kataloogist näitas, et plaati seal pole, ostsin kohe ära,“ kirjeldab Kaja ühte seika paljudest oma elust vabal ajal. Kaja on seda meelt, et vähe on neid muusikakogujad, kes suudavad jätta töö ametiukse taha. Pealegi, kuidas saabki, kui eksklusiivne leid võib vastu tulla mistahes „tänaval“ juhusliku inimese käes.

Häid võimalusi pakub internet. Kui keegi on midagi toredat teinud, annab ta sellest veebilehel või sotsiaalmeedias teada.

Näiteks üks viimastest leidudest oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi noorteansambli Arg Part vinüülplaat. „Sain selle kohta info Facebookist ning kuna ühegi muusikapoe jaoks seda vinüülplaati ei jagunud, ostsin selle neilt sotsiaalmeedia vahendusel ära. Nüüd on helisalvestised olemas nii rahvusraamatukogu muusika arhiivkogus kui kasutuskogus,“ on Kaja rahul ning ei salga, et muusikakoguja jaoks on suur pluss, kui bändi ja tegijate nimedest loeb välja eestluse.

„Ei saa öelda, et eestluse äratundmine muusikas oleks alati lihtne, kui artistid kasutavad rahvusvahelise kõlaga pseudonüüme,“ mõtiskleb Kaja, kelle ametinimetuse alias võiks olla muusikadetektiiv.

Mainimata ei saa jätta, et professionaalide poolt korraldatud pimevalikuga eksperimendis, mille eesmärk oli selgitada välja raamatukogu töötaja kui teenindaja professionaalsus ja sõbralikkus, sai Kaja maksimumpunktid. Igatahes on Kaja sõbralik meel ja pühendumus aidanud tal töös saavutada häid tulemusi ning muusikakogu kasvab. Koos kolleegi Rena Tüüriga, kelle peamiseks ülesandeks on muusika kataloogimine, jälgitakse muusikamaastikku vaat et kümnete tuhandete kilomeetrite raadiuses, sest Eesti muusika ja interpreetide esituste salvestused võivad ilmuda paljudes rahvusvahelistes plaadifirmades. Infot vahetatakse erinevate muusikuid, väljaandjaid ning tootjaid koondavate liitude ja ühingutega. Kuid ikka ja alati tuleb üllatusi.

Melomaanid aitavad

Õnneks on rahvusraamatukogu muusikakogumise avastanud mitmed melomaanid, kelle hea vaist ja sidemed võimaldavad nii siit kui sealtpoolt piiri koguda Eesti sugemetega vähetuntud või suisa tundmatut muusikat. Mullu, aastal 2022, jõudis nii muusikakogusse mitukümmend salvestist. Juhtunud on ka sedasi, et muusikud koputavad ise uksele näpus uus plaat. Kunagi astus sisse oma plaadiga muusik, kes mainis, et noorukina käis ta tihti rahvusraamatukogus muusikat kuulamas ja ehk keegi kuulab kunagi raamatukogus ka tema muusikat.

Möödunud aastal täienes kogu oluliselt ka alternatiivmuusika võrra. Väljaandja Trash Can Dance toob oma helisalvestised taaskasutatud kassettidel. Helisalvestiste pakkujaid jagub ja samuti neid, kellele muusikakogu võib inspiratsiooni anda. Igal juhul töötakse kõik rahvusraamatukogusse jõudvad helisalvestiste nimekirjad läbi. Juhul kui muusika on väljaantud ainult digitaalselt, siis digisalvestitega rahvusraamatukogu muusikakogujad ei tegele.

Väga palju muusikat me ostame.
Kaja Loel.

„Väga palju muusikat me ostame. Näiteks Laseringiga on rahvusraamatukogul juba pikk koostöö. Meie palve peale on pood tellinud ka välismaal välja antud Eesti interpreetide salvestisi. Nii oleme saanud täiendada Arvo Pärdi ja perekond Järvide loomingu kogusid. Näiteks Neeme Järvilt on meil erinevatest kohtadest kokku kogutud enam kui 350 plaati ja Arvo Pärdi nimi on kirjas 1786-l helisalvestisel,“ kõneleb Kaja, kel oleks veel loetleda lisaks Laseringile veel teisigi koostööpartnereid, kellelt tehakse oste. Suur osa helisalvestiste pakkumistest füüsilistel kandjatel jõuab rahvusraamatukogusse tootjate veebikataloogidest, plaadipoodide uudiskirjadest. Abiks on olnud Facebookis artistide fännilehed. Jälgida tuleb ka Hooandjat, muusika saateid, taskuhäälinguid ja eks see loetelu võiks veel jätkudagi.

Kasutuskogu laenutab CD plaate

Rahvusraamatukogu muusika kasutuskogu nimekirjast leiab ka sellist muusikat, millel polegi Eesti ega eestlastega seost. Muusikakogujatel on võimalus hankida kuulamiseks väärtuslikku välismaist muusikat. Kui 2022. aastal täiendati kasutuskogu 646 ostu võrra, siis 210 olid nendest välisplaadid.

Kuigi nimi kasutuskogu viitab muusika kasutuse võimalikkusele, siis seda tuleb tõlgendada piirangutega. Kasutuskogus olevaid kassette, DVD-sid, VHS kassette, CD plaate ja vinüülplaate saab küll kasutada, aga ainult kohapeal. Kojulaenutuse erand on tehtud vaid CD plaatidele.

Rahvusraamatukogu asenduspinnal Narva mnt 11 aadressil on 2. korruse muusikanurgas üles seatud mitu masinat, mis helisalvestiste kuulamise võimalikuks teevad.

Ka DVD plaatide ja VHS kassettide vaatamiseks leiab vajaliku tehnika. Kuid tõsi see on, seni kuni rahvusraamatukogu ei ole tagasi Tõnismäe hoonesse kolinud, on võimalused piiratud.

Läbilõige eesti muusika ajaloost

Kui rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueeritud saab ja aastal 2026 taasavab oma uksed kultuuri-, teadmus- ja kogukonnakeskusena, ootab ees rikkalik muusika kasutuskogu. Kõikide muusikadetektiivide töö tulemusel, kes rahvusraamatukogus on töötanud, saab külastaja kuulda Eesti muusika nelja põlvkonna häält.

Juba täna saab ühte osa autoriõiguste alt vabanenud muusikast digitaalarhiivis DIGAR. Näiteks eksklusiivseid ja vanimaid šellakplaate, millele on salvestatud muusika aastal 1910 – „Laewameeste tantsu“ ja „Pirita polka“. 20. sajandi esimestest kolmest kümnendist on muusikaajaloo huvilistele DIGARis vabalt kuulata ligi 100 šellakplaati.

Eesti muusikat on digiteeritud erinevatest ajastutest ja žanritest. DIGARis saab tutvuda näiteks pärimusmuusika kollektsioonidega ja mitmete rahvamuusika kollektsioonidega. Oma kollektsioon ka folgil ja folkrockil ning rahvalikul muusikal. Kui muusika on autoriõigusega kaitstud, saab tulla kuulama rahvusraamatukogu autoriseeritud töökohale.

Kokkuvõttes on muusikadetektiivide töö aidanud jõuda tulemuseni, mis võimaldab igal huvilisel näha eesti muusika arengut Eestis ja maailmas alates 20. sajandi nullidatest. Väga põhjaliku ülevaate muusikalistest aaretest Eesti rahvusraamatukogu arhiivkogus on teinud Katre Riisalu.

Teksti ja fotode autor Signe Heiberg

Statistikat

• Aastal 2022 väljaantud muusikast võeti arhiivkogusse 275 eesti helisalvestist ja kokku koguti koos välisplaatidel esindatud Eesti muusikutega 400 helisalvestist (plaadil, kassetil vms füüsilist kandjal). Eesti rahvusbibliograafias (ERB) registreeriti 2022. aastal 333 helisalvestist, mis ei sisalda välisplaate, kus eesti muusikute osalus on väike. 
• Aastal 2023 on rahvusraamatukogul salvestisi kokku arhiiv- ja kasutuskogu peale 67 000:
  • ca 29 000 CD-d
  • ca 27 000 heliplaati
  • ca 5000 helikassetti
  • ca 2200 videokassetti
  • ca 3800 DVD-d.

Koju saab laenutada CD-sid.

Muusika ja rahvusraamatukogu aastal 2026

• 2026. aastal näeb taas rahvusraamatukogu muusikakogu kogu tema rikkuses.
• Tõnismäe hoone 6. korruselt leiab muusikasalongi koos popup kontsertidega.
• 6. korruse kahes helistuudios on võimalik salvestada muusikat ja audioraamatuid ning musitseerida erinevatel instrumentidel.

Soovid saada ülevaadet eesti muusikast?

Eesti rahvusraamatukogu muusikakogu koosneb arhiivkogust ja kasutuskogust. Mõlemasse kogusse kuuluvast muusikast ülevaate saamiseks on kõige mugavam ja kiirem pöörduda infospetsialistide poole, kes oskavad vastavalt konkreetsele soovile pakkuda välja lahenduse. RaRa infospetsialistidele saab kirjutada [email protected] või helistada +372 6307 100. Pöörduda saad vormi kaudu.