Muutused on tulevik

Ülle Talihärm, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik 
Kristiin Meos, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik 

Rahvaraamatukogude reform ja ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) rakendamine toetuvad plaanile, mille ajakavale heidavad pilgu Ülle Talihärm ja Kristiin Meos Kultuuriministeeriumist. 

Oleme Eestis üks suurimatest avaliku teenuse võrgustikest ligi 900 raamatukoguga. Ka 489 rahvaraamatukogu uksed on kõigile avatud. Rahvaraamatukogude korraldus on ladusalt toiminud, kuid sel kümnendil on oluline keskenduda raamatukoguvõrgu edasiarendamisele. Muutunud on info hankimise ja kasutamise harjumused ning vajadused, samuti suurenenud ootused raamatukogudele (nt raamatukapid, iseteenindus, avaraamatukogu teenus). Rahvaraamatukogu kogukonnakeskuse roll¹ on suurenemas (Mõttekoda Praxis, 2022), peame leidma viise selle paremaks täitmiseks. Raamatukogu üks ülesanne on luua tugevam sünergia riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste, teabelevi ning kultuuri ja huvitegevuse teiste valdkondadega. Soovime ju jääda teadmiste- ja andmepõhisel ajastul inimestele oluliseks partneriks ning pakkuda neile tuge. 

Kultuuri arengukava 2021‒2030 (2021)² strateegilised sihid võtavad arvesse erinevaid analüüse, uuringuid, ekspertarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituste tulemusi ning kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 elluviimise hindamise tulemusi. Raamatukogude valdkonna eksperdid sõnastasid raamatukogude arenguvajadustena nt vaba juurdepääsu tagamise informatsioonile ja avalikele e-teenustele, kasutajatele lihtsa juurdepääsu pakkumise aja- ja asjakohastele kogudele-andmebaasidele, aga ka raamatukogude muutmise kaasavateks kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskusteks, et nende füüsiline keskkond oleks inspireeriv, mitmekülgne ja ligipääsetav. Samuti on oluliseks peetud raamatukogude koostööd ja vajadust pidada sammu tehnoloogilise arenguga. 

Rahvaraamatukogude reformi tegevused 

Rahvaraamatukogude reform lähtub kultuuri arengukavas (Kultuur 2030) seatud sihtidest. Reform pole üks konkreetne tegevus, vaid laiem protsess. 2020. a koostas Kultuuriministeerium rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles kirjeldati valdkonna olulisi probleeme ning võimalikke regulatiivseid lahendusi.  

Lõplikud lahendused sünnivad aga alati valdkonna ja huvirühmadega arutledes. Jätkuvas protsessis on Kultuuriministeeriumi kaasteelisteks Rahvaraamatukogude Nõukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, kohalikud omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, maakonnaraamatukogud, rahvaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, teised ministeeriumid ja organisatsioonid. 

Reformi raames on juba ellu viidud tegevusi, mis toetavad rahvaraamatukogude põhiülesannete täitmist. 2023. a liideti Eesti Hoiuraamatukogu ja selle osakonna Eesti Pimedate Raamatukogu teenused Eesti Rahvusraamatukoguga, et tagada sarnaste teenuste sünergiline arendamine ning sihtrühmale lihtsam ligipääsetavus. Samal aastal avati Minu Raamatukogu MIRKO platvormil üleriigiline e-laenutus, et kasutaja saaks lugeda või kuulata e-väljaandeid või audioraamatuid endale sobival ajal ja kohas. 2023. aastast avasime uue riikliku toetusmeetme ehk raamatukogude kiirendi, millega eraldatakse kohalikele omavalitsustele igal aastal pool miljonit eurot rahvaraamatukogude uuendusteks. Riigi toetusele lisandub kohalike omavalitsuste samaväärne panus, mis kokku teeb märkimisväärse investeeringu valdkonda.  

Rahvaraamatukogu seaduse muudatused ja raamatukoguteeninduse koordineerimise riiklike ülesannete ümberkorraldus (Mõttekoda Praxis, 2022)³ on kavandatud mitmes etapis. 2027. a-ni jätkavad maakonnaraamatukogud komplekteerimist ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ning muude andmebaaside loomist ja pidamist. Muudatuste jõustumisega eeldatavasti 2026. a luuakse rahvaraamatukogude arendusüksus, mille ülesanneteks on kogude komplekteerimise üldine korraldamine, statistilise aruandluse korraldamine ja analüüsimine, rahvaraamatukogude töötajate erialane nõustamine ja täienduskoolituste koordineerimine, üleriigiliste teenuste ja infosüsteemi loomine, haldamine ja arendamine ning sihtrühmapõhiste programmide koordineerimine. 

2027. a-st ehk seaduse jõustumise teises etapis peaks täismahus rakenduma teenusega ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ÜÜRS) ning rahvaraamatukogude arendusüksusele lisanduma komplekteerimise korraldamine ja koordineerimine, mis on ühtlasi siduvaks toeks rahvaraamatukogude võrgustikuteenustele.  

Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) rakendamisest 

Viimase viie aasta jooksul läbi viidud analüüsid (KPMG Baltics OÜ, 2019; Rethink, 2022; Ernst & Young Baltic AS, 2023)⁴⁵⁶ viitavad üheselt, et praegu raamatukogudes valitsev olukord, kus töö korraldamiseks ja teenuste pakkumiseks on kasutusel kolm erinevat raamatukogusüsteemi, ei ole jätkusuutlik.  

Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringus (AS Emor, 2018)⁷ on välja toodud, et Eesti raamatukogud kasutavad kolme erinevat ja mitte kuigi hästi ühilduvat infosüsteemi, mille tagajärjeks võib olla raamatukoguteenuse killustatus kasutajatele. Samuti oli küsitluse lõpptulemustes välja toodud, et valdkonna vajakajäämiseks on e-teenuste kasutamine ja kasutatavus. 

Kolmes süsteemis töötamine on dubleeriv ja kulukas. Kindlasti ei vasta info leidmise ja kasutamise teenus regionaalselt kasutajate ootustele ega ka kõigi raamatukogude arenguvajadustele. 

ÜÜRS-i eesmärk on luua valmisolek kõigile Eesti avalikku teenust pakkuvatele raamatukogudele koondada oma andmed ühte raamatukoguvõrgu vajadustele vastavasse infosüsteemi, mis aitab parandada raamatukoguteenuste kvaliteeti ja kasutajate rahulolu. ÜÜRS-i hankimise ja juurutamise vastutusrikka ülesande on enda kanda võtnud Eesti Rahvusraamatukogu. Kultuuriministeeriumi digipöörde projektile taotletakse rahastust Euroopa Liidu vahenditest perioodiks 2021–2027. 2027. a-st rakendub ÜÜRS kõigis kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogudes ja Eesti Rahvusraamatukogus. Teiste raamatukogutüüpide liitumine ÜÜRS-iga on vabatahtlik, kuid kasutaja vaates äärmiselt oodatud. 

Raamatukogud on muutunud passiivsetest kasutajate ootajatest aktiivseteks teenusepakkujateks ning soovivad omal initsiatiivil, kasutajate eeldataval tahtel ja raamatukogude infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel pakkuda automaatseid mugavusteenuseid.  

ÜÜRS-iga avaneb atraktiivsest ja kasutajasõbralikust e-kataloogist kogu Eesti raamatukogudes olev füüsiline ja digitaalne vaimuvara. Kasutajale pakutakse tänapäevaseid teenuseid proaktiivselt ja sündmuspõhiselt, kuna kiire elutempoga inimesed soovivad oma igapäevased asjaajamised teha ära mugavalt ja kiiresti, kulutades suhtlemisele ja otsimisele nii vähe aega kui võimalik. Kasutaja saab tarbida sarnase kvaliteediga raamatukoguteenust olenemata sellest, kus ta parajasti asub. 

Tööprotsesse on võimalik kaasajastada või konsolideerida, misläbi tõuseb töö efektiivsus ja säästetakse ressursse. Raamatukogud saavad endale töökindla ja turvalise töövahendi.  

Kohalikud omavalitsused ei pea muretsema oma rahvaraamatukogudes kasutusel olevate raamatukogusüsteemide ülalpidamiskulude eest, kuna Kultuuriministeerium võtab need enda kanda. 

Kokkuvõtteks 

Rahvaraamatukogude reformiga vastatakse ühiskonna muutunud vajadustele ja ootustele. Uuendused taristus ning teenuste ja koostöö arendamisel on suunatud eesmärgile, et raamatukogud oleksid inimestele lihtsamalt ligipääsetavad ning toetaksid pidevalt uuenevaid vajadusi.  

Reformi eesmärk on muuta iga kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu mitmekülgseks kogukonnakeskuseks, mis tagab suurima võimaliku hüve kasutajatele ja ühiskonnale. Tulevased muudatused tugevdavad raamatukogusid ja nende jätkusuutlikkust, et täita oma rolli teadmiste, kultuuri ja hariduse levitamisel ning kogukonna teenindamisel. 

Reformi tulemusel on: 

• rahvaraamatukogude võrk korraldatud kasutajaid kaasavalt ja lähtuvalt kasutajate vajadustest; 
• rahvaraamatukogude põhieesmärkide saavutamiseks selgelt sõnastatud rahvaraamatukogu ülesanded kultuuri- ja haridusasutusena; 
• igas kohalikus omavalitsuses rahvaraamatukogu juhitud keskselt, tervikliku teenusena; 
• nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimestele üleriigiliselt laienenud ligipääs väljaannetele ja digitaalsele teabele. 

Reformiga asutab riik ühistegevusteks valdkonna arendusüksuse, mis loob eeldused rahvaraamatukogude kiiremaks arenguks. Arendusüksusest saab eestvedaja, kes toetab kõiki kohalikke omavalitsusi, eriti aga kõiki rahvaraamatukogusid nende andmekogude haldamisel ja tegevuste analüüsimisel ning raamatukoguhoidjate nõustamisel ja ühistegevuste koordineerimisel. Sellised tegevused aitavad võimestada iga kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu kaudu iga elanikku. Riik jätkab ka kultuurisisu kättesaadavuse ja raamatukogude kiirendiga rahvaraamatukogude uuenemise toetamist. 

Kasutatud allikad ja taustainfo 

AS EMOR (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. 
https://www.kul.ee/uuringud#muuseumid-ja-raamatu  

AS PricewaterhouseCoopers Advisors (2023). Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine. 
https://www.kul.ee/uuringud#raamatukogud  

Ernst & Young Baltic AS (2023). Raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 
https://www.rara.ee/partnerile/raamatukogule/uhtne-raamatukogususteem/  

KPMG Baltics OÜ (2019). Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs. 
https://www.rara.ee/partnerile/arendusprojektid/#raamatukogususteemide-kaasajastamise-analuus 

Kultuuri arengukava 2021‒2030 (2021). 
https://www.kul.ee/kultuur2030  

Mõttekoda Praxis (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. 
https://www.kul.ee/uuringud#raamatukogud 

Rethink (2022). Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. 
https://www.rara.ee/partnerile/raamatukogule/uhtne-raamatukogususteem/#arianaluusist-ja-teenusedisaini-projektist-lahemalt