Balti raamatukogude manifest on sündinud – aga kes selle ellu viib? 

Jaanika Tappo, Tallinna Liivalaia Raamatukogu juhataja, Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste magister infoteaduste erialal ja ERÜ liige 

Möödunud aasta detsembris Kaunases toimunud Balti raamatukoguhoidjate kongress CoBal 2025 ei olnud lihtsalt järjekordne viisakuskohtumine. Seal sündis midagi käegakatsutavat: Balti riikide raamatukogude manifest.

Mul oli au manifesti koostamises osaleda. Valminud dokument on meie ühine lubadus seista ühiskonna majakana ajal, mil infomüra ja tehisintellekt ähvardavad meie adekvaatse info äratundmise võimed tõsiselt proovile panna. Olles tagasi Eestis ja vaadates otsa raamatukoguhoidjate järelkasvule, tekib paratamatult küsimus: kuidas me tagame, et meil on ka kümne aasta pärast olemas säravad inimesed, kes neid majakaid töös hoiavad? 

CoBalil arutatud raamatukoguhoidja tulevikuoskused näitasid selgelt, et ammu ei räägita enam pelgalt raamatute laenutamisest. Tänapäeva raamatukoguhoidja roll on märkimisväärselt muutunud – me oleme mentorid, digijuhid ja kogukonna vedurid. Ilma tehisintellekti kirjaoskuseta ei saa enam kuidagi hakkama. Meediapädevusest on saanud ellujäämisoskus, kus raamatukoguhoidja on usaldusväärne filter ja teejuht. Leedu ja Ukraina kolleegide näited CoBalilt, nagu emotsioonide raamatukogu või Chortkivi raamatukogu kogukonna kaasamise projektid kinnitasid, et raamatukogust on üha rohkem saanud emotsionaalne turvasadam. See on polariseerunud ühiskonnas neutraalne ja kõigile avatud ruum, kus saab turvaliselt kohtuda, arutleda ja ideid ühiselt ellu viia. 

Läti astmeline haridus

Balti riikide haridusmaastikku võrreldes joonistuvad aga välja märkimisväärsed erinevused. Lätis rakendatakse paindlikku ja loogilist süsteemi, kus raamatukogundusharidus on jaotatud astmeteks. See algab Läti kultuurikolledžist, kus saab omandada esimese taseme kutsekõrghariduse. Tegemist on praktilise ja kiire teega tööturule, kuid see ei ole õppimisvõimaluste lõpp. Kolledži lõpetajatele on avatud otsetee Läti ülikooli, kus nad saavad jätkata õpinguid akadeemilisel tasemel ning varem omandatut arvestatakse täies mahus. Just see pidev arenguvõimalus hoiab eriala atraktiivsena ja huvi selle vastu on suur. Lisaks saavad muude erialade lõpetajad läbida Läti rahvusraamatukogu juures kaheaastase põhjaliku akrediteeritud kutsekoolituse. 

Leedu kaugeneb klassikalisest haridusest

Leedus on valdkonna eestvedaja Vilniuse ülikool ja selle kommunikatsiooniteaduskond. Seal on raamatukogundus tihedalt põimitud innovatsiooni, kommunikatsiooni ja infoteadusega ning seda ei käsitleta eraldiseisva erialana, vaid osana laiemast andme- ja infokorraldusest. Samas ei ole unustatud regionaalseid keskusi. Šiauliai riiklikul kolledžil on pikk traditsioon infohalduse ja raamatukogunduse õpetamisel, mis aitab tagada kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu isegi väljaspool suurlinnu. Ülikoolihariduse eemaldumine klassikalisest raamatukogundusest teeb siiski murelikuks ka Leedu kolleegid ning just seetõttu pälvis manifesti punkt raamatukoguhoidjate kvaliteetse hariduse kohta grupiaruteludes enim vastukaja.

Eesti haridus on kriitilises olukorras

Ka Eesti esindajad tundsid end neis aruteludes valusalt ära, sest meie olukord on pehmelt öeldes kriitiline. Raamatukogunduse õppimise võimalused on muutunud kitsaks ja ebakindlaks pudelikaelaks. Kuna Tartu Ülikooli lõpetab aastas vaid käputäis inimesi, kes on valinud infokorralduse õppekavas raamatukogunduse mooduli, ei saa me rääkida järelkasvust, vaid hääbumisest. Ka kutseõpe, kuhu võetakse vastu umbes 20 õppijat aastas, on vaid tilk meres ega kata isegi loomulikku liikuvust, kui kogenud kolleegid pensionile suunduvad. Samal ajal on jõustumas uus rahvaraamatukogu seadus, mis seab kõrged ootused ja nõuded, kuid meil puuduvad inimesed, kes suudaksid neid täita. 
 
Paratamatult tekib küsimus, kelle vastutusel see olukord tegelikult on. Kas ülikoolid ei suuda eriala piisavalt atraktiivsena esitleda? Kas probleem peitub kultuuriministeeriumis, kus puudub selge riiklik tellimus ja strateegiline vaade? Või peaksid hoopis kohalikud omavalitsused peeglisse vaatama, sest pakutav töötasu ei motiveeri noori seda teed üldse ette võtma? Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on neile küsimustele korduvalt tähelepanu juhtinud, ent seni on see jäänud pigem hüüdjaks hääleks kõrbes. 
Ometi ei tähenda see, et kõik uksed oleksid suletud. Vastupidi – meil on praegu harukordne võimalus õppida naabrite kogemusest. Meil on juba teadmised, oskused ja kogemus ning meil on kirg. Puudu on vaid selge ja toimiv haridustee, mis tooks uued andekad inimesed meie raamatukogude majakaid hoidma. CoBal 2025 manifest on selles protsessis teejuht ja ühine tahe on mootor, mis võib aidata Eesti raamatukogunduse uuele tasemele viia. 

Vaata manifesti täisteksti ERÜ veebilehelt.

Järelkasvu võtmeküsimus seisneb ka töökoha atraktiivsuses

Kristi Raudmäe, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht

Tööturu tasakaalu ei määra üksnes see, kui palju uusi spetsialiste igal aastal koolitatakse. Sama oluline on, et erialase hariduse omandanud inimesed oma oskusi õpitud valdkonnas päriselt rakendaksid. See tähendab, et järelkasvu tagamisel on võtmeküsimus mitte ainult hariduse pakkumises, vaid ka erialase töökoha atraktiivsuses ja kestlikkuses.

Riigi huvi on kahtlemata see, et kõrg- ja kutsehariduse lõpetajate omandatud erialane haridus vastaks võimalikult suurel määral tööturu ja ühiskonna arenguvajadustele. Hariduspoliitika kujundamisel lähtume kutsekoja tehtavast OSKA tööjõu vajaduse prognoosist. 2019. aastal valmis kultuuri- ja loometegevuse valdkonna OSKA raport, mis prognoosib raamatukogude pakutavate teenuste laienemist ning sellest lähtuvalt muutusi vajalikes oskustes.

OSKA prognoosi kohaselt raamatukoguhoidjate hõive tervikuna ei kasva. Tehnoloogilised arengud, nagu tagastusautomaadid, kataloogimise automatiseerimine vms, võivad raamatukoguhoidjate tööjõuvajadust hoopis osaliselt vähendada. Kuid haridus- ja kultuuritöö kasvav osakaal raamatukogudes suurendab vajadust pedagoogi- ja kultuurikorralduse oskustega raamatukoguhoidjate järele. Suureneb ka nõudlus digiarenduse spetsialistide järele.

OSKA analüüs osutab sellelegi, et praegused infoteaduse ja -korralduse tasemeõppe lõpetanud ei asu tööle raamatukogudesse, olgu siis põhjuseks mittemotiveeriv töötasu, ebasobivad töötingimused või vähesed karjäärivõimalused. Nende laiapõhjaliste õppekavade lõpetanutel on head oskused, et teha karjääri mitmesugustes valdkondades.

Arvestades seda, et raamatukogude pakutavate teenuste hulk kasvab, on vajalik, et töötada saaksid laiade oskustega spetsialistid, kes omandaksid puuduvad teadmised ja oskused täienduskoolitustel. Seega ei pea järelkasvu tagamisel lähtuma vaid infokorralduse õppekava lõpetajate arvust.

Demokraatlikus riigis on inimestel vabadus teha haridus- ja karjäärivalikuid oma eluolu, soovide ja võimaluste alusel ise. Riik saab noorte erialavalikuid mõjutada eelkõige tasuta õpet pakkudes ja tagades info lõpetajate tööturuperspektiivide kohta. Tööandjatel aga on oluline roll oma tegevusvaldkonna populariseerimisel. Uuringute kohaselt sõltuvad koolitatud spetsialistide õpivalikud paljuski isiklikust huvist, aga hilisem töötamine oleneb suuresti ka tööturust ehk sellest, missugused on pakutavad töötingimused ja -tasu erinevatel ametikohtadel.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].