Raamatukogud teavad kõike, ka meediapädevusest!

Kateryna Botnar, RaRa meediapädevuse spetsialist

Esmapilgul võib tunduda võõras, et raamatukogu võiks arendada meediapädevust ja -oskusi, sest pabermaailm justkui vastandub tihti veebis levivale meediakirjasõnale. Kuid meie kiiresti muutuvas maailmas asutuste rollid vahetuvad või pigem täienevad: olemasolevatele lisanduvad uued ülesanded ja väljakutsed, mida nõuab kaasaeg.

Tänapäeval, mil raamatukogu ei ole enam ainult raamatute kogu, vaid ka kogukonna-, kultuuri- ja õpikeskus, tundub seal olevat kohane vahendada ka meediaga seotud teadmisi ning kasulikke harjumusi. Alates 2024. a-st on Eesti koolides kohustuslik õpetada eesti või vene keele õppe raames kursust Meedia ja mõjutamine. Esimest korda iseseisva Eesti ajaloos hakatakse vene õppekeelega gümnaasiumides õpetama meediapädevust. Kursusega saab Eestist esimene Balti riik, kus hakatakse meediapädevuse õppeainet õpetama gümnaasiumi tasemel, ja mitte valikainena, vaid täies mahus ning kohustuslikuna.

Kursuse Meedia ja mõjutamine eesmärk on õpetada õpilasi aru saama meediavaldkonna funktsioneerimisest ning kuidas ja milliste keelevahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Gümnaasiumilõpetajatele on tähtis laiemalt aru saada infoühiskonnast, et nad mõistaksid eri liiki tekste, sh ka suulisi tekste, tunneksid nende omavahelisi erinevusi ning üldisemalt meedia mõjutamisvõtteid. Põhija keskkooli tasemel on ette antud läbiv teema Teabekeskkond ja meediakasutus, mille raames õpitakse vastavalt kooliastmele erinevaid nippe meediamaailma taltsutamiseks. Muuhulgas õpetatakse suhtlemisnorme ja turvalist meediakasutust, sisuloomet ning info kriitilist analüüsi. Aga mis on raamatukogude roll selles protsessis? Siinkirjutaja arvates on raamatukogu, ükskõik kui suur või väike, neutraalne koht, kus teadmisi vahendada, sest siin ei anta õpitu põhjal hindeid ega hinnanguid. Eri tüüpi raamatukogud üle Eesti toetavad rohkemal või vähemal määral oma kasutajaid ka kriitilisel info- ja meediatarbimisel, alustades kasvõi koolituste korraldamisest või asjakohase ja relevantse info leidmise nõustamisest. Meediakriitilisuse või -kirjaoskuse teemadel on toimunud viktoriine, mänge ja/või näitusi. Tore on ka see, et meedia- või digipädevuse valdkonna asjatundjaid kutsutakse läbi viima töötube ja arutelusid. Olgu erinevad kogemused ja ideed inspiratsiooniks teistelegi!

Väiksemates kohtades üle Eesti on raamatukogul ka kogukonna hingehoidja roll. Siin vahendatakse eri teemadel uudiseid ja muud kuuldut, sellepärast ongi tähtis mõelda, milliseid sõnumeid edasi anda ja mida enda teada jätta.

Raamatukogud saavad komplekteerida meediateemalist kirjandust, mida omakorda tutvustada ka teistele, või soovitada Eesti Rahvusraamatukogu desinfo ja meediapädevuse teemalisi raamatuid, mida on lihtne tellida MIRKO kaudu.

Lisaks sellele on RaRa kodulehele koondatud mitmesuguseid meediapädevust edendavaid materjale: artiklisoovitustest Infomüra arutelusarja salvestusteni. Miks mitte uurida neid teiste seltsis raamatukogus? Kuna noortele meeldib kuulata taskuhäälinguid, siis tegime Infomürakättesaadavaks ka RaRa raadios, mida on võimalik kuulata peale meie kodulehe ka Spotify ja iTunes’i keskkondades.

Noorematele meediahuvilistele ehk siis põhi- või gümnaasiumiõpilastele saab raamatukogu pakkuda RaRa-s koostatud veebimänge ja viktoriine, millest paljud on pühendatud just meedia teemale ja laste turvalisusele veebis. Samuti oleme välja mõelnud kaardimängu Trollist targem, mida on põnev mängida ükskõik mis vanuses. Trollist targem juhendab meid sotsiaalmeediamaailmas, õpetades uusi mõisteid ja nähtusi, aga ka turvalist veebikasutust. Soovi korral saame tellitud kaardipaki saata lähimasse pakiautomaati. Kodulehel ilmuvad aeg-ajalt teated uutest ettevõtmistest nagu meie igakevadine GIF-konkurss, millesse võivad koos lastega panustada ka raamatukogud, andes nõu või soovitusi, nt vajalikku infot veebist koos huvilistega otsida.

Meediapädevus käib käsikäes info- ja digipädevusega ning arvestades, et raamatukogud on ka meediakogud, oskavad raamatukoguhoidjad lapsi sel teemal aidata. Hirmul on suured silmad, eriti kuulates uudiseid, et tehisintellekt võtab meie elu üle. Koos saame ennast ka selles valdkonnas harida. RaRa pakutavate koolituste nimekirjast leiab nii mõndagi huvi äratavat. Ennast harides hakkame tihti, võib-olla isegi märkamatult, harima ka teisi enda ümber. Ning jäägu see nii!

Artikkel on ilmunud ajakrjas Raamatukogu, nr 6.