Raamatukoguhoidja, bibliograafi ja infoteadlase ametitest saab ajalugu

Tuntud lause kõik on uus septembrikuus kõneleb ootustest, aga Tallinna Ülikooli infoteadlaste jaoks ei ole sellel ütlusel alates 2022. a-st tavapärast tähendust. Kuni käesoleva kümnendi alguseni on Tallinna Ülikooli diplomiga ellu saadetud ligikaudu 3000 raamatukogutööks ette valmistatud spetsialisti ning eriala edendavaid teadlasi. 2025. a kevadel lõpetas viimane infoteaduse magistriõppe lend ja 2027 antakse viimased infoteaduste bakalaureuse diplomid. Kuue kümnendi pikkune peatükk sulgub.

Raamatukogunduse ja hiljem infoteaduse eriala ajatelg alates 1965. a-st meenutab tähtsamaid verstaposte ja arengujooni, mis on kujundanud raamatukogunduse valdkonda ka väljaspool Eestit ning vorminud info- ja teadmusjuhtimise maastikku. Siiras tänu õpetajatele, õppejõududele ja töötajatele, kes on mitme aastakümne jooksul järjepidevalt panustanud raamatukogunduse ja infoteaduse eriala arendamisse.

1965. a ja kümnendi teine pool

• 1965. a 1. septembril alustatakse raamatukogunduse ja bibliograafia õpetamist E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri juures.  Eriala toodi instituuti Tartu Riiklikust Ülikoolist. Põhjustena nimetati pealinna suuremaid võimalusi õppejõudude valikul ning õppetöö erivormide korraldamisel. Tartus oli õppetöö toimunud katkendlikult, koolituses kasutati enam kaugõppe vormi.
• 1966. a luuakse raamatukogunduse ja bibliograafia kateeder pedagoogika ja algõpetuse teaduskonda. Raamatukoguhoidjaid-bibliograafe hakatakse ette valmistama humanitaar- ja tehnikaalal. Sisseastumiseksam tuleb teha eesti keeles ja kirjanduses.
• 1967. a viiakse kateeder kultuuri- ja muusikateaduskonda (kuni 1975. a-ni). Seejärel asub kateeder kuni iseseisva raamatukogunduse osakonna asutamiseni kultuuriosakonnas.
• Suuremat tähelepanu hakatakse pöörama tehnilise kallakuga raamatukogupersonali ettevalmistamisele, et vältida raamatukoguhoidja ühekülgset humanitaarharidust. Nelja-aastane diplomiõppekava kestab kuni 1988. a-ni.

1970. aastad

• Õppekava arendus jätkub, lisanduvad ained nagu informaatika, dokumentatsioon, raamatukogude töö organiseerimine.
• Õppetöö toimub päevastes ja kaugõpperühmades. Õpetus spetsialiseerub kahele suunale: rahva- ja teaduslikud ning tehnikaraamatukogud, mis kestab 1980. a-teni. Edaspidi spetsialiseerutakse kirjanduse liikide ja raamatukogu töölõikude alusel (juhtimine, metoodikatöö, kataloogimine, infoteenindus, bibliograafiatöö).
• Kümnendit iseloomustab kohustus lähtuda üleliidulistest õppekavadest, milles võis teha muudatusi vaid 5% õppeainete osas.

1980. aastad

• 1980. a-id iseloomustab õpingute nominaalaja pikendamine (seniselt neljalt aastalt viiele).
• 1988. a alates toimuvad raamatukogunduse ja bibliograafia õpingud viieaastaste õppeplaanide alusel. Õppetöösse tuuakse uusi suundi: automatiseerimine, arvutite kasutamine raamatukogus, infootsing. Tugevneb koostöö Läti ja Leedu kõrgkoolidega.

1990. aastad

• 1990. a lõimiti tehnoloogia valdava enamuse kursustega ning lisandusid uued valdkonnad (infosüsteemid ja -võrgud, infopoliitika, infojuhtimine, infoteenuste turundus jt).
• 1991. a luuakse iseseisev raamatukogunduse osakond, mis allub rektoraadile. Tegevust alustavad raamatukogunduse kateeder, teadusliku informatsiooni ja bibliograafia kateeder ning raamatuteaduse õppetool.
• 1991. a avatakse infoteaduse magistriõppekava ja infoteaduse doktoriõpe. Raamatukogundusõpe muutub rahvusvaheliseks, võetakse üle Põhjamaade ja USA erialaülikoolide kogemusi.
• 1992/1993. õa liidetakse õppeüksus infoteaduste osakonnana Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduste instituudiga. Infoteaduste osakond sotsiaalteaduskonnas:
  • raamatuteaduse õppetool;
  • raamatukogunduse õppetool;
  • infoteaduse õppetool.
• 1994. a sügisest võetakse TPÜ kõigi erialade õpingute aluseks õppekavad, milles eristati pea-, kõrval- ja üldaineid. Akadeemilised osakonnad saavad otsustusõiguse peaaine õpingute kavandamisel. Ülikooli erialadel kinnitatakse uued õppekavad 1994. a mais. 
• 1995. a luuakse infoteaduste osakonda infotöö õppekeskus, milles tegutses alates 1999. a kolm programmi: täienduskoolitusprogramm, uurimis- ja arendustegevuse programm ja kaugkoolitusprogramm. Alustati veebipõhise õppega ja 1995. a viidi läbi esimene veebipõhine kaugkoolituskursus kooliraamatukoguhoidjatele.
• 1996. a hakkab ilmuma infoteaduste osakonna elektrooniline ajakiri Infofoorum, mis avaldas artikleid nii eesti kui ka inglise keeles (ilmus kuni 2003).

2000. aastad

• 2001. a esitatakse infoteaduse bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppekavad akrediteerimiseks kõrghariduse hindamise nõukogule ja kõik õppekavad akrediteeritakse täies mahus.
• 2003. a avatakse infojuhtimise ja dokumendihalduse magistriõppekavad. Infojuhtimise õppekava avatakse veebipõhisena.
• 2005. a saab Tallinna Pedagoogikaülikoolist Tallinna Ülikool (TLÜ), mille koosseisu jääb ka infoteaduste õpe. Õppekavad muutuvad laiapõhjalisemaks, hõlmates info- ja teadmusjuhtimist, digitaalraamatukogusid, andmebaase.
• 2006. a avatakse Euroopa Liidu kõrghariduse koostöö- ja vahetusprogrammi (EK Erasmus Mundus) raames rahvusvaheline ühisõppekava The International Master in Digital Library Learning(DILL) koos Parma ülikooli ja Oslo ülikooliga. Rahvusvahelistumine süveneb: üliõpilasvahetus, koostöö mainekate välisõppejõududega, õpetamine välisülikoolides, rahvusvahelised projektid.
• 2007. a viiakse TLÜ-s läbi struktuurireform ja 2008. a 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2015 tegutsetakse iseseisva infoteaduste instituudina. Toimub õppekavade kvaliteedihindamine, akrediteeritakse kõik infoteaduse õppekavad.
• 2007. a hakkavad infoteaduse eriala õppejõud tegutsema rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides, sh juhtorganites (NordIS-NET, IFLA, EUCLID, BOBCATSSS, EADTU jt) ja teadlased saavad kutseid rahvusvaheliste teadusväljaannete toimetuskolleegiumitesse.
• 2008.a kõik infoteaduse õppekavad saavad akrediteeringu rahvusvahelisel tasandil.

2010. aastad

• 2010. a-tel saavad õppekavad uuendusi ning kohanduvad töömaailma ja tehnoloogia arenguga, lisanduvad digikultuuri, infoanalüütika, teabehalduse teemad. Infoteaduse eriala õppejõud osalevad paljude rahvusvaheliste konverentside programmikomiteedes ja hindavad mitmel pool rahvusvahelisi õppekavu.
• 2014. a suletakse infojuhtimise (info- ja teadmusjuhtimine) ja dokumendihalduse magistriõppekavad.

• 2015. a moodustatakse TLÜ-s digitehnoloogiate instituut (DTI), mis koosneb viiest akadeemilisest suunast. Instituudis on koos haridustehnoloogia, inimese ja arvuti interaktsioon, matemaatika ja matemaatika didaktika, rakendusinformaatika ning infoteadused. 
• Struktuurireformi käigus suletakse infoteaduse doktoriõpe.
• Infoteaduse magistriõppekavas avatakse neli spetsialiseerumismoodulit:
  • info- ja teadmusjuhtimine;
  • dokumendihaldus;
  • digitaalraamatukogundus;
  • digitaalse kultuuripärandi haldamine.
• 2017. a akrediteeritakse TLÜ infoteaduste õppekavad aastani 2024 (Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsusega).Samal aastal avaldatakse esimene infoteaduste kõrgkooliõpik Infoteadused teoorias ja praktikas.
• 2019. a suletakse ühisõppekava The International Master in Digital Library Learning(DILL).

Olen Tallinna Ülikoolis lõpetanud nii infoteaduse bakalaureuse- kui ka magistriõppe, seega ilmselgelt on selles valdkonnas midagi, mis tõmbab ligi ega lase enam lahti. Erilise soojusega mõtlen aeg-ajalt meie pühendunud õppejõududele, kelle käe all kasvas julgus mõelda kaasa ja esitada ka „rumalaid“ küsimusi. Infootsingu, analüüsi ja tulemuste selge edastamise oskus on kujunenud universaalseks kompetentsiks.

Piret Jõesaar, ERÜ noorteklubi liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukoguhoidja

2020. aastad

• 2022. a otsustab TLÜ senat mitte avada vastuvõttu infoteaduse eriala õppekavadel. Määravaks kriteeriumiks saab vastutusvaldkonda mittekuulumine, sest infospetsialistide koolitamise vastutusvaldkond kuulub Tartu Ülikoolile.
• 2025. a lõpetab infoteaduste õppekava magistriõppe viimane lend.
• 2027. a lõpetab infoteaduste õppekava bakalaureuseõppe viimane lend.

Ajatelg on valminud koostöös infoteaduse professori Sirje Virkusega.

Alusandmed: ajakiri Raamatukogu, 2022, nr 3, artikkel Mis juhtus infoteaduse õppekavadega Tallinna Ülikoolis? ja ajakiri Infofoorum, avanumber, raamatukogunduse lektori Aira Lepiku artikkel Infoteaduse eriala Tallinna Pedagoogikaülikoolis: traditsioonid ja võimalused.

Üks peatükk Eesti raamatukogunduses lõpeb infoteaduse õppekava sulgemisega.Paljud tänased liidrid ja raamatukogude arendajad on TLÜ vilistlased. Nad on professionaalid, aktiivsed eestvedajad ja eeskujud, spetsialistid. Täna ei saa meist keegi teada või näha tulevikku, milliste teadmiste, oskuste ja hoiakutega tulevad raamatukogudesse tööle tulevased juhid. Seda näitab uus lehekülg. Lühike ajajoon ei mahuta kõike, mida raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õpetamine Tallinna Ülikoolis on Eesti raamatukogudele 60 aasta jooksul andnud.

Tuuliki Tõiste, ERÜ juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu arendusjuht

Lõpetajate meenutusi raamatukogunduse eriala 40. aastapäeval saab lugeda ajakirjast Raamatukogu, 2005, nr 4.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].