Raamatukoguhoidjate kujutamine Eesti ajakirjanduses

Oma bakalaureusetöös Raamatukoguhoidjate kujutamine Eesti ajalehtedes aastatel 2013‒2022[1] (2023) otsib Sille Orgla vastust küsimusele, millisena nähakse raamatukoguhoidjaid Eesti trükiajakirjanduses avaldatud artiklites.

Uurimistöö valimisse kuulusid ajalehtedes Postimees, Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Maaleht ja Õpetajate Leht avaldatud artiklid, milles sisaldus märksõna raamatukoguhoidja. Lisaks vaatles töö autor artiklitele lisatud fotosid. Kvalitatiivse sisuanalüüsi kokkuvõttes jõuab töö autor järeldusele, et ajakirjanduses kujutatud raamatukoguhoidja imago ei vasta enamasti raamatukoguhoidja stereotüüpidele.

Mõnede aspektide puhul esineb kohati siiski ka stereotüüpset kujutamist. Vastavalt soostereotüüpidele on raamatukoguhoidja elukutse puhul tegemist feminiseerunud elukutsega, mis tähendab, et raamatukoguhoidjad arvatakse tavaliselt olevat naissoost. Ka ajakirjanduses kujutatud raamatukoguhoidjad on valdavalt naissoost; küllap seetõttu, et ka tegelikkuses töötavad raamatukogudes peamiselt naised. Soostereotüüpide mõju vähendamise eesmärgil võiks ajakirjanduses rohkem kujutada meessoost raamatukoguhoidjaid.

Raamatukoguhoidja vanuselise stereotüübi puhul nähakse neid vanemaealistena, kuid ajakirjanduses kajastatu põhjal võib öelda, et raamatukoguhoidjaid ei ole kujutatud vastavalt sellele stereotüübile: vaadeldud artiklites on räägitud nii vanematest kui noorematest raamatukoguhoidjatest.

Ajakirjanduses välja toodud raamatukoguhoidjate seisukohad on positiivsed, väljendades rõõmsameelsust, elurõõmu ning tööga rahulolu.

Samuti ei vasta ajakirjanduses kujutatud raamatukoguhoidjate välimus enamasti raamatukoguhoidja stereotüübile. Vaadeldud artiklites mainitakse enamasti ka kõrghariduse vajalikkust ning tuuakse välja raamatukoguhoidjale kui infospetsialistile olulised teadmised ja oskused. Vaid ühel korral peegeldatakse stereotüüpset seisukohta, mille kohaselt on raamatukoguhoidja töö oma olemuselt lihtne ega nõua spetsiifilist pädevust.

Ajakirjanduses kajastatud hinnangud ja suhtumine raamatukoguhoidjatesse on enamasti positiivsed ning mitmel korral on kirjeldatud raamatukogu kasutajate tänulikku suhtumist. Erandina on välja toodud ka mõned stereotüüpsed hoiakud ja seisukohad raamatukoguhoidjate suhtes.

Raamatukoguhoidja imago kujunemist mõjutavad ka raamatukoguhoidjate endi ajakirjanduses avaldatud väljaütlemised ja seisukohad. Vaadeldud artiklite põhjal selgub, et need seisukohad on positiivsed, väljendades rõõmsameelsust, elurõõmu ning tööga rahulolu. Nad hindavad kõrgelt raamatukogu kasutajaid ja tunnevad rõõmu, kui saavad neile abiks olla. Seetõttu ei saa ajakirjanduses kajastatu põhjal pidada raamatukoguhoidjaid stereotüübile vastavateks virisevateks vanatüdrukuteks ning kordanõudvateks raamatukogupolitseinikeks. Ka raamatukoguhoidjate ajakirjanduses kajastatud töövälised tegevused, hobid ja elustiil näitavad neid aktiivsete, mitmekülgsete, loominguliste ja perekesksetena, erinedes seeläbi täielikult stereotüüpsest ettekujutusest endassesulgunud kuivikust.

Vaadeldud artiklite põhjal selgub, et raamatukoguhoidjaid on ajakirjanduses kirjeldatud madalapalgalistena, mis toob välja suhtumise raamatukoguhoidjatesse kui ühiskonna seisukohast ebaolulistesse inimestesse. Samasugust suhtumist peegeldavad raamatukogude sulgemist ja raamatukoguhoidjate koondamist kajastavad artiklid, kuid on ka mitmeid selliseid artikleid, mis väljendavad rahulolematust raamatukogude sulgemise ja raamatukoguhoidjate koondamise suhtes.

Samas on raamatukogude ja raamatukoguhoidja rolli ühiskonnas kirjeldatud mitmekülgsena ning toodud välja selle erinevad tahud. Raamatukogusid ja raamatukoguhoidjaid nähakse õppetöö ja informatsioonivajaduste rahuldamise toetajana, lugemise toetajana, vabaajategevuste korraldajana, kultuuri arendajana, elanike toimetuleku parandajana ning kogukonnaga suhtlejana. Samuti kirjeldatakse raamatukoguhoidjaid koostööaltitena ning tuuakse mitmeid positiivseid näiteid raamatukoguhoidjate koostööst teiste organisatsioonidega.

Raamatukoguhoidja tööülesannete kirjeldamisel leiavad ajakirjanduses kajastamist traditsioonilised trükitud teavikute laenutamisega seotud tööülesanded, lugemisnõustamine ja lugemisharjumuse kujundamine ning kogude komplekteerimine, kujundamine ja korrastamine. Välja on toodud ka raamatukogude elektroonilised teenused ja tehnoloogilised uuendused, infonõustamine, koolitused, lisateenused, ürituste ja näituste korraldamine ning huviringid. Raamatukoguhoidjate tööülesandeid on ajakirjanduses kajastatud põhjalikult ja mitmekülgselt, on räägitud erinevatest tegevustest ja ülesannetest. Sellest järeldub, et raamatukoguhoidja tööd ei käsitleta mitte vastavalt stereotüübile igava ja rutiinsena, vaid vaheldust ja väljakutseid pakkuvana.

Raamatukoguhoidjate tööülesannete kajastamisel võiks pöörata rohkem tähelepanu elektrooniliste teenustega seotud ülesannetele ja kirjeldada neid praegusest enamal määral, et näidata senisest rohkem valdkonna seotust infotehnoloogiliste uuendustega. See tõstaks esile kaasaegsed muutused ja arengu raamatukogunduses, väärtustaks raamatukoguhoidja rolli ühiskonnas veelgi enam ja aitaks kaasa raamatukoguhoidja imago positiivsele kujutamisele.

Kokkuvõtte koostas Signe Heiberg

[1] Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut, infoteaduse õppekava, autor Sille Orgla: https://www.etera.ee/zoom/200440/view?page=1&p=separate&tool=info.