Raamatututvustus. Dialoog armastuse lõpmatusest

Margit Tammur, juhtiv spetsialist (infoteadused, sotsioloogia)

Tullia d’Aragona. Dialoog armastuse lõpmatusest

Tõlkijad: Ülar Ploom (et al.); toimetaja ja saatesõna autor: Ülar Ploom; järelsõna autor: Miikael-Aadam Lotman. Postimees Kirjastus, 2025.

Sõbrakuul, kui valgus järjest suuremaks ja hing avaramaks saab, soovitame lugeda midagi eriliselt hõrku. Renessansiaja Itaalia kõrgkurtisaan Tullia d’Aragona vestleb taevasest ja maisest armastusest kõrgelt haritud sinjooredega ega jää neile sugugi alla. Meelelahutuslik ja filosoofiline dialoog, mis ilmus esmakordselt 1547. a Venezias, on nüüd suurepärases tõlkes ka eesti keeles kättesaadav.

Raamat algab tõlkija Ülar Ploomi põhjaliku eessõnaga. Antiikajal peeti meest naisest väärtuslikumaks ning see mõtteviis kandus edasi ka kristlikusse aega. Keskaja mehel olid sotsiaalsed rollid, naisel aga mitte. Naise põhiline ülesanne oli olla abielus ja kasvatada lapsi. Mis jäi aga üle nendel naistel, kes ei abiellunud? Keskajal ja hiljemgi oli naise üks auväärseid rolle olla pühitsetud nunnaks. Lapsi siis ei saanud, aga nunnaseisus võimaldas vältida perekondade kokkuleppel pealesunnitud abielu ja pühenduda intellektuaalsele tegevusele. Teine võimalus iseseisvaks eluks ja majanduslikuks toimetulekuks oli prostitutsioon. 1500. aastal oli Venezia 100 000 elanikust 12 000 prostituudid. Renessansiaegse Itaalia kõrgkurtisaanidel (cortegiana honesta) oli ühiskonnas suur mõju. Neid võis võrrelda haritud aadlidaamidega.

Tullia d’Aragona sündis 16. sajandi alguses Roomas, tema ema oli kurtisaan ja arvatav isa kardinal. Ta sai korraliku kasvatuse, musitseeris, laulis ja luuletas. Elas Sienas, Firenzes, Venezias ja Ferraras. Suri Roomas 1556. a. Erialast tegevust alustas 18-aastaselt, tema austajate sekka kuulusid tolleaegsed tuntud riigi- ja kirikutegelased, pankurid, filosoofid ja kirjamehed. Raamatus arutleb Tullia armastuse ja vooruste, ilu ja headuse, ihu ja hinge, filosoofia ja Jumala üle, tema dialoogipartneriteks on filosoof, jurist, ajaloolane ja literaat Benedetto Varchi ja Siena poliitik ja poeet Lattanzio Benucci. Tsiteerides Ülar Ploomi (lk. 38): „Praegusel ajal ei paku Tullia d’Aragona dünaamiline, vaimukas ja samas ikkagi sisutihe tekst huvi mitte ainult osana nn naisküsimusest, vaid ka Itaalia renessansi armastuskäsitlustest üldse.“

Stiilinäiteks ja isutekitamiseks väike tsitaat dialoogist (lk. 131-132: “ Loodus on niiviisi korraldanud, et selle võrra, kui mingi asi oma tõelise olemuse kohaselt parem ja täiuslikum on, sellesama võrra see ka riknedes ja käest minnes oma tõelist loomust kaotab ja on edaspidi ebapuhas ja ebatäiuslik. Järelikult, nõnda nagu ei leidu inimesest (juhul kui ta on hea) pühamat, healoomulisemat ja kasulikumat maapealset olevust, nõnda ei leidu ka temast (juhul kui ta on halb) nurjatumat, pahatahtlikumat ja kahjulikumat. Aga kui te soovite mõnd ainelisemat näidet, siis mõelge, nagu rahvasuu ütleb, et kanget äädikat saadakse magusast veinist.“