RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19

Raamatututvustus: põhjalikult propagandast
Kristiina Kaju
RaRa sotsiaalteaduste valdkonna juhtiv spetsialist
Lukasz Olejnik. Propaganda. From disinformation and influence to operations and information warfare
Alguses oli sõna ‒ nii alustab autor oma lugu elust infoajastul, kus sõna (koos pildiga) on muutunud vääramatult mõjukaks teabekandjaks. Tema käsitluse keskmes on propaganda kui erinevates vormides avalduv informatiivne mõjutusvahend, seda nii positiivses kui negatiivses tähenduses. Raamat uurib, kuidas inimesi konkreetsetest eesmärkidest ja kavatsustest lähtudes informatsiooni kaudu suunatakse. Autor juhib lugejat läbi erinevate propagandavõtete, tõstes esile teabe levitamise, strateegilise kommunikatsiooni, avalikkussuhted, reklaami jne. Ta käsitleb teemat nii tsiviilelus kui sõjaolukorras, keskendudes eriti sõjale Ukrainas.
Sõna „propaganda“ tekitab peaaegu igal inimesel mingisuguse assotsiatsiooni. Raamat keskendubki täielikult propagandale, analüüsides selle eri tahke. Seitse peatükki avavad ja seostavad omavahel vale- ja desinformatsiooni ning informatsiooniga manipuleerimise võimalused. Tähelepanu pööratakse info- ja mõjutusoperatsioonidele, valeinfo levitamisele, infosõjale, pettustele, psühholoogilistele operatsioonidele, narratiividele, digitehnoloogiatele ning trollidele ja bottidele (veebirobotitele), vaadeldakse ka kajakambreid ja infomulle. Raamat käsitleb ka propagandatehnikate kujundamist ja tehnoloogiat nende taga: sotsiaalmeediaplatvorme, botivõrke ja võimalusi, kuidas propagandat ajakirjanduses, raadios ja mujal kampaaniates levitada.
Teadmised infoga manipuleerimise ja mõjutamisvõimaluste kohta on olulised.
Raamatus analüüsitakse ka propaganda ajalugu ja arengut ning näidatakse, kuidas see mõjutab meid ja meie otsuseid; see on raamat julgeolekust ja strateegiast. Autor mainib, et ei anna otseseid hinnanguid ega väljenda isiklikke vaateid, vaid püüab pigem pakkuda neutraalset, kuid sisukat ja argumenteeritud teavet – kas see on ka täielikult õnnestunud, jääb lugeja otsustada. Kuigi teos on akadeemiline, ei tasu sellest heituda – raamat on siiski hästi loetav ja loogilise struktuuriga. Rohkete näidete, olukordade ja juhtumite kirjeldustega ilmestatud tekst teeb keerulise teema haaratavaks. Autor on teinud põhjalikku uurimistööd ning jagab oma avastusi ja analüüse nii Euroopa kui ka laiemas kontekstis.
Valimistest botivõrgustikeni
Mitmekülgne ja põhjalik tekst teeb raamatu kokkuvõtmise keeruliseks, kuid mõned põhipunktid on väärt esiletõstmist. Kuna internetimaailmas tegutsejaid on tohutult palju ning tehnoloogia ja digimaailm on kaasajal meie elu osa, on propaganda levik vältimatu. Mis on suurim oht? Kuhu see meid viib? Kas sellest on võimalik pääseda? Vastus: ei ole. Parim kaitse on teadlikkus – arusaamine, et meiega manipuleeritakse ja meid püütakse mõjutada.
Desinformatsioon ja propaganda on eksisteerinud sajandeid. Küll aga on muutunud infokeskkond, meetodid, kuidas infot luuakse ja tarbitakse, mil viisil uudiseid ja uut infot saadakse ning omavahel suheldakse. Info liikumine või, nagu autor ütleb, info ringlemine, on kiire – ja see omakorda mõjutab info kvaliteeti. Autor jagab ka praktilisi näiteid, sealhulgas isegi juhiseid botivõrgu loomiseks alates sihtgrupi määratlemisest kuni jälgede peitmiseni. See avab lugejatele uue vaatenurga mõistmaks, kuidas digitaalne propaganda töötab. Olgem teadlikud! Botivõrk on tarkvara, mis võimaldab propagandasõnumeid kiiresti ja efektiivselt digikeskkondades edastada.
Analüüsitakse ka poliitilist propagandat, valimiste mõjutamist ning desinformatsiooni ajalugu. 2024. a käis umbes 50% maailma elanikkonnast valimas, samas kui desinformatsioon oli mahukas ja läbiv väljakutse. Ka 2025. a on erinevates riikides valimiskastide juurde minemas miljoneid inimesi, kaasa arvatud Eestis. Poliitiline mõjutamine, propaganda, infooperatsioonid ja desinformatsioon on endiselt äärmiselt suure mõjuga. Ka oma raamatus kirjeldab Olejnik poliitilise propaganda võtteid, olemust ja kanaleid ning tutvustab võtteid, mida saab valijate mõjutamiseks kasutada.
Näiteks kunstmuru, astroturfimine või rohujuurepesu (ingl astroturfing) ‒ autor selgitab, et see on võte, mida kasutatakse soovitud sõnumite populariseerimiseks. Kui mingile sõnumile või teemale on järsku tekkinud suur toetus või jagatakse seda infot väga laialdaselt, siis võib tegemist olla astroturfimisega. Millegi suur populaarsus tekitab inimestes soovi samuti seda jagada. Infot levitavad enamasti inimesed, kuid selleks võidakse kasutada ka tehnoloogiat. Sellist info kunstlikku levitamist on keeruline tuvastada ja tõestada.
Mõjutus- ja infooperatsioonide, desinformatsiooni ja propaganda kolm peamist aspekti on kellele, mida ja kuidas. Raamatus on kirjeldatud 17 võtet, meetodit, tehnikat ja trikki, mida kasutatakse valeinfo levitamiseks, nt segaduse tekitamine, sildistamine, minimeerimine, kahtlemine, lihtsustamine, autoriteedi tekitamine jne.
Välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine (ingl foreign information manipulation and interference, FIMI) on propaganda ja desinformatsiooni levitamise tegevused, millega väljastpoolt riiki mõjutatakse riigi sees toimuvat. Autor kirjeldab ka mitmeid sellel eesmärgil kasutatavaid taktikaid ja tegevusi, nt võrgustiku arendamine ja inimeste kaasamine, sisu loomine, kanalite valik, füüsilised tegevused (rahutused, demonstratsioonid) jm.
Raamatu lõpetuseks tõdeb autor, et propagandistlikult esitatud teemade ja suunatud tegevustega toimetulek on meie ajastu väljakutse. Teadmised infoga manipuleerimise ja mõjutamisvõimaluste kohta on olulised. Samuti leiab ta, et propaganda ei ole alati halb, kuigi selle kasutamise eesmärgid võivad olla; samas tundub selle sõna tähendus peaaegu alati ikkagi negatiivne.
Lukasz Olejnik on küberturvalisuse ja privaatsuse uurija ning konsultant.