RaRa väike maja, Narva mnt 11
E–R 10–20, L 12–19, P suletud
RaRa Solarise saatkond
E–P 10–19

Raamatututvustus. Rahu ja mälupoliitika
Peace and the politics of memory / Johanna Mannergren,
Annika Björkdahl, Susanne Buckley-Zistel,
Stefanie Kappler and Timothy Williams
Inimkonna ajalugu on täis konflikte – mõned leiavad aset riigisiseselt, teised on rahvusvahelised. Konfliktid eskaleeruvad, rahunevad, püsivad varjatult ja plahvatavad taas, nende käigus hukkuvad inimesed, hävivad kultuuriväärtused. Kuidas oleks võimalik saavutada ja tagada püsivat rahu?
Nii rahvusvaheliste kui lokaalsete konfliktide puhul on oluline mõista konfliktide algpõhjusi, mis peituvad ajaloolistes ja kultuurilistes kihtides. Minevikusündmused mõjutavad olevikku ja seetõttu on mälupoliitika olulisel kohal konfliktide analüüsimisel ja lahendamisel. Autorite kollektiivi poolt kirjutatud „Peace and the Politics of Memory“ ühendab konflikti- ja rahu-uuringud mälupoliitikaga, võimaldades mõista minevikusündmuste mõju konfliktide tekkimisele ja lahendamisele.
Mälupoliitika all mõeldakse seda, kuidas integreeritakse ajaloolisi sündmusi või isikuid olevikku, kuidas neid interpreteeritakse ja mis väga oluline, mis valikuid tehakse ajalooliste sündmuste ja isikute mäletamisel ja unustamisel. Kõigil riikidel on oma mälupoliitika, mida edendatakse läbi hariduse, massimeedia, traditsioonide, ühistegevuste, rituaalide, muuseumide, monumentide püstitamise.
Nii nagu eri riikide mälupoliitikad võivad olla üksteisele vastukäivad, tekitades probleeme samade sündmuste mõistmisel, nii ka riikide sees võivad leida aset eri mälukollektiivide vahelised konfliktid. Mälukollektiivid keskenduvad tavaliselt mõnele sündmusele, millega eristatakse end teistest, luues sellega oma identiteeti. Mõeldes Eestile, siis võime samuti näha võistlevate mälestustega mälukollektiive, kelle ühismälus olevad sündmused, tavad, traditsioonid erinevad ja tekitavad konflikte.
„Peace and the Politics of Memory“ autorid käsitlevad maailma eri paigus asetleidvaid lokaalseid konflikte – vaatluse all on Küpros, Bosnia ja Hertsegovina, Rwanda, Lõuna-Aafrika ja Kambodža ning nende riikide keeruline minevik ja konfliktide käes vaevlev olevik. Autorid on rõhutanud, et konfliktide põhjused ja kulgemine võivad olla küll erinevad, kuid käsitletud juhtumeid ühendab mälupoliitika mõju konfliktidega toimetulekule ja rahu saavutamisele.
Kõigi juhtumite puhul on autorid uurinud nelja mäletamisvormi: kohad, agentsus, narratiivid, sündmused. Need mäletamisvormid on omavahelises seoses ning ühendavad mäletamise, mälu ja poliitika. Raamat toob nähtavale konkureerivate mälestuste mõju poliitilisele olukorrale, konfliktide tekkele ja rahu saavutamisele.
Autorid näitavad, et rahu võimalused on suuremad nendes ühiskondades, kus mälu on mitmekesine, kus arvestatakse erinevate mälukollektiividega ja mida iseloomustab kaasatus. Nad on sõnastanud ka õiglase rahu tähenduse, mis on voolav, dünaamiline ja pidevalt uuesti läbiräägitav.