Rahvaraamatukogud 2024: fookuses kultuur, tehnoloogia ja tuleviku lugejad

Kristiin Meos, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik

2024. aasta oli Eesti rahvaraamatukogudele tegus ja uuenduslik. Omavahel põimusid kogukondi liitvad kultuurisündmused ning tulevikku suunatud tehnoloogilised arengud. Samal ajal, kui tähistati kultuuririkkust ja kasvatati uut põlvkonda lugejaid, astuti ka julgeid samme teenuste kaasajastamisel. Raamatukogud tõestasid taas oma rolli olulise ja areneva kogukonnakeskusena.

Rahvaraamatukogu kui kultuuride kohtumispaik

2024. a tähistati Eestis kultuuririkkuse teema-aastat. Aasta eesmärgiks oli märgata, väärtustada ja hoida Eesti kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogukonnad, kus meie rahvaraamatukogud tegutsevad, on väga eriilmelised. Rahvaraamatukogud on kogukondades ja ühiskonnas tervikuna just need paigad, kuhu kõik inimesed olenemata vanusest, rahvusest või sotsiaalmajanduslikust taustast on alati oodatud. Raamatukogud põimisid kultuuririkkuse aasta tähistamise ettevõtmised toredasti oma tavapäraste tegemistega. Üle Eesti toimus hulganisti kohtumisi, näituseid ja väljapanekuid, loenguid, keelekohvikuid, lugejamänge, filmiõhtuid, vestlusringe ja teisi üritusi. Raamatukogudes tutvustati Eestis elavate teise kultuuritaustaga inimeste kultuuri ja traditsioone, nagu ka eesti murdekeeli ning kombeid teistest riikidest siia rännanutele.

Narvas saavutas külastajate seas suure populaarsuse kunstiloengute sari, mis toimus nii raamatukogus kui ka Narva-Jõesuu rahva- ja kultuurimajades. Igas loengus osales umbes 100 kuulajat. Lääne Maakonna Keskraamatukogus toimus Nikolai ja Svjatoslav Roerichi reprode näitus, mis rõhutas kultuuridevahelise dialoogi tähtsust. Lääne-Virumaal Tapa raamatukogus olid huvilistele vaatamiseks väljas eri maade kunstnike näitused: Paco Roca (Hispaania), Joanna Concejo (Poola) ning läti kunstnike tööde näitus Armastusega Lätimaalt. Pärnu Keskraamatukogus toimus fotonäitus Vana Võrumaa suitsusauna kombestik, mitmetesse raamatukogudesse üle Eesti rändas ka näitus Uurali rahvaste pühapaigad koostöös MTÜ-ga Fenno-Ugria.

Järvamaal Türi Raamatukogus tutvustati seto kultuuri ning toimus taani kirjaniku Jakob Hero raamatuesitlus. Mika Keränen külastas aga Laupa raamatukogu ja rääkis, kuidas end tunneb ja on Eestis kohanenud teisest rahvusest inimene. Järvamaa Keskraamatukogus toimusid regilauluõhtud ja koos käisid itaalia keele huvilised, kes kohtusid ka Eestis viibivate itaalia tudengitega. Märjamaa valla raamatukogudes korraldati kohtumisõhtuid kohalike teistest riikidest pärit inimestega, kes tutvustasid oma kombeid ja toite. Saare Maakonna Keskraamatukogus toimus eri rahvuste kirjanduskohvik, kus sai kohtuda Saaremaal elavate teisest rahvusest inimestega ning kuulata tekste nende emakeeles. Viljandimaal Karksi-Nuia Raamatukogus said huvilised Jaapani päeva raames kohtuda jaapanlannaga, kes rääkis oma sünnimaast, tavadest, kommetest ja keelest, õpetas kirjutama hieroglüüfe ja origamitehnikas voltimist.

Lääne-Virumaal uuriti Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu projektikonkursi Raamatukogud-muuseumid-noored raames rannakeelt ja -kultuuri, valmis lühifilm ja toimus selle ühisvaatamine Võsul. Põlvamaal Mehikoormas tutvustas huvilistele indiaani kultuuri Toivo Aalja ning Mehikoormat külastas ühe indiaani hõimu vaimne juht Lendav Kotkas.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu osales koostöös Islandi ja Rootsi raamatukogudega Nordplus projektis Raamatukogu mitmekeelses ühiskonnas, mille raames toimunud keeleklubi pakkus muukeelsetele tuge eesti keele õppimisel ja ühiskonda lõimumisel.

Narva Keskraamatukogu on oma aruandes välja toonud: kultuuririkkuse aasta innustas inimesi rohkem uurima oma kultuuripärandit ja ammutama uusi teadmisi teiste kultuuride kohta, laiendama silmaringi ning looma sildu erinevate rahvuste vahel. Sellest ja eelnevalt välja toodud põnevatest näidetest võib järeldada, et teema-aasta täitis oma eesmärgi.

Iseteenindus ja digivõimalused

2024. a jätkus rahvaraamatukogudes hoogsalt iseteeninduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt. Rae valla raamatukogudes Jüris ja Peetris, Saku Vallaraamatukogus ja Pärnu Keskraamatukogus võeti kasutusele iseteenindusautomaadid. Saku Vallaraamatukogus ja Kurtna haruraamatukogus võeti kasutusele RFID-põhine laenutus- ja tuvastussüsteem. Lääne-Virumaa Keskraamatukogus võeti 2024. a samuti kasutusele RFID-lahendus, mille käigus kiibistati suurem osa kogudest. Iga korruse laenutusletti paigaldati üks RFID-lugejateenindaja töökoht, fuajeesse uus turvalahendus, iseteenindusautomaat ja tark tagastuskast ning hoone parklapoolsesse välisseina välise tagastusavaga tark tagastuskast. Harjumaal Saku ja Kiisa ning Pärnumaal Lihula raamatukogu juurde paigutati raamatukapp. Elva valla Aakre, Puhja, Rannu, Rõngu ja Konguta raamatukogud said raamatute laenutus- ja tagastuskapid Kultuuriministeeriumi taotlusvooru Rahvaraamatukogude arendusprojektid (rahvaraamatukogude kiirendi) rahastuse abiga.

Tallinna Raamatukogudes jätkati 2024. a iseteeninduse terviklahenduse juurutamist. Kaheksa haruraamatukogu (Südalinna, Liivalaia, Kännukuke, Laagna, Pelguranna, Pirita, Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogu) juures avati jaanuaris lugejatele välitingimustes paiknevad laenutuskapid, mis andsid lugejatele võimaluse laenata ettetellitud raamatuid mistahes ajal. Samades raamatukogudes võeti kasutusele ka esimesed teenindussaalides paiknevad iseteenindusautomaadid, mille abil saavad lugejad ise mugavalt väljaandeid laenata ja tagastada. Ülejäänud haruraamatukogud said RFID-põhised raamatukoguhoidja töökohad ja iseteenindusautomaadid suvel. Oktoobris saabus Südalinna raamatukokku testimiseks esimene tark tagastusriiul, mis võimaldab väljaannete kiiret tagastust need lihtsalt riiulisse asetades. Ka Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus tegeleti laenutuskappide teenuse laienduse ja RFID-tehnoloogial põhineva UHF-sagedusel toimiva raamatukogusüsteemi terviklahenduse juurutamise ettevalmistamisega. Sügisest saab raamatukappidesse laenutada ja tagastada väljaandeid lisaks peamaja juures asuvale kapile ka Tammelinna, Karlova-Ropka ja Annelinna haruraamatukogude juures.

Kultuuriministeerium viis 2025. a juunis läbi raamatukappide infokorje. Selgus, et Eesti rahvaraamatukogude juures on lugejatele mugavalt kasutamiseks juba 107 raamatukappi ning järgmised lisanduvad 2025. a II poolaastal. Nagu Pärnu Keskraamatukogu aruandes on välja toodud, siis iseteenindusvõimaluste kasutamine muutub raamatukogudes aina populaarsemaks.

Rahvaraamatukogude kiirendi ja infotehnoloogilised vajadused

Tehnoloogilised uuendused ei piirdunud 2024. a ainult iseteeninduslahendustega. Viimsi Raamatukogus loodi arvutitöökoht tasulise perioodika lugemiseks. Kärdla Linnaraamatukogus soetati rahvaraamatukogude kiirendi toetuse eest kaks arvutit, kust on mh võimalik lugeda Delfi digipaketti. Harju Maakonnaraamatukogus soetati interaktiivne ekraan. Hiiumaal osteti Käina raamatukogule uus sülearvuti veebikoosolekute, esitluste ja koolituste läbiviimiseks. Rahvaraamatukogude kiirendi toel hangiti Läänemaal Lääne-Nigula Raamatukogude Nõva ja Martna raamatukogudesse konverentsi- ja kinotehnika. Projektori ja ekraani abil suurendati õpitubade ja koolituste läbiviimise võimalusi ning loodi võimalus kohalikele inimestele filme näidata. Viljandimaa Põhja-Sakala Raamatukogu kõikidesse raamatukogudesse hangiti veebikaamerad, mis võimaldavad nii raamatukogutöötajatel kui külastajatel läbi viia veebikoosolekuid. Suure-Jaani haruraamatukogusse hangiti suure ekraaniga ja WiFi toega televiisor.

Küll aga peab nentima, et infotehnoloogilised vajadused on raamatukogudes palju suuremad. Arendustegevusi takistab enamasti eelarve piiratus ning innovaatilise tehnoloogia soetamist ka selle kõrge hind. Samuti peavad raamatukogud arvestama sellega, et soetatud riistvara vajab pidevat hooldust ja uuendamist.

Tuleviku lugejad

Paljude raamatukogude aruannetes kõlama jäänud mõte on kenasti kokku võetud Jõgeva maakonna rahvaraamatukogude aruandes: lugemisharjumust tuleb lastes kasvatada-arendada juba varakult ning suurim roll on siin kodu-lasteaia-kooli-raamatukogu koostööl.

Laste ja noorte lugemisharjumuse kujundamiseks ning lugemishuvi suurendamiseks teevad rahvaraamatukogud üle Eesti suurepärast tööd. Igas Eesti paigas toimuvad kirjandusega seotud teematunnid, kirjandusvõistlused, lugemisüritused, kohtumised kirjanikega. Kõrgelt on hinnatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogramm Lugemisisu, mille populaarsust laste hulgas kinnitavad paljud raamatukogud. Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatustest toovad raamatukogud välja ka veel näiteks ettelugemisvõistlust Ida pool päikest ja lääne pool kuud ning Nukitsa konkurssi.

2024. a kohtusid rahvaraamatukogudes väikeste ja suuremate lugejatega paljud kirjanikud ja illustraatorid. Järgnevalt toon esile vaid väikese valiku: Anti Saar, Andrus Kivirähk, Piret Päär, Markus Saksatamm, Wimberg, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa, Ketlin Priilinn, Piret Raud, Reeli Reinaus, Indrek Koff, Mika Keränen, Kristi Piiper, Joonas Veelmaa, Ilmar Tomusk, Epp Petrone, Ilmar Trull, Tuuli Tolmov, Ottomar Sukko, Kertu Sillaste, Grethe Rõõm, Rainer Rahasepp, Liina Vagula, Aidi Vallik, Heiki Vilep, Triinu Laan, Kristina Ruder, Helen Käit, Kadri Hinrikus, Liis Sein, Jaak Känd, Lauri Räpp, Tarmo Tuule, Justin Petrone, Kadri Lepp, Contra.

Rahvaraamatukogud teevad tihedat koostööd koolide, lasteaedade ja noortekeskustega. Õpetajad külastavad raamatukogusid ning raamatukoguhoidjad koole ja lasteaedu. Võrumaa Keskraamatukogu käis õppeaasta jooksul üle nädala kõigis linna lasteaedades raamatuid laenutamas, et lastel tekiks raamatute laenamise kogemus ja julgus. Lüganuse Valla Raamatukogu Sonda, Püssi ja Kiviõli raamatukogudel toimusid koostöös lasteaedadega temaatilised lastehommikud lasteaialastele ja raamatukogutunnid algklassiõpilastele. Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu II Muusikakooli koostööprojekti raames tutvustati lasteaedades lastele pille ning Annelinna haruraamatukogus toimusid igakuised kontserdid Kella viiene viis. Põltsamaal toimub koostöös kooliga juba aastaid Eesti lipu päeva tähistamine. Raamatukogu räägib 5. klasside õpilastele Eesti lipu ajaloost, koos vaadatakse katkendit filmist Tuulepealne maa, õpilased täidavad temaatilisi töölehti. Võrumaal Osula raamatukogus viidi läbi kooli pikapäevarühma tunde. Nii tuuakse raamatukogu noortele lugejatele lähemale.

Raplamaal Kehtna vallas toimuvad noorte neljapäevad sageli raamatukogu ruumides, mis muudab raamatukogu noortele omasemaks ning loob harjumuse sellises keskkonnas viibida. Saaremaa Orissaare raamatukogu kuulub Orissaare Noortelinnakusse, mis koondab noortele suunatud asutusi. Koos viiakse läbi näiteks RÖÖMuFestivali, mis 2024. a tutvustas eri kultuure ning pakkus võimalusi nii füüsiliseks kui loominguliseks tegevuseks. Viljandi valla noortekeskus korraldas noortefestivali Arvamus avab uksi. Festivali meeskonda kuulus ka Viljandi valla raamatukogu. Raamatukogu ülesanne oli elava raamatukogu läbiviimine, mille raames jagasid eri eluvaldkondade esindajad isiklikke kogemusi ja teadmisi. Arutelud toimusid mitmetel noortele olulistel teemadel nagu näiteks seksuaaltervis, rahatarkus, vaimne tervis.

Jõgeva raamatukogu Laiuse haruraamatukogus toimus mitmendat aastat 6. klassidele ööraamatukogu. Koos loeti, mängiti arvamismängu ja raamatukoguhoidja tutvustas uuemat kirjandust. Lapsed ööbisid raamatukogus. Lääne-Virumaal Roela ja Karepa raamatukogudes toimusid raamatukoguööd mängude, filmide ja luulega, Muuga raamatukogus toimus aga kirjanduslik matk Eduard Vilde „triibuliste“ radadel.

Põlvamaal Valgjärve uues raamatukogu-külakeskuses hakkas tööle kunstiring ning viidi läbi animatsioonitöötube, kus lapsed tegid filme näiteks iseendast, toidust, päkapikkudest. Valgamaal Lüllemäe raamatukogus toimus Anna Haava loomingust inspireeritud 8. klassi õpilaste tööde näitus. Tartumaal Alatskivi Raamatukogus olid kõige haaravamad teatrikavadest alanud teatritunnid ja filmikunsti analüüsid. Õpilastel oli võimalus kehastuda eri tegelasteks, õppida häälviktoriinide abil tundma eesti näitlejaid ja filmimuusikat. Käsitlemist leidsid raamatust alguse saanud etenduskunstivariandid.

Lääne-Virumaa rahvaraamatukogude aruandes on kokku võetud: raamatukogutunnid ja -üritused näitasid, et lapsed otsivad põnevust ja mängulisust, soovivad olla kaasatud ja ära kuulatud.

2024. aasta kujunes Eesti rahvaraamatukogudes mitmekülgseks ja arengurohkeks, keskendudes nii kogukondade ühendamisele, teenuste kaasajastamisele kui ka tuleviku lugejate kasvatamisele. Kultuuririkkuse teema-aasta raames ehitasid raamatukogud sildu eri kultuuride ja kogukondade vahel. Samal ajal tehti märkimisväärne tehnoloogiline hüpe, kui üle Eesti laienes hoogsalt iseteenindusautomaatide, raamatukappide ja RFID-lahenduste kasutuselevõtt, muutes teenused lugejatele mugavamaks ja kättesaadavamaks. Erilist tähelepanu pöörati lastele ja noortele, kelle lugemishuvi toetati menukate ürituste, programmide ja kirjanikega kohtumistega ning tihedas koostöös haridusasutustega. Kokkuvõttes näitavad need arengud, et rahvaraamatukogu on edukalt ühendanud oma traditsioonilise rolli kogukonna südamena kaasaegsete tehnoloogiliste võimaluste ja uuenduslike lähenemistega.

Artikli koostamisel on kasutatud maakonna- ja linnaraamatukogude 2024. aasta tegevuse aruandeid: https://kul.ee/rahvaraamatukogude-2024-aasta-aruanded.

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].