Rahvusraamatukogu avab uuenenud Tõnismäe hoone osaliselt sügisel 

Eesti Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone täies mahus avamine on veel kaugel, kuid käesoleva aasta sügisest pääseb uuenenud majja teatud tingimustel.  

Selle aasta sügisest kuni 2027. aasta maini töötab rahvusraamatukogu Tõnismäe hoones osaliselt avatuna. Rahvusraamatukogu plaanib avada vaid selle osa hoonest, mida saab kasutada olemasoleva sisustusega. 

“Rahvusraamatukogu asumisega Tõnismäe hoonesse käesoleva aasta septembrist sulgeme Narva mnt asenduspinna, et vältida kahe suurema pinna samaaegseid ülalpidamise kulusid. Samas jäävad meie teenused lugejatele kättesaadavaks nii e-kanalites ning lugemissaale saab külastada Suur-Sõjamäel asuvas hoiuraamatukogus ja Solarise Keskuse esinduses,” kõneles Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel. 

Tõnismäe hoone omanik Eesti Rahvusraamatukogu saab ehitajalt remonditud maja üle võtta 2025. aasta 1. septembril, misjärel plaanitaksegi võimalikult kiiresti maja osaliselt avada. Osaline avamine tähendab, et Tõnismäe hoone lugemissaalid jäävad suletuks, aga eelbroneeringute alusel saab alates sügisest käia hariduskeskuse koolitundides, osaleda koolitustel, seminaridel või teistel sündmustel, mida korraldatakse Tõnismäe hoone konverentsi alal.  

Täies mahus avamine on veel kaugel. See tähendab, et alates maist 2027 on uksed kõigile avatud ja Tõnismäele saab tulla paljudel põhjustel.  

Mis toimub 2025 –2027? 

Kuni täis mahus avamiseni toimuvad Tõnismäe hoone rahvusraamatukogu poolel ettevalmistustööd, milleks on sisustamine mööbli ja inventariga, samuti vajalike tehniliste lahenduste välja ehitamine, et raamatukogu tagaks kõik kaasaja inimesele vajaliku.   

“2027. aasta maid ootame väga, sest sellega kulmineerub aastatepikkune töö ja vaev, mille tulemuseks saab olema erakordne kultuurikeskkond kogu Eestile,” sõnas Martin Öövel. 

Hoone sisearhitektuuris on sisearhitekt Ville Lausmäe sõnul püütud säilitada algupärast ajastutruudust, kuid ruumipaigutuses on tehtud mitmeid muudatusi. Ellu on viidud ka arhitekt Raine Karbi visioon avatud linnavaadetega terrassidest, mis avanevad külastajatele 2027. aasta mais. Välja on ehitatud amfiteater. 

Taasiseseisvunud Eesti esimeses muinuskaitse alla võetud ehitises on kokku üle 45 000 m2 pinda, millest ligikaudu 15 000 m2 sisustatakse avalikuks kasutamiseks.  
Rekonstrueerimisega on saadud majja juurde ligikaudu 2500 m2 avalikku pinda. 

Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise kontseptsiooni autorid: 
Ville Lausmäe, Peeter Klaas, Gerly Vaikre.

Arhitektuuri osa autorid:
Gea Hein, Anni Veske, Marit Aripmann
Kaasa töötas: Igor Smoljakov 

Sisearhitektuuri lahenduse autorid: 
Ville Lausmäe, Peeter Klaas, Gerly Vaikre, Mariel Tõld. 
Kaasa töötasid: Mirell Ülle, Regina Kaasik 

Kolm fakti endise ja uuenenud Tõnismäe 2 hoone kohta 

• 1993 – Raamatukogu avalik ala oli ca 12 500 m2. 
  2025 – Raamatukogu avalik ala on 15 000 m2. 

• 1993 – Tõnismägi 2 hoonel oli avamishetkel 800 ust ja 700 akent. 
  2025 – Tõnismägi 2 hoone uste arv on kasvanud, alles on jäänud kõik originaaluksed, mis on taastatud. Paljud maja aknad on välja vahetatud, aga aknaavade arv ei ole muutunud. 

• 1993 – hoidlaid: 12 000 m²  
  2025 – hoidlaid 11 614,1 m2, sellest rahvusraamatukogule 7320,1m2  ja rahvusarhiivile 4294 m2