Rahvusraamatukogus avati näitus riigivanem August Rei monumendi kavanditest

6. augustil avatud August Rei monumendi kavandite näitusel on autorid keskendunud
küsimusele, kas ajaloolise isiku mälestusmärk peab alati olema
ratsamonument või kivipea – kuidas jäädvustada suurt riigimeest
linnapildis nii, et sünniks demokraatlik ja kaasav avalik ruum.

EKA vabade kunstide ja arhitektuuriteaduskonna ühise loomekonkurss
pakkus lahendusi, kuidas jäädvustada riigivanem August Rei mälestust.
Valmis 5 ideekavandit, mis vormistati makettide ja joonistena ning on
nüüd publikule vaatamiseks Rahvusraamatukogu väikese majas Narva mnt
11.

“Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees, riigivanem ja hilisem
Eesti eksiilvalitsuse pikaajaline juht presidendi ülesannetes – August
Rei väärib meie kollektiivses mälus samaväärset kohta Poska, Laidoneri
ja Pätsiga” selgitas žürii liige Jaak Juske. “August Rei juhtimisel
võttis Asutav Kogu 1919-1920.a. vastu mitmed omas ajas
revolutsioonilised seadused, mis panid aluse Eesti riigile: põhiseadus,
mis ühena esimestest maailmas andis naistele valimisõiguse ja
vähemusrahvustele kultuuriautonoomia; maaseadus, mis jagas mõismaad
talupoegadele ja andis eesti sõdurile põhjuse Vabadussõda võita; tasuta
kooliharidus. Seetõttu on sobilik kutsida teda ka Riigiloojaks” lisas
Juske.

“Fookuses oli inimesi kõnetava, kaasaegse installatiivse-arhitektuurse
lahenduse leidmine. Selleks analüüsisid ja eksperimenteerisid tudengid
võimalike asukohtade valikutega Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk võis
olla välja pakutud mistahes avaliku ruumi objekti kujul – kunstiteos,
installatiivne või arhitektuurne keskkond, aga ka park või purskkaev”
selgitas EKA professor Andres Ojari.

Üliõpilasi juhendasid EKA poolt Andres Ojari, Toomas Tammis, Kirke
Kangro ja Taavi Talve.
Näituse korraldajad on EKA ja Riigivanem August Rei Sihtasutus. Näitus
jääb avatuks 14. septembrini.

Riigivanem August Rei Sihtasutuse pressiteate põhjal