Geoinfofirma ja kaardikirjastus Regio 35

Tiina Kruup
Eesti Rahvusraamatukogu Sotsiaalia ja humanitaaria infokeskuse juhtiv spetsialist (geograafia, kartograafia)

Igal aastal vähemalt 1 trükitud kaart nädalas – nii võiks kokku võtta Tartu kaardisõpradest ja entusiastlikest kaardimeistritest koosneva kollektiivi 35 aasta tegevuse. Tähistamaks olulist sündmust Eesti kartograafias on allpool väike ülevaade kaardikirjastuse Regio tegemistest, abiks e-kataloog ja kaartide bibliograafilise kirjeldamise reeglid.

Autor

Tallinnas asunud ja regionaaluuringutega tegelenud väikeettevõtte, Teadus- ja Arendusfirma Regio, leiab ESTER kataloogist alates 1988. aastast. See oli aasta, mil toodi taas välja sinimustvalged lipud ning maakaartide tegemist piiranud nõukogudeaegne kontroll ja reeglistik hakkas lagunema. TAF Regio ja eelkõige Jüri Jagomägi asus tegema uut teedekaarti, millest terve Eesti NSV aja suurt puudust oli tuntud. Paar aastat tegutseski sõpradest, kolleegidest ja pereliikmetest seltskond juba kasutusel olnud Regio nime all, andes välja teedekaardi Eesti teed ’89 ja atlase Eesti maanteed 1990. aastal.

10. jaanuaril 1991 registreeriti Tartus AS Regio asukohaga Kastani tn 16. Töötajaid oli 10, aga see arv kasvas iga järgneva aastaga. Paljud tegemised olid kantud pigem missioonitundest, isiklikust kaardihuvist ja janust omakeelsete kaartide järele. Regio kui kaardikirjastuse tegemisi vedas palju aastaid Leida Lepik (s.1968–†2022).

01.01.2016 jagunes ettevõte kaheks, eraldusid kartograafid ja geoinformaatikud ning loodi tänane OÜ Regio. Reach-U AS jätkas peamiselt mobiilsete asukohapõhiste lahenduste pakkumisega.

Geograafiliste kaartide autoriks on kartograaf, kes vastutab kaardina vormistatud info kujutamisviisi ja kasutatud andmete õigsuse eest.  Enamasti on selle taga kollektiivne töö: ühed koguvad ja kontrollivad andmeid ning andmebaase, teised kujundavad kaarditooteid, kolmandad toimetavad väljaandeid, juhtimine, haldus ja asjaajamine sinna juurde. Seepärast pole kaardiväljaannetel enamasti kirjas, kes nimeliselt tulemuse eest vastutab. Sageli on samad nimed esinenud kartograafi, koostaja või toimetajana, näiteks Eda ja Jüri Jagomägi, Leida Lepik, Triin (Laur) Tarre, Kadri Kurrel, Kristel Kutsar, Merle Annov, Anne Kokk, Mart Kelder, Iris Laatsarus, Mait Luidalepp, Kiira Mõisja, Püü Polma, Kadri Pärn, Kertu Uibo, Markus Untera jt. Abilisi on olnud ka väljastpoolt, näiteks piltkaartide kujundajana Jaana Kool.

Loe lisaks: Karmo, M. Taas kahekümnendate tasemel. Ajakiri Horisont 1990 nr 2, lk 32-37.

Pealkiri

Kaardi uurimine algab selle pealkirjast. Regio puhul on vast kõige tähtsam, et kaardid on ilusas ja korrektses eesti keeles. Regio trükiste hulgast leiab Eesti kohta kaardiväljaandeid pealkirjaga Eesti mõisad ja Eesti kihelkonnad, Eesti teedeatlas, Eesti maanteed ja rattateed, Eesti Vabadussõda 1918–1920, Eesti veed, Vee-Eesti, Eestimaa piltkaart, maailmas ainulaadsed Eesti lasteatlas ja Lotte atlas, Maiasmoka atlas. Regio väljaannete mitmekesisust kirjeldavad Tallinna atlas, Eesti suusaatlas, kaardid Palmse mõis, Infokaart Reisi Eestis rongiga, Luubiga loetav, Regio koolikaardid, Noore merehuvilise maailmakaart, Tallinn – Paldiski maa ja merekaart, Siberi eestlased ja Eestlaste küüditamine 1941, seinakaart Kõige-kõige Eesti, temaatiline Uudiskaart, millega on kajastatud Iraagi sõda või 2003. aasta suveüritusi. Regio usaldusväärsust ja missioonitunnet näitavad aga märgilise tähtsusega Eesti rahvusatlase ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Mart Laari koostatud reisijuhi EV 100 – riigi teekond : Iseseisvusega seotud paigad ilmumine.

Loe lisaks: Hanson, R. Mart Laar kaardistas Eesti iseseisvuse. Tartu Postimees, nr. 233, 21 detsember 2017

Trükikordus

Kõige enam tuntust on Regiole kogunud kollaste kaantega Eesti teede atlas, millest 2022. aastal valmis juba 22. versioon. Esimene Eesti teedeatlas ilmus mõõtkavas 1:400 000 ja sellest sai alguse tänane Regio Baltimaade ruumiandmebaas. Edaspidi oli atlas kättesaadav A4 ja A5 formaadis mõõtkavas 1:150 000 või 1:200 000, viimased 3 trükki veelgi suuremas formaadis ja veelgi täpsemas 1:100 000 mõõtkavas.
Kaartide puhul tähendab uus trükk alati ka sisu uuendamist ja ajakohastamist. Hea on näha, kui kirjastaja oskab hoolida ajakohasest aluskaardist. Näiteks ingliskeelseid tasuta turismikaarte kirjastav Leviring on juba paarkümmend aastat usaldanud just Regiot.

Päris alguses, juba 1991 on Regio alustanud vanemate kaartide järeltrükkide kirjastamisega ja teinud sealjuures koostööd ka Eesti Rahvusraamatukoguga. Faksiimiletrükisena on ilmunud ligi 50 nimetust, sh David Koppeli Eesti piltkaart, L. A. Mellini Atlas von Liefland kreiside lehed, Rückeri Liivimaa spetsiaalkaart, Eesti topograafilise kaardi 1:50000 lehed, mapp Vanad Liivimaa kaardid, esimene eestikeelne atlas Maa kaardi-ramat selle ilmumise 160. aastapäeval jt.

Loe lisaks: Esimene eestikeelne atlas 160. Petersoo, T. Eestikeelse geograafiaõppe tähtaasta. Nädaline, nr. 66, 13 juuni 2009

Mõõtkava

Vahel kerkib raamatukogus diskussioon, mis on õieti kaart ja mida ei saa enam kaardiks pidada. Kriteeriumiks kipub olema mõõtkava. Regio kiituseks peab ütlema, et olgu kaart kui väike tahes, joonmõõtkava on seal alati olemas.

Kuigi kasutada saab digitaalseid andmeid ja tööriistu, sisaldab täpse trükitud kaardi tegemine palju käsitööd. Mõõtkava suurendades lisandub kaardile uusi objekte ja vastupidi, iga selline pildikiht on omaette kaart ja vajab sageli uut kujundust. Näiteks tuleb ükshaaval paigutada ümber lehe serva taha jäävad kohanimed nii, et need ei oleks läbilõigatud vaid trükitud kaardil tervikuna nähtavad.

Regiole on pakkunud väljakutseid ja arenguvõimalusi osalemine uute mere- ja topokaartide tegemises. 53 aasta järel, 1993. aastal ilmus taas Eesti merekaart, esimesena kaart nr 516 just Regio poolt kirjastatuna – Liivi laht Pärnust Ruhnuni. Kokku on Regios tehtud 21 merekaarti. Koostöös Veeteede Ametiga töötati välja merekaartide leppemärkide süsteem, mis on kasutusel tänaseni.

Nüüdseks on Regio ennast tõestanud ka topograafiliste kaartide tegijana. Alustati 1992. aastal Nõukogude Liidu 1:50 000 trükikaardi baasil Eesti ala kaartide latiniseerimisest ja täiendamisest. Kohanimed muudeti umbes kümnel lehel, aga trükiti vaid üks, Mõniste leht. Maa-ametis (nüüd Maa- ja Ruumiamet) tänaseni ilmunud Eesti põhikaardist 1:20000 on ligi viiendik, täpsemalt 115 lehte valminud koostöös Regioga aastatel 2004–2020.

Kirjastus

E-kataloogis ESTER on Regioga seotud nimetusi üle kahe tuhande. 1419 juhul on ta märgitud ka kirjastajana. Lisaks maa- ja merekaartidele on Regios ilmunud üle 40 raamatu: mõisakoolide töövihikud (Illuka, Laupa, Puurmani, Suure-Kõpu, Vodja, Vääna), reisijuhid Regio reisijuht, Läti reisijuht, Matkame Eestis, EV-100 : riigi teekond, Avasta kirderannik Sakalt Narva-Jõesuuni, Maailma riigid: riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed, lipud (2001), Maiasmoka atlas ja Lotte atlas ka läti keeles, Eesti soode seisund ja kaitstus. Lisaks esimesele eestikeelsele geoinformaatika tutvustusele Geoinfosüsteemid praktikule (Jagomägi, 1999), mida laenutatakse tänaseni, on tõlgitud ja kirjastatud ilukirjandust: Vilmos Kondori Budapestiga seotud krimiromaanid, Dorothea Flechsig’i lastele mõeldud Sandor – nutikas nahkhiir ja Petronella Õnneseen-sari.

Regio on teinud kaarte ka teistele väljaannetele ja väljaandjatele. Näiteks Saksamaal ilmunud reisijuhti Express Reisehandbuch „Estland“ valmisid Eesti maakondade ja linnade kaardid juba 1992. aastal. Keskkonnaametis ja Riigimetsa Majandamise Keskuses on ilmunud terved sarjad Regios tehtud matkaradade, kaitse- ja puhkealade kaarte. Regio kaarte leiab Go Reisiajakirjast või telefonikataloogidest, aga ka väga paljudest muudest väljaannetest.

Aruande oma tegemistest on Regio esitanud samuti kaardi – tegevuskaardi – kujul.

Ilmumisaeg

Regiol on 35 aastaga tekkinud sissejuurdunud tava märkida kaardile valmimisaeg. See on üks kvaliteedi garantiisid, kui tahta võrrelda erinevaid kaarditegijaid.

Päris paljude kaartide ilmumisel saab öelda, et esimesena valmis see just Regios. Lisaks esimesele okupatsiooniaja järel ilmunud teedekaardile ilmus näiteks 1991. aastal trükist 50 000 eksemplaris kaart Eesti veed, milletaolist pole tehtud ei varem ega hiljem. Kaardil on laevasõiduteed ja u 3000 Eesti vetega seotud kohanime. 1993 ilmus Eesti Geoloogiakeskuse tellimusel esmakordselt suur Eesti soode kaart, mille indeksis oli rekordarv soodega seotud nimesid.

Pärast nõukogude aega ilmus 1993. aastal nii esimene Taasiseseisvunud Eesti merekaart kui ka ka detailses mõõtkavas 1:13000 Tartu linna plaan, millel ei olnud enam valgeid laike – plaanil oli näidatud isegi Raadi endine sõjalennuväli.

Loe lisaks: Kus on Taaralinna võti?“ Äripäev, nr. 133, 24 november 1993

Regio läks kaartide tegemisel Eestis esimesena täielikult üle digitehnoloogiale, aastaks 1995 ei tehtud enam ühtegi kaarti manuaalselt. Esimene digitaalselt valminud suur seinakaart ilmus aastal 1995, milleks oli üldgeograafiline seinakaart Eestimaa = Estonia 1:300 000. 1997 ilmus Regio Eesti teede atlas esmakordselt CD-ROMil.

2003. aastal ilmus esimest korda Regio seinakaart Eestimaa piltkaart, millele järgnesid maakondade piltkaardid. 2008. aastal jõudis raamatupoe lettidele esimene päris kaartidega maailma parim Eesti lasteatlas ja 2014. aastal Lotte atlas nii eesti kui ka läti keeles.

Viimasest aastakümnest tõuseb esile Eesti rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100. aastapäevale pühendatud Eesti rahvusatlase valmimine 2019. aastal. . Rahvusatlase valmimine oli suur koostööprojekt Regio ja Tartu Ülikooli geograafide koostööd, palju aitas kaasa ka Eesti Rahvusraamatukogu.

Loe lisaks: Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat nr 45, 2020.

Kirjeldus

Regio on lisaks tavapärastele kaardivoldikutele ja -lehtedele kirjastanud 85 atlast, 247 seinakaarti, 4 gloobust (1996, 2005, 2 – 2006), üle kümne kaardiväljaande CD-ROMil, kontuurkaarte, kaartidega puslesid ja postkaarte.

1996. aastal nägi pärast mitut aastakümmet taas ilmavalgust eestikeelne gloobus, mis oli olnud Regio kartograafide unistuseks juba ettevõtte loomisajast. Gloobus toodeti Taanis. Ingliskeelse gloobuse 2985 kohanime tõlgiti eesti keelde, Regio palvel lisati gloobusele ka Tartu nimi.

Loe lisaks: Jõesaar, A. Teet Jagomägi saab unistuste maakera. Eesti Päevaleht, nr. 20, 26 jaanuar 1996

Märkused

Nagu eespool juba näha ja lugeda võis, ajendas Regio tegevusi paljus ka missioonitunne ja soov edendada kodumaist kaardikultuuri. Seda näeb ka eritellimusena valminud kaartidelt, kus on kasutatud võimalusi jäädvustada kaardil Eesti rahvast, kohalikku aja- ja kultuurilugu. ESTER kataloogis on olulistele, sh ka Regio kaartidele lisatud kultuuriloolisi märkusi: Esimene eestikeelne gloobus, … taasiseseisvunud Eestis valminud merekaart jt. Tegelikult võiks neid olla rohkemgi. Regio on kaardistanud Eesti kihelkonnad, Siberi eestlased, Eestlased maailmas ja Meie Eesti!, Peipsimaa, Tartu – Petseri huvitee, Setomaa tsössonad ja Setomaa kultuuriloo, Eesti Rahva Muuseumi 100 aastapäevaks kirjastanud seinakaardi Soome-ugri ja samojeedi rahvad, koostöös Võru Instituudiga võrokeelse Vana-Võromaa turismikaardi ning Setomaa ja Petserimaa turismikaardi. Esimese suure välistellimusena tehti juba 1992. aastal Ingerimaa 1:200 000 voldikkaart Inkeri: tiekartta, millel olid kohanimed soome, vene, rootsi, saksa, vadja ja eesti keeles.

Loe lisaks: Kann, T. Ilmus voldik Eesti kihelkondadest. Pärnu Postimees, nr. 206, 27 oktoober 2009. Samas ka: Maanteeamet paigaldab Pärnumaale kihelkonnatähised.

Märksõnad

Regios tehtud ja väljaantud kaardid on e-kataloogis saanud 1290 erinevat märksõna, mis näitab, kui kirju on olnud nende sisu. Suurim osakaal trükistest on turismikaartidel, neid on ligi 900.  Järgnevad linnaplaanid (u 600), teedekaardid (350), seinakaardid (247), halduskaardid, topograafilised kaardid, matkakaardid jne. Enim kaarte on terve Eesti kohta (u 500); Lätit, Baltimaid ja Euroopat on igaüht eraldi nimetatud u 40 korral. Kohanimedest juhivad Tallinn ja Harjumaa (üle 400 nimetuse), Tartu ja Tartumaa kohta on kaarte pea poole võrra vähem. Huvitava täiendusena lisandus 2002. aastast kaartidele mobiilne giid – Regio T-number, millele helistades sai mobiilis kuulata infot vaatamisväärsuste kohta.

Leidumus

Regio kaartide nimetusest u 300 on olemas ainult Eesti Rahvusraamatukogus. Nende hulgas on ka plotterkaardid ehk 240 eritellimusena firmadele, muuseumidele, omavalitsustele jt tehtud kaarte, mis on mõeldud laiemale publikule kasutamiseks või eksponeerimiseks, sh välikaardid. Näitena Eesti tuuleveskid, Eesti kuulsad puud, Läänemeri = Itämeri = Östersjön = Østersøen, Muslimite osakaal riigi rahvastikust, Ukraina kaart 2022. a. Kuna kaarditegijaid on Eestis vähe, tasub selliseid mahukaid kaarditöid ka tulevaste põlvede tarbeks alles hoida. Regio kaartide hulgast leiab ka kartograafilised eriprojektid-katsetused, näiteks satelliidipildid Eesti neli aastaaega, Euroopa pahupidi seinakaart, Minu reisid suurendatud Eestiga või värviraamat Eesti geograafilised mandalad.

Loe lisaks: Roose, A. Arvutikaart maailmaeestlastest Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja seinal. Tartu Postimees, nr. 5, 1 veebruar 1995

Kasutatud allikad: kataloog ESTER, DIGAR, Dea Eesti ajalehed, Regio koduleht ja sotsiaalmeedia. Päise foto autor Merle Annov.