Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E-L 10-20, P 10-19
Seadusloome telgitagustes ehk seadustike head ja vead
Lepinguliste, omandi- või peresuhete kaudu on eraõigus osa meie igapäevaelust. Ühiskond areneb, väärtused muutuvad ning ka õigusnormid vajavad ajakohastamist. Kodifitseerimine tähendab õigusnormide sisulist süstematiseerimist mingi õigusharu ulatuses ning seisneb normide vastastikuses kooskõlastamises, vasturääkivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajadusel ka uute normidega täiendamises, et ühendada need terviklikuks seadustikuks. Eraõiguse kodifitseerimine on nähtus, mis oma iseloomulikul moel on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt õigussüsteeme Euroopa mandril (ja mõnd jurisdiktsiooni mujalgi), tõdeb saksa õigusteadlane Reinhard Zimmermann oma faktiderohkes eessõnas raamatule Redefining Codification: A Comparative History of Civil, Commercial, and Procedural Law. Mis on hea seadustiku võti? Miks kõik seaduseelnõud ei saa seaduseks? Mis või kes seda mõjutab? Mis toimib ja mis mitte? Kas ka mõisteid tuleks uuesti määratleda? Kodifitseerimise tähendust eraõiguse arengu taustal nelja Euroopa riigi näitel uurib ja analüüsib Belgia Genti ülikooli õigusajaloo professor Dirk Heirbaut. See on esimene terviklik ülevaade tsiviil-, äri- ja menetlusõiguse seadustike ajaloost Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18. sajandi lõpust kuni tänapäevani.
See on esimene terviklik ülevaade tsiviil-, äri- ja menetlusõiguse seadustike ajaloost Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18. sajandi lõpust kuni tänapäevani.
Iga riigi seadustikke käsitleb autor omaette peatükina ning teeb seda poliitilises ja võrdlev ajaloolises kontekstis. Tänuväärne on asjaolu, et tsiviilseadustike, nagu nt teiste riikide õigussüsteeme tugevalt mõjutanud Prantsuse 1804. aasta tsiviilkoodeks (pr k Code civil des Français, hiljem tuntud kui Napoleoni koodeks) või Saksa 1900. aasta tsiviilseadustik BGB (sks k Bürgerliches Gesetzbuch) kõrval analüüsitakse erialakirjanduses sageli tähelepanuta jäänud äri- ja menetlusseadustikke. Oluline osa on ka eelnõudel, mis kunagi seaduseks ei saanud. Toetudes riikide kogemusele seadustike kujunemisel, toob autor välja kodifitseerimise olulised struktuurielemendid ja nende tekkimise protsessi.
Ta tutvustab võrdleva õiguse ajaloo meetodit kui vahendit seaduseelnõude edukuse või ebaedu uurimiseks. Ühe peatüki pühendab autor seaduseelnõude koostajatele, poliitikutele ja huvirühmadele ning nende mõjule kodifitseerimisprotsessis. Nt kes on parimad seaduseelnõude koostajad? Kas koostajate rühma mitmekesisus on oluline? Missugused on seaduseelnõude koostajate töötingimused? Kas on vajalik poliitiline stabiilsus? Milliseid järeleandmisi on vaja osapoolte vahelises suhtluses? Kui suur on juristide (nii teadlaste kui praktikute roll) kodifitseerimistöös? Eraldi peatüki on pälvinud kodifitseerimise eesmärgi saavutamine – kas seadustik sai selline, nagu kavatseti ehk kas ambitsioonid jäävad kokkupuutel tegelikkusega püsima.
Viimases, 10. peatükis mõtiskleb autor seadustiku mõiste (ümber)määratlemise üle. Tema hinnangul ei ole kodifitseerimise traditsioonilised määratlused – terviklikkus, süsteemsus, eksklusiivsus – kunagi vastanud ajaloolisele tegelikkusele. Seadustikud on alati olnud ebatäiuslikud, sageli tahtlikult puudulikud, ning nende püsivus sõltus hilisematest muudatustest ja tõlgendustest.
Iga peatüki lõpus on arvestatav allikaviidete loetelu. Silma jääb ka hästi struktureeritud sisukord ning suur abi on isikunimede registrist. Raamatu Redefining Codification: A Comparative History of Civil, Commercial, and Procedural Law kohta on märgitud, et õigusajaloolastele ja võrdleva õigusteaduse uurijatele on see raamat asendamatu, üliõpilastele ehk katsumus, kuid äärmiselt inspireeriv lugemine.
Valik teemakohast lisalugemist:
Õigus ja asjad / Gustav Kalm
Vikerkaar (2017) nr. 1/2, lk. 111-123
Code civil des Francais – 190 / Peeter Järvelaid
Juridica (1994) nr. 3, lk. 80-81
Modernisation, national identity, and legal instrumentalism : studies in comparative legal history. Volume 1, Private law / edited by Michał Gałędek, Anna Klimaszewska
/vt lk 285-310 The Private Law Codification as an Instrument for the Consolidation of a Nation from Inside: Estonia and Latvia between Two World Wars / Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross, Katrin Kiirend-Pruuli/
200 Jahre ABGB – Ausstrahlungen : die Bedeutung der Kodifikation für andere Staaten und andere Rechtskulturen / Michael Geistlinger, Friedrich Harrer (Hrsg)
/vt lk 259-274 Impact of the Austrian Civil Code 1811 on the Estonian civil law / Irene Kull/
Huvitavat uurimist!
Tiia Melts
õigusinfo spetsialist
