Tagasi Tõnismäele!
Valmistume avamiseks 2027
RaRa Solarise saatkond
E–L 10–20, P 10–19
Bieli linnaraamatukogu
Šveitsi raamatukogudel on aktiivne roll sotsiaalses ja hariduslikus ökosüsteemis
Karmen Linask, Eesti Rahvusraamatukogu teeninduse ja kogude valdkonnajuht
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ raames toimus 20.−25. aprillini õppereis, mis viis programmis osalejad erinevatesse institutsioonidesse Bernis, Bielis/Bienne’is ja Genfis. Berni rakenduskõrgkooli korraldatud õppereis andis ülevaate, kuidas Šveitsis toimivad demokraatia, lõimumine, kogukonnatöö ja digilahendused ning millist rolli mängivad neis haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused, sh raamatukogud.

Šveitsi eripära on otsedemokraatia, mis tähendab, et kodanikud hääletavad regulaarselt (u 4 korda aastas) väga erinevatel teemadel riiklikest kohalike küsimusteni (nt koolide renoveerimine). Riigivalitsemine toimub kollektiivselt 7-liikmelises valitsuses (Liidunõukogu), kus juhtimine roteerub aasta kaupa ilma ühe püsiva liidrita. Föderaalne süsteem (26 kantonit) annab palju otsustusõigust kohalikule tasandile, mis tähendab suurt vajadust olla informeeritud, meediapädev ja usaldada institutsioone. Samas ei ole ca 25% elanikkonnast riigi kodanikud ega saa poliitikas osaleda.
Šveitsi lähenemine lõimumisele tugineb põhimõtetele toetamine ja nõudlikkus. Riik pakub tuge keeleõppe, diskrimineerimisvastaste meetmete ja kogukonnakeskuste näol, samas ootab elanikelt riigikeele oskust vähemalt A1 tasemel, et saada sotsiaaltoetusi, osaleda tööturul ja järgida seadusi. Fookus on kuuluvustunde loomisel praktilise osaluse kaudu.

Kogukonnakeskused ja raamatukogud pakuvad turvalisi kohtumispaiku ühistegevusteks, nt ühine toiduvalmistamine, keelekohvikud, töötoad ja kultuuriõhtud, mis aitavad vähendada rahvustevahelisi eelarvamusi. Vabatahtlik töö on väga oluline ja vabatahtlike huvi on suur, eriti pensionäride, aga ka noorte seas, pakkudes sotsiaalseid kontakte ja toimides hüppelauana tööturule. Organisatsioonid omakorda panustavad vabatahtlike töösse neid juhendades ning koolitusi, ühiseid kohvihommikuid ja iga-aastaseid ühiseid õhtusööke korraldades.
Šveitslaste hinnangul on ühiskonnas suur digitaalne lõhe; haavatavaim grupp on keskealised ja vanemad inimesed, eriti 55+ vanuses naised, kes ei räägi riigikeelt. Probleemne on digiteenuste kasutamine, info mõistmine, ligipääs tööturule ja avalikele teenustele. Olukorra parandamiseks on loodud nõustamiskeskusi, suurt hulka teenuseid pakuvad mittetulundusühingud, aga ka raamatukogud.
Meediapädevus on Šveitsis kriitilise tähtsusega, kuid selle tase on ebaühtlane; riiklik strateegia on nõrgapoolne, peamiselt projektipõhine ja suunatud peamiselt noortele. 46% täiskasvanuid väldib uudiste lugemist ja usaldus meedia vastu on langenud. Samal ajal on suurenenud desinformatsiooni hulk ja poliitiline mõjutamine ning koolides puudub süsteemne meediapädevuse arendamine, mis seab ohtu otsedemokraatia ja demokraatia toimimise üldiselt.
Dezentrum on Šveitsis tegutsev mõttekoda, nn think-and-do tank, mis keskendub uurimisele, kuidas digitehnoloogiad mõjutavad ühiskonda ja demokraatiat ning kuidas neid mõjusid teadlikult suunata. Nende tegevuse keskmes on kaks omavahel seotud suunda: digitaalne ja meediapädevus ehk kui hästi inimesed mõistavad infot, tehnoloogiat ja manipulatsioone (nt süvavõltsingud, deepfake) ning nn tulevikupädevus (future’s literacy) ehk kuidas võiks ette kujutada ja kujundada soovitud, kaasavat tulevikku. Dezentrum pakub ka praktilisi lahendusi: hariduslikke mänge (nt „Gaming against Extremism“ aitab noortel ära tunda radikaliseerumist sotsiaalmeedias), õppematerjale ja teisi tööriistu.

UseTheNews on algatus, mille eesmärk on arendada noorte uudiste- ja meediapädevust: õpetada paremini mõistma, kuidas ajakirjandus töötab ja kuidas infot kriitiliselt hinnata. Üks olulisemaid eesmärke oli luua ühtne portaal, mis koondab meediapädevuse õppematerjale ja -vahendeid. Eelkõige peaks platvorm kõnetama õpetajaid ja õpilasi, aga ka lapsevanemaid ning haridus- ja noorsootöötajaid. Õpetajad leiavad sealt sobivaid töötube, saavad valida partnerorganisatsioone ning kasutada valmis õppematerjale. Nt on õpetajatel võimalik iga nädal saada meilile nädala pilt − foto ühest sündmusest koos taustainfo ja küsimustega, mis võimaldavad 15 minutiga käivitada klassis arutelu, et paremini mõista ja mõtestada meedias toimuvat. Platvorm pakub ka mängulisi lahendusi (gamification) ja võimalusi testida oma teadmisi.
Šveitsis on raamatukogud osa laiemast süsteemist, kus põimuvad demokraatia, lõimumistegevus, kogukonnatöö ja digipädevus. Raamatukogud ei tegutse mitte ainult iseseisvalt, vaid on ka aktiivsed partnerid sotsiaalses ja haridussüsteemis.
Šveitsi otsedemokraatia tähendab, et inimestel tuleb regulaarselt teha teadlikke otsuseid ning siin on raamatukogudel oluline roll. Raamatukogud tagavad ligipääsu usaldusväärsele infole, pakuvad keskkonda õppimiseks ja arutlemiseks ning toetavad elukestvat õpet.
Kakskeelse linna (saksa ja prantsuse) Bieli/Bienne’i linnaraamatukogust jäi kõlama mõte raamatukogu kui nn kolmanda ruumi olulisusest kodu ja töö kõrval; koht, kus olla, mitte ainult teenuseid tarbida, turvaline suhtluskeskkond. See on eriti oluline perekonnata inimestele, madalama sissetulekuga elanikele ja migrantidele, kelle sotsiaalne võrgustik ei ole veel nii tugev. Raamatukogu on koht, kus inimene saab tunda end osana ühiskonnast.

Raamatukogud toetavad otseselt lõimumist, pakkudes keeleõppeks lihtsas keeles kirjandust (arekeelseid raamatuid) ja korraldades ühislugemistunde täiskasvanutele, kes vajavad lugemisel tuge. Koostöös teiste organisatsioonidega toimuvad keelekursused ja mentorprogrammid, multikultuursed üritused ja arutelud. Raamatukogu on neutraalne ja turvaline koht erineva kultuuritaustaga inimeste kohtumiseks.

Raamatukogudel on oluline roll ka digilõhe vähendamisel: korraldatakse digioskuste ja meediapädevuse töötube (nt „Digital Days“, tehisaru, Wikipedia), pakutakse tuge seadmete kasutamisel (nt tahvelarvutite laenutus, dokumentide printimine, juhendamine) ja toimuvad põlvkondadevahelist koosõppimist soodustavad ettevõtmised. Näiteks toimuvad Bieli linnaraamatukogus mänguõhtud, kus noored ja vanad mängivad koos hariduslikke ja videomänge. Suur osa tegevusi toimub koostöös ülikoolide, sotsiaalvaldkonna ja haridusorganisatsioonide ning kogukonnakeskustega.
Lõpetuseks kolm mõtet, mille õppereisilt kaasa võtsin:
- Koostöö viib edasi – raamatukogu saab olla eri osapoolte ühine koostööplatvorm. Mida rohkem teeme koostööd, seda nähtavamad oleme.
- Hästi organiseeritud ja süsteemne vabatahtlike kaasamine võimaldab teha rohkem. Alati ei pea ja ei jõuagi kõike oma jõududega ära teha.
- Digi- ja meediapädevus aitab saada teadlikeks ja informeeritud kodanikeks ning raamatukogu roll neutraalse ruumi pakkuja, vajaliku teabe hoidja ja jagajana on siin suur.
Eesti Rahvusraamatukogu korraldab koostöös Kultuuriministeeriumiga projekti raames muukeelsele elanikkonnale suunatud meediakoolitusi ja üritusi, mille kohta saab täpsemat infot projekti MeediaRadar kodulehelt. Raamatukogudele suunatud koolitused ja info leiab veebilehelt rara.ee/meediaradar.
Projekti „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ kaasrahastab Šveitsi riik eesmärgiga vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Liidus.