Vaata lahtiolekuaegu
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised. Rahvusarhiiv

Tartu rahu 105

31. jaanuar 2025

2. veebruaril 1920 allkirjastati Eesti Vabariigi
ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping.
Sellega lõppes vabadussõda ja
algas Eesti riigi ülesehitus.   

Tartu rahuleping oli Eesti Vabariigi esimene rahvusvaheline leping ja esimene rahvusvaheline tunnustus. 

1918. aasta novembris lõppes esimese maailmasõda ja saksa väed lahkusid Eestist. Tööd alustas Eesti Ajutine Valitsus ja kokku tuli taas Maanõukogu. Kuid piiril ootas juba uus vaenlane – 28. novembril tungis Punaarmee Eestisse ja algas Vabadussõda. 1919. aasta alguses saatis Eestit sõjaline edu ja mitmed linnad vabastati vaenlasest. 23. aprillil 1919 tuli kokku Eesti esimene demokraatlikult valitud parlament – Asutav Kogu. Suvel saavutasid Eesti väed võidu sakslaste Landerswehri ja Rauddiviisi üle, sündmus, mida tähistatakse 23. juunil Võidupühana. Üks vaenlane oli löödud, nüüd sooviti alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi.

 

Sakala partisanide pataljoni võitlejad Raadi mõisa peahoone trepil
Foto: W. Terras
Digar
Laiarööpalise soomusrongi nr. 3 sõdurid suurtükiplatvormi „Tont“ ees 
Rahvusarhiiv
Asutava Kogu avaistung 
Rahvusarhiiv
Rühm Eesti Rahvaväe sõdureid positsioonil Koiva jõe kaldal pärast Võnnu lahingut 
Rahvusarhiiv 
Paide Kaitseliidu 20.aastapäeva ja võidupüha puhul ülesrivistunud kaitseliitlased, 1936 
Rahvusarhiiv

1919. aasta septembris toimus Pihkvas Eesti-Vene rahukõneluste nõupidamine, kus mõlemad pooled avaldasid soovi rahu sõlmida, kuid erinevatel põhjustel otsustati läbirääkimised edasi lükata. Detsembri alguseks olid probleemid lahendatud ja rahukonverentsi esimene etapp algas 5. detsembril. Aasta lõpus allkirjastasid Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska ja Vene SFNV delegatsiooni juht Adolf Joffe Tartus vaherahu, millega kinnitati kokkulepped vastastikuse tunnustamise, riigipiiride ja sõjaliste tagatiste kohta. Konverentsi teises etapis 1920. aasta jaanuaris arutati majandusküsimusi – Vene riigi varade jaotamist, Eestist evakueeritud varade staatust ja majandussidemete arendamist. 

Eesti Vabariigi delegatsiooni liikmed Tartu rahukonverentsil.
Vasakult: Ants Piip, kindralmajor Jaan Soots, delegatsiooni juht
Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püümann  
Rahvusarhiiv   
Tartu rahukonverentsil
Digar

Rahulepingu allakirjutamine pidi toimuma 1. veebruaril. Leppe tekstis olnud komavea tõttu nihkus see edasi järgmisele päevale.  

2. veebruaril 1920 kell 00.45 allkirjastati rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 

Rahulepinguga tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus kõigist õigustest Eesti üle. Majanduslike kokkulepete kohaselt sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. 

Eesti rahudelegatsiooni esimees Jaan Poska rahulepingule alla
kirjutamas. Foto: Parikas 
Rahvusarhiiv 
Eesti-Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu põhjal
Nõukogude Venemaalt toodud kullakastide sisseviimine Eesti Panka.
Foto: Parikas
Rahvusarhiiv

Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel

Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust. 
Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele 2. veebruaril 1920 pärast rahulepingu allakirjutamist. 
Eduard Laaman. Jaan Poska : Eesti riigitegelase elukäik. Tartu, 1935, lk. 138. 

Tartu rahuleping avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Eesti katsed saada Rahvasteliidu liikmeks kandsid vilja 1921. aasta septembris ja Eestist sai rahvusvahelise maailma täieõiguslik liige.

Loe pikemalt Tartu rahust ja Eesti põhiseaduse ajaloost veebinäituselt Oma riik! Oma seadus!

Teadmised saab proovile panna veebiviktoriiniga Oma riik, oma seadus