Tehisintellekt – 21. sajandi valgustusajastu nähtus

Kateryna Botnar
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Töötan rahvusraamatukogus meediapädevuse spetsialistina, aga huvitun tehisintellekti arengust ka lihtsalt niisama, tööga mitte seotud põhjustel. Näiteks jälgin, kui hästi on tehisintellekt võimeline asendama inimtõlkijat või kui hästi oskab kirjutada luuletusi. Tundub ulmeline, aga oskab ja mõned tehisintellekti loodud luuleread on isegi päris head. Tehisintellekt ei suuda veel kasutada sünonüüme, lühendeid jt sarnasustel põhinevaid keelendeid, vaid selle kasutusväljas on ainult ette antud andmed. Kasutan tehisintellekti tähistamiseks tekstis edaspidi lühendit AI, mis ei põhine küll eesti keelel (ingl artificial intelligence ehk AI), kuid on siiski äratuntav ja lihtsasti meeldejääv. Kuna AI õpib kiiremini kui enamik selle kasutajaid, siis mainin, et käesolev artikkel valmis ajavahemikus 4.‒15. mai 2023 ning AI edasised arengud on artikli autorile veel teadmata.  

AI asendab inimest teatud aladel ja sarnaneb inimesega, kuid ei mõtle nagu inimene. See tähendab, et AI ei mõtle midagi välja, juurde ega üle, järgib etteantud juhiseid ja märksõnu ning toetub materjalidele, mis on saadaval selle kataloogis. AI paneb tervikpildi kokku erinevatest detailidest, aga ei näe seda tervikpilti. Näiteks juhul, kui AI loodud pildil leidub mõni silt või tekst, on see tavaliselt ebaselge tähekogum, mis ei kuulu ühessegi keelde. Ja kuigi AI oskab juba joonistada kätt, on siiski paljudel AI loodud piltidel sõrmede arv suurem kui õige oleks või on käte arv pildil ühe/mitme võrra suurem. Sellised detailid näitavad, et tegu on arvuti loodud pildiga; üksikasjalikumalt käsitlen neid detaile allpool.

Tõepoolest, AI areng hirmutab inimesi kõigepealt oma kiirusega, kuid see ei takista arengu jälgimist. Seejuures on tähtis meeles pidada, et selle loodud pilte on võimalik tuvastada ning paljud neist võimalustest jäävad aktuaalseks ka pärast AI järjekordset arenguhüpet. Teine rahustav argument on, et paljud AId kasutavad programmitootjad on nõustunud OpenAI kasutuspõhimõtetega, mille järgi AI kasutajad ei tohi „luua, üles laadida või jagada pilte, mis võivad kedagi kahjustada“. Sellesama poliitika kohaselt ei lubata luua pilte poliitikutest, ühiskonnategelastest või eraisikutest, kui viimaste nõusolek puudub ning kujutada terviseprobleeme. Kõlab mõistlikult ja mõned arendajad arvestavad nende põhimõtetega oma programmides, nagu näiteks Canvavõi Bing Image Creator, kus kasutaja ei saa tõesti luua pilti eraisikust. 

 Nipid, kuidas tuvastada AI loodud pilte: 

1. Uurida pildi päritolu. Selleks tuleb kopeerida pildi link ning teha otsing Google Image’i või TinEye otsingumootori abil. Kui pildi allikas on uus või endale tundmatu, siis on parem see üle kontrollida, otsides teisi allikaid.  
2. Teha kindlaks, kas pildil on autor. Igal pildil, isegi omatehtul, peab olema autor märgitud. Ja kuigi paljudel AI loodud piltidel autorit pole, siis kõige kuulsamatel on ta siiski olemas. Seda tõestab näiteks lugu ajakirjanikust, kes hakkas levitama USA ekspresidendi Donald Trumpi viraalseid arreteerimispilte, mistõttu ta väidetavalt eemaldati platvormilt Midjourney*. Samuti ei saa sellel platvormil enam teha päringuid, mis sisaldavad nime „Trump“ või tema perekonnaliikmete nimesid. 
3. Teha kindlaks, keda pildil kujutatakse. Jätkuvalt on tähtis pidada meeles lihtsat reeglit, et mida rohkem on inimesest veebis pilte, seda kergem on luua neist võltsinguid, seda tõenäolisem on, et neidluuakse.   
4. Uurida pildi tausta. AI loodud piltidel on taust hämaram ja kehvemini välja joonistatud. Pakuksin põhjuseks asjaolu, et inimese tähelepanuvõime on eri kellaaegadel erinev: võidakse loota just sellele, et mõne vapustava uudise lugeja lihtsalt ei märka pildi kohati imelikku tausta.  
5. Vaadata, missugused on keha proportsioonid. Deutsche Welle (DW) soovitab uurida lähemalt detaile ja taustategelasi. Näiteks on sellel Trumpi kujutaval pildil ühe kõrvaltegelase parem käsi vales asendis.
6. Vaadata, mitu sõrme on käel või mitu kätt on pildil. AI Rooma paavstist loodud pilt paljastati just tänu sellele, et sõrmede arv käel ja käe üldine kuju oli vale. Seda küll, Midjourney on paavsti pildi loomise hetkest juba märksa edasi arenenud, aga soovitus uurida käsi on jätkuvalt jõus, sest nagu ka see pilt, ei ole sadu teisi veebiavarusest kuhugi kadunud. 
   Kui pildil on hulk inimesi, siis AI ei ole veel alati suuteline õigesti arvutama, mitu kätt on õige ning kuidas neid on õigem paigutada.  
7. Kui pildil on tekstiväljad, siis aitab pildi suurendamine ekraanil tuvastada, et kõige tõenäolisemalt on kiri välja mõeldud, olematus keeles. Selleks tuleb pilti suurendada või veel parem – leida selle võimalikult kvaliteetne originaal.  
8. Ekspertide hinnangul tuleb ka tähele panna kergelt udustatud piirjooni, kontrastsust ja valgustust, sest seda, mida AI ei oska veel hästi joonistada, püüab ta selliste trikkidega varjata.  
9. Samas artiklis tuuakse välja ka võltsitud ajaloolise õhustikuga pildid, mis on vastava filtriga töödeldud. Taolistel piltidel kujutatakse nt poliitikuid või näitlejaid nende nooruses, esitledes võltsinguid kui ajaloolisi pilte.  

Ajaloo võltsimine on veel üks AI arenguhüppega kaasnev oht, mida on kõige parem illustreerida Donald Trumpi arreteerimise piltide näitel. Arvestades seda, et ta oli ka tegelikult kutsutud 2023. aasta aprillis kohtusse, kus teda küll ei vahistatud, vaid talle esitati süüdistused, võib inimestel tekkida vale mulje tegelikust kohtuskäigust. Tekkis olukord, mil AI oli üks samm tegelikkusest ees, kujutades, milline Trumpi vahistamine oleks võinud olla ning hiljem ilmus Trump tõepoolest kohtusse. Nii et ajalooline sündmus, fakt klapib kokku ajaloolise õhustikuga piltidega, mis on puhas väljamõeldis. 

Kuid mitte iga väljamõeldis ei ole pahatahtlik või vaenulik. Mõnikord kasutatakse tasuta AI-programme oma lõbuks või sõbra sünnipäeva puhul pildi loomiseks. Kui ka teil tekkis tahtmine sama proovida, siis otsige kas juba mainitud Canvatvõi Bing Image Creatorit, mis on tasuta programmid, või tehke Midjourney konto, mis on küll tasuline, kuid tunduvalt kvaliteetsemate võimalustega. Lisaks avaneb sama konto alt võimalus näha teiste loomingut. Populaarsust kogub ka programm DALL-E-2, just seetõttu, et sellega on võimalik mitte ainult luua uusi pilte, vaid lisada originaalpiltidele omaloodud detaile. Programm Craiyon on mõeldud pigem kunstnikele ja kunstihuvilistele, kuna loob peamiselt abstraktseid pilte, kuid töötab samal põhimõttel, muutes teksti pildiks.  

Mõned kunstnikud jõuavad niikaugele, et võidavad lausa rahvusvahelisi võistlusi. Sony World Photography Award 2023 anti kunstnikule, kes alles hiljem tunnistas, et foto on loodud AI abil. Auhind anti tagasi, aga arutelu kestis veel pikalt. Pildi autori enda sõnul oligi see tema eesmärk: arutleda fotokunsti tuleviku üle ning panna võistlus proovile. Aga miks võistluse žürii juhtunut tähele ei pannud? Neid eksitati selles osas, kui palju AI abi on kasutatud pildi tegemisel. Kui oleme tähelepanelikud vaatajad, siis märkame ka meie, et käed, täpsemini sõrmed on kehvavõitu kujutatud küll. Ja kuna tegemist oli väidetavalt ajaloolise pildiga, siis võiksid pildi ääred olla hämaramad, plekilised või kahjustatud.  

Sellepärast peabki iga inimene hoolitsema oma digitaalse kirjaoskuse eest.

Mõned idufirmad on juba pakkunud välja mõtte kasutada fake– ja AI loodud piltide puhul vesimärki, et vältida kasutajate eksitamist. Kuid selleni jõudmine võtab veel hulk aega, mille jooksul AI taas edasi areneb ning tekib jälle vajadus uute reeglite järele. Sellepärast peabki iga inimene hoolitsema oma digitaalse kirjaoskuse eest. Me võime olla mittepädevad tehisintellekti küsimustes või mitte osata luua pilte Midjourneys, kuid see ei pea vähendama meie uudishimu AI arengu suhtes. Enda kursis hoidmine ei võta rohkem aega kui enne magamaminekut ükskõik mis keskkonnas piltide lappamine. Ning kui juba skrollida, siis enda heaks.  

 * Midjourney ‒ sõltumatu uuringulabor avastamaks mõtete uusi väljendusvõimalusi ning laiendamaks inimlikku kujutlusvõimet (https://www.midjourney.com); üks suurimaid AI-piltide loomise platvorme.

Tehisintellekti teemal soovitame vaadata ka rahvusraamatukogus toimunud seminari “Kui tehisintellekt koolimajja jõudis… “