TikTok: keelustada või mitte

Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Enamik olukordi mõjutab meie käitumist: kui miski meeldib, siis käitume ühtmoodi, kui ei meeldi, siis teistmoodi. Ja vahel, võibolla täiesti ootamatult, hakkab meile meeldima nähtus X, millest me varem poleks osanud arvatagi, et see on niivõrd kaasahaarav. Kirjeldatu iseloomustab üht TikToki peamistest omadustest: portaal pakub meile meeldivat ja ahvatlevat sisu, mis meid varem ei huvitanud ja mida me pole konkreetselt otsinud. Selle sotsiaalmeediakanali turvalisusest, mõjust vaimsele tervisele ja muust kirjutab RaRa meediapädevuse spetsialist.

Lõputu videovoog eristab TikTokki teistest rakendustest ning selle nupp „For You“ („Sulle“) tunneb meid ja meie huvisid justkui väga hästi. Iga kasutaja puhul näeb see videovoog välja erinev.

TikToki mõju teine põhjus on missioon, mis TikToki juhi sõnul tähendab inspiratsiooni pakkumist loojatele ja loovuse kui sellise avastamist: paljud praegused TikToki sisuloojad ei mõelnud endast varem kui (sisu)loojatest, nüüdseks aga on TikTok neile osutunud edu aluseks. Rakendus näitab oma kasutajatele pidevalt uusi tavainimeste loodud videoid, millest enamik on mõeldud tekitama positiivset emotsiooni ehk mille suhtes ei saa jääda ükskõikseks ning innustama omakorda loovust proovile panema ehk oma videot salvestama. Võitlus ükskõiksusega tundub mulle olevat läbiv teema seoses TikToki ellujäämise ja levikuga. Iseasi on, kas TikToki kasutamise tagajärjel ei muutu inimene ükskõikseks tavaelu suhtes.

Mis on need olulised, digiajastut ja TikTokki iseloomustavad ohud?

Dokfilmis „Mina olen Z-põlvkond“ (2021), mis on praegu eestikeelsete subtiitritega vaadatav portaalis jupiter.err.ee , räägitakse põhjalikult noorte suhtumisest digimeediasse, selle suhte eripärast ning võimalikest tagajärgedest. Toon siin paar näidet, mis mõjutasid mind isiklikult. Filmis rõhutati analoogse ja digitaalse maailma erinevust just selles valguses, et reeglid, mis kehtivad analoogmaailmas, ei pruugi olla aktuaalsed digimaailmas, sest tehnoloogia areneb nii tohutult kiiresti, et reeglid ei jõua järele, mis tähendab, et need tekivad iseenesest ja pole kuskil kirjas.

Erinevad meediakeskkonnad, vahet pole, kas noortele mõeldud või mitte – Instagram, TikTok, Facebook või Twitter – rakendavad populaarsuse saavutamiseks teadmist, et kõige rohkem äratab tähelepanu sisu, mis tekitab tugevaid emotsioone, nagu (tugev) viha, (ülisuur) rõõm, (ennekuulmatu) skandaalsus, (tore) üllatus jne. Neid emotsioone pakkuvad videod saavad kõige rohkem vaatamisi, mis tähendab, et neid soovitatakse ka teistele. Tõsi, see soodustab info kiiremat levikut, mis teatud olukordades võib olla päris kasulik, kuid muret tekitavad videod, mille sisu on suuremalt jaolt mõttetu.

Vähesed inimesed mõtlevad, miks enamik meediakeskkondi ja -teenuseid on tasuta. See pole uudis, et tasuta juurdepääsu tagavad kasutajate isiklikud andmed, mida nad jagavad mõnes keskkonnas aega viites. Uus on pigem see, kui mitut jälgimismehhanismi rakendab iga virtuaalne keskkond või äpp. Küberturbega tegelev Internet 2.0 on avaldanud raporti, millest selgub, et TikTokil on kaks korda rohkem jälgimismehhanisme kui teistel platvormidel nagu Facebook või Instagram. Üldjoontes kogutakse andmeid kasutajakogemuse parandamiseks, kuid TikToki puhul tekkis kahtlus, et andmetele võib olla ligipääs ettevõttel ByteDance, mis võib töötada Hiina valitsuse heaks (seda pole seni otseselt tõestatud ning TikTok ise lükkab kõik väited ümber).

Aeg kui otsustav tegur

Eelpool mainitut ei saa me ise kuidagi mõjutada, küll aga saame otsustada, kui palju me TikTokist ja digimaailmast üldiselt sõltume, sest tõeseks on osutunud valem: mida targemad on tehnoloogiad, seda rumalamaks muutuvad inimesed, kes neid kasutavad, sest nad sõltuvad tehnoloogiast üha rohkem. Me usume seda, mida ekraanil näidatakse ning postitades püüame näidata teistele oma elu paremas valguses. Miks? Sest me ootame kiitust oma tegudele, ettevõtmistele ja valikutele ning kui seda on vähe pärissuhetes päriselus, hakkame seda otsima regulaarselt oma sotsiaalmeediaprofiili uuendades. Sellesse lõksu jäävad tihti ka täiskasvanud, lastest rääkimata. Laste vaimse tervise tasakaal on teema, mida tõstatatakse seoses TikTokiga päris tihti, sest lastel, eriti noortel tüdrukutel, võib TikToki mõju tõttu tekkida ebaadekvaatne arusaam maailmast. Üks lihtne näide võiks olla see, et nad jälgivad suunamudijaid, arvates, et teavad nende elust postituste kaudu kõike. Kuid tegelikult on need postitused vaid üks, muretu kiht nende elust, näha on vaid üks nurk korterist, kus nad salvestavad oma videoid. Ning teine probleem, millest räägitakse, on negatiivne side lapse/täiskasvanu sotsiaalse kuvandi (social image) ja kehakuvandi vahel (body image). Lemmik-suunamudijad ei pruugi, aga võivad mõjutada laste ja noorte käitumist, meeleolu, iseloomu, suhet välismaailmaga ja isegi identiteedi arengut. Nii et meil on käes ajastu, mil inimesed teavad, et neid mõjutavad teised, tihti suvalised inimesed, ja nad ise on sellega nõus.

On võimalik, et lastele ja noortele näidatakse TikTokis erinevaid välimusi, mis tavaliselt vastavad teatud mustrile. Ohtlik on, kui see muster on näiteks kõhnus, mida reklaamitakse, mitte atroofia, millega võideldakse ‒ ka selliseid videoid on võimalik TikTokist leida. Sellest suundumusest räägitakse põhjalikumalt filmis „TikTok ‒ maailma populaarseim äpp“ (2021). Üks filmitegelane tunnistas, et tal olid toitumishäired, mis süvenesid TikToki tõttu ning ükskõik kui mitu korda ta ka ei märkinud selliste videote juurde „Ei huvita“, ilmusid need aeg-ajalt taas ekraanile. Filmiloojad avavad veel huvitavaid taustafakte: näiteks kui registreeruja sisestab oma vanuse ja põhiinfo ning lisab ka pildi, siis aitab see algoritmil tuvastada võimalikke huvisid. Ning kuna eelmainitud tüdruk oli välimuselt kõhn, hakkas äpp pakkuma talle videoid toitumishäiretest ja kõhnusest.

Mida veel registreerumisel küsitakse, on GPS-asukoht ja sugu, mis koos näopildiga soodustab profiili ja huvide ringi kokkupanekut. Mida rohkem inimene videoid vaatab ja platvormil aega veedab, seda paremini tunneb algoritm tema iseloomu ja mis talle võiks meeldida ning pakub vastavat sisu. Näopilti kasutatakse, et tuvastada demograafilisi tunnuseid ja jällegi pakkuda sobivamat sisu. Nii et iga lisanduva pildi, video või äpis oleva filtri kasutamisega „kingitakse“ TikTokile võimalus õppida meid kui kasutajaid paremini tundma. TikTokil on ligipääs kaamerale ja mikrofonile, mida väidetavalt kasutatakse rakenduse kasuramise ajal. Väljaspool kasutust ei korja äpp mingeid andmeid.

Samas filmis väidetakse ka, et TikTok võib videoid blokeerida, mis tehniliselt näeb välja nii, et video on justkui olemas, aga kasutajad seda ei näe. Seda tegevust nimetatakse shadow banning, s.t videost jääb ainult vari. Miks nii tehakse? Et piirata inimeste juurdepääsu teatud informatsioonile, näiteks kuidas elab mustanahaline kogukond mingis USA osariigis või millised protestid toimuvad üle maailma. Pole vaja öeldagi, et USAs on TikTok tohutult populaarne ja selle üle ollakse mures, sest teoreetiliselt võib see äpp mõjutada ameeriklaste seisukohti presidendivalimiste või muu poliitika suhtes. TikToki sisuloojate jaoks on videotega toimuv probleem, sest nende sõnul ei tea nad kunagi, millal nende videot võidakse retsenseerida. Video loojat sellest ei teavitata, sest TikTokil on õigus ise otsustada, kas näidata mõnda videot tihedamini „Sulle“ voos või mitte.

Kas TikTokki on võimalik seljatada?

Mitmed riigid on juba rakendanud erinevaid meetmeid, et saada TikTok kontrolli alla. Näiteks Ühendkuningriigid, Kanada ja Belgia keelavad oma ametnikel TikTokki kasutada, India blokeeris äpi kogu oma territooriumil. USA oli valmis tegema sama mullu maikuus, kui väideti, et TikToki omanikfirma ByteDance võib olla seotud Hiina valitsusega. TikToki tegevjuht Shou Zi Chew lükkas kõik väited ümber, kuid olukorra parandamiseks võeti siiski üht-teist ette. Näiteks püütakse ameeriklaste andmeid säilitada n-ö Ameerika pinnal, s.t et TikToki arendajad lokaliseerivad andmeid. Samuti andsid nad ligipääsu kolmandale osapoolele – sõltumatutele vaatlejatele, kes peavad üle vaatama koodi ning veenduma, et kõik toimub õiguspäraselt. TikToki juht lisas ka, et arendajad ja valitsus pääsevad ligi erinevatele andmetele. Eestis oleks TikToki täielikku keeldu keeruline rakendada seadusi muutmata. RIA andis riigiasutustele soovituse töö-nutiseadmetes seda mitte kasutada juba kaks aastat tagasi.

Mida TikTok on teinud tavakasutajate ja sisuloojate turvatunde tagamiseks?

Esiteks eemaldatakse sisu, mis ei vasta rakenduse nõuetele. Teiseks kehtivad ka siin nagu teistelgi sotsiaalmeediaplatvormidel mõned põhireeglid: keelatud on porno, vägivald, vihakõne ja laste väärkohtlemine. Keelatud on ka mitmed ohtlikud tegevused ning kui keegi sellist sisu otsib, suunatakse teda leheküljele äpi turvalisest kasutamisest.

Mõned vanusepiirangud on samuti paigas:

• registreerumiseks peab olema vähemalt 13-aastane;
• kasutajal vanuses 13‒15 ei ole chat-funktsiooni;
• alla 16-aastased kasutajad ei või oma loodud sisu viraalseks muuta ning ei saa otsevoogu kasutada;
• kasutajatel vanuses 13‒17 on vaikimisi välja lülitatud õhtused ja öised tõuketeavitused (push notification).

Loomulikult saab neid piiranguid ka vältida, kuid TikToki juhi sõnul kontrollitakse lisaks kasutaja sisestatud vanusele ka tema avalikku profiili.

Suuremat muret tekitab TikTokis veetud aeg, sest tihtilugu minnakse sellega liiale, eriti laste ja noorte puhul. Viidates taas TikToki esindaja öeldule on üldreegel, et kui keegi kasutab platvormi liiga kaua, saadakse talle videoid, et ta peaks lõpetama. Aga kui kaua on kaua, jään vastuse võlgu. Kõigile alla 18-aastastele kasutajatele on vaikimisi antud üks tund kasutusaega, mis on ettevõtte Digital Wellness soovitatud optimaalne aeg. Kuid Shou Zi Chew julgustab kõiki vanemaid oma lastega sel teemal rääkima, sest tehnoloogiad ei kao kuhugi ning varem või hiljem tuleb otsustada, kui palju aega on tervislik ning kui palju me soovime või isegi suudame ekraani taga veeta. Kui vestlus aga edukaks ei osutu, võib alati linkida oma TikToki konto laste omadega (family pairing) ja panna kasutamispiirangud paika oma nägemuse järgi.

Ei saa jätta mainimata ka ühe privaatsuspoliitika eksperdi kommentaari, et TikTok tõmbab palju tähelepanu oma kiire leviku, vaieldamatu populaarsuse ja suure mõju tõttu, kuid me ei tohi unustada, et ka teised sotsiaalmeediaplatvormid võivad kasutada sarnaseid võtteid ning jälgimismehhanisme, millest me ei ole praegu veel teadlikud.

Kui vaid osata seda kasutada, siis võib TikTokki vaadelda kui võimalust jagada populaarteaduslikke teadmisi, nagu seda juba teevad mõned õpetajad, arendada oma inglise keele oskust, tõsta teadlikkust suurematest ülemaailmsetest probleemidest ja palju muud. TikTok niikuinii juba harib lapsi ja noori, ent praegu veel suvalises suunas. Sellest võiks välja lugeda vihje, et peaksime hakkama seda kasutama enda huvides, kas õppimisel, õpetamisel või tööl. TikToki kui nähtuse kohta on raske teha kokkuvõtet, sest ükski väide poleks päris kindel. Tõsi on see, et on olemas rakendus, mis pakub meelelahutust. Ja kuigi mõned meist on skeptilised selle olemuse ja funktsioneerimise suhtes, kasutus siiski jätkub. Me ei tea päris kindlalt, mis toimub meie andmetega, kuid, olgem ausad ‒ me ei tea seda ka n-ö vana kooli äppide puhul, sest see ei huvita meid. Oma ekraaniaja vähendamine peab olema igaühe enda soov, mitte sunduslik piirang, siis ei kannata meie päriselu virtuaalse elu mõjude tõttu ega ole ka me ise oma elust n-ö eemal.