Vaata lahtiolekuaegu
Katre Riisalu, Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja. Foto: Eiko Lainjärv
Katre Riisalu, Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja

Tuleviku raamatukogu

17. jaanuar 2025

Autor: Katre Riisalu, Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja

Sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste muutustega peavad kohanema kõik tegevusvaldkonnad, sealhulgas raamatukogud. Me ei pruugi hetkel detailselt teada, millised uued väljakutsed raamatukogusid järgmisel kümnendil ees ootavad, kuid teame täpselt, et nendega kohanemiseks peame olema paindlikud, uuenduslikud ja õppimisvõimelised. Raamatukogusid on tulevikus vaja rohkem kui kunagi varem. 

Uued ülesanded, vanad väärtused

Ka tulevikus on raamatukogud kõike seda, milleks nad ellu kutsuti, kuid elu uutele vajadustele ja võimalustele vastates võtavad endale uusi ülesandeid. Peab olema lootus, et tulevik on olevikust millegi poolest parem või täielikum – raamatukogu saab ja peab seda mõtet kandma. Samas on paratamatu, et raamatukogu ei hakka kunagi kasutama kõik – mittelugejaid on alati lugejatest rohkem. Järelikult peab tuleviku raamatukogu pakkuma lugemise ja raamatute laenutamise kõrval veel midagi.  

Raamatukogu kui kaasaja peegel

Esiteks peab raamatukogu olema keskkond, kus on hea nii külastajal kui ka töötajal. Raamatukogu kui ligipääsetav avalik ruum, mis on vaba tarbimissunnist, peab olema mõnusa tunnetusega, pakkuma erinevaid tegevusvõimalusi ja mõjuma sõbraliku paigana, kuhu tahetakse alati tagasi tulla. Kui inimesed selle omaks võtavad, siis hakkab ruum koos kasutajatega ka ise uusi tegevusi genereerima.  

Igapäevased teenused aitab kasutajasõbralikumaks ja tõhusamaks muuta tehnoloogia. Näiteks pakuvad raamatukogud digilahendusi, mis võimaldavad kiiret ja paindlikku ligipääsu. Iseteenindus raamatukogus on osa suuremast digitaalsest trendist, mis annab kodanikele võimaluse valida, millal ja kuidas teenuseid kasutada. Uued lahendused võimaldavad pakkuda ka aina enam personaliseeritud ja paindlikke lahendusi, mille järele on suur vajadus. Iseteeninduslikud lahendused võimaldavad raamatukogul olla avatud pikemalt ja teenindada rohkem kasutajaid, sh neid, kes ei saa tavapärasel ajal raamatukokku tulla. Seega võib iseteenindust raamatukogus mõtestada mitte ainult kui praktilist lahendust, vaid kui osa laiemast ühiskondlikust ja kultuurilisest arengust, mis ühendab tehnoloogia ja kasutajakeskse lähenemise.  

Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroo sisearhitektuuri ideekonkursi võidutöö. Tõnismäe hoone lugemissaal.

Kogukonna teenistuses

Muret, et tehnoloogia areng raamatukogude tähtsust vähendaks, ei ole, kuna tänapäeva raamatukogud rahuldavad inimese põhivajadusi – kuuluvustunne, suhtlemine, uudishimu rahuldamine, eneseareng, kvaliteetaeg perega jpm. Inimestena eelistame kasutada neid teenuseid, mis on mugavad, lihtsad ja mõnusad. Kui teenusepakkujana saab raamatukogu aru, millised on kogukonna ootused ja vajadused, siis on ka kasutajad lojaalsed. Kaasav raamatukogu on pidevas kontaktis oma kogukonnaga, et selgitada välja selle ootused ja vastavalt tegutseda, soodustades sotsiaalset ühtekuuluvust. Teenuste arendamine toimub koos kasutajatega ning kaasates eri sihtgruppe, sh noori, eakaid, erivajadustega inimesi ja teisi osapooli, seda nii teenuste väljatöötamisel kui ka kasutajamugavuse testimisel. 

Raamatukogu on avatud kohtumispaik inimestele ja ideedele, kus kohtuvad sarnaste huvidega kogukonnaliikmed, kes edendavad ühistegevusi ja viivad ellu uusi algatusi. Kaasatakse vabatahtlikke ja antakse võimalus aktiivseks ühiskonda panustamiseks. Kogukonna kujundaja ja sotsiaalse uuendajana pakub raamatukogu koosloomeruume, kus saab jagada ideid või töötada ühisprojektide kallal. Ühtlasi muudab see tegevus inimeste vahelisi suhtlusmustreid. Lisaks kohtumispaigale tuleb raamatukogul luua keskkond individuaalseteks tegevusteks, näiteks raamatukoguteenuste kasutamiseks, õppimiseks, kaugtöö tegemiseks vms. 

Põlvkondade koostöö ja oskuste jagamine

Raamatukogu toob kokku eri põlvkondade esindajaid, et anda edasi teadmisi ja oskusi, toetades nii noori nende arengus kui ka aidates kaasa eakamate aktiivsele osalusele ühiskonnaelus. Koolitused, kus noored seenioridele arvutiabi annavad, aitavad kaasa digilõhe vähendamisele ühiskonnas. Regulaarselt toimuvad kursused ja töötoad eri teemadel ja eri vanusegruppidele (nt lugemisrobotid, virtuaalreaalsus, keelekursused, loovkirjutamine jm). Ringmajanduse populariseerimiseks toimuvad nn parandusõhtud (tehnika, riided), mille läbiviijateks on nii asjast huvitatud kogukonnaliikmed kui ka väliskülalised. Paikkondliku kultuuri edendamiseks kaasatakse aktiivselt kohalikke kunstnikke, muusikuid, kirjanikke ning toimib vaba lava ja avatud mikrofon. 

Huvi tekitamiseks ja kasutajate tegevustesse kaasamiseks kasutatakse mängulisi ja inimesi kaasavaid lahendusi, korraldades erinevaid lugejamänge, võistlusi, väljakutseid, küsitlusi ja kampaaniaid. Teadus- ja loovusprogrammid ühendavad raamatukogu traditsioonilise rolli uute oskuste arendamisega.  

RaRa Kadriorus 9. septembril Koidula tänaval aset leidnud Kirjandustänava festivalil.

Täna ja tulevikus on raamatukogu küll jätkuvalt traditsiooniline raamatute laenutamise koht, kuid muutumas aina olulisemaks kogukonna-, kultuuri- ja õppimiskeskuseks.  Raamatukogu on kogukonna kaasaja ja kujundaja – ruum, mis soodustab sotsiaalset ühtekuuluvust, aga pakub samas demokraatlikku platvormi ühiskondlikule diskussioonile ja mõttevahetusel