Tuleviku raamatukoguhoidjale: kuidas avatud teadus ehitab silda akadeemilisest maailmast teadmiste juurde?

Janelle Kirss, TalTechi raamatukogu, andmehalduse peabibliograaf

Miks üldse teadust tehakse? Lühike vastus: uued teadmised ja parem elu. Põhjus on tänapäeval tihedalt seotud ühiskondliku hüvega: arengud meditsiinis, targem energeetika, nutikamad linnad ja tugevam majandus sünnivad teadmistest, mille hankimist rahastatakse enamasti avalikest vahenditest.

Ometi on teadustulemused pikka aega jäänud laiemale avalikkusele kättesaamatuks, peitudes maksumüüride ja akadeemiliste privileegide taha. Teaduse avatumaks muutumiseks on vaja uutmoodi stiimuleid ja hindamissüsteemi, selget õigus- ja poliitikaraamistikku ning toimivat taristut ja oskusi.

Ajastu, mil uued teadmised tekivad kiiremini kui kunagi varem ja tehnoloogiad arenevad plahvatuslikult, on toonud teadusesse muutuse. Küsimus ei ole enam üksnes selles, mida tehakse, vaid kuidas see teadmine inimesteni jõuab, kui usaldusväärne see on ja kui kergesti seda saab erinevatel viisidel rakendada.

Pilk avatud teaduse laborisse: miks ja kellele?

Avatud teadus (ingl Open Science, Open Research, Open Scholarship) on kontseptsioon, mille eesmärk on muuta teadus avatumaks, kõigile kergesti kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Eesmärk on suurendada teaduse läbipaistvust, koostööd ja ühiskondlikku mõju. Mõte on lihtne, aga mõjus – kui teave liigub vabamalt, liiguvad kiiremini ka teadmised, oskused ja lahendused. 21. sajandil on sellele hoogu andnud kolm tegurit: digitaristu, rahastajate nõuded ja teadlaskonna suhtumise muutus.

Avatus tähendab, et uurimistööd kirjeldatakse selgelt, tulemused on kättesaadavad ning nende päritolu on jälgitav. Eesmärk ei ole üksnes rohkem infot avaldada, vaid teha seda nii, et teised saaksid järeldusi mõista, kontrollida ja edasi arendada. Nii liiguvad ideed kiiremini, väheneb dubleeriv töö ja kasvab teaduse usaldusväärsus.

Avatus ei võrdu piiranguteta avalikustamisega. Iga uurimus peab arvestama uuritavate privaatsuse, eetikanõuete ja intellektuaalomandi kaitsega (ning muu seadusandlusega). Põhimõte on lihtne: nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik. Kui kõik on paigas, suureneb koostöö teadlaste, praktikute ja ühiskonna vahel ning teadusest saadav kasu jõuab laiemalt inimesteni.

Avatud teaduse liikumise murdepunktiks sai Budapesti avatud juurdepääsu algatus 2002. a. Globaalsel tasandil kujundavad avatud teadust UNESCO (2021 Recommendation on Open Science; Open Science Toolkit) ja OECD (poliitika raamid ja juhised, nt Making Open Science a Reality). Euroopas seab suunised ja miinimumnõuded, rahastab taristut ning arendab oskusi Euroopa Komisjon.

Muutusi veavad ka mitmed võrgustikud, näiteks cOAlition S (Plan S põhimõtted: avaliku rahastusega artiklid kohe avatuks, avatud litsents ja läbipaistvad kulud) ning CoARA (Coalition for Advancing Research Assessment), mis uuendab teaduse hindamist, väärtustades töö tegelikku kvaliteeti, avatust ja mitmekesiseid väljundeid.

Ülikooliraamatukogude panus

Üle maailma on ülikooliraamatukogud liikunud taustarollist nähtavaks partneriks, aidates teadust muuta avatumaks, arusaadavamaks ja ühiskonnale lähedasemaks, olles n-ö suunamudijad. Nad annavad nõu ja koolitavad, loovad taustsüsteemi ning pakuvad tuge avatud töövõtete juurutamiseks ja vajalikku taristut. Eestis on suund sama: ülikooliraamatukogud toetavad töövoogusid ja taristut, et avatud praktika oleks igapäevane ja järjepidev.

Tartu Ülikooli raamatukogu eestvedamisel moodustati 2015. a DataCite Eesti konsortsium, mille siht on muuta Eesti teadusandmed paremini leitavaks ja püsivalt viidatavaks. Konsortsiumi kuuluvad veel Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Põhitegevus on DOI-de omistamine Eesti teadusväljunditele – eelkõige andmestikele, aga ka tarkvarale ja muudele uurimistulemustele. Praktikas tähendab see repositooriumite toetamist. Raamatukogude koostöös korraldatakse regulaarselt ühisüritusi, seminare ja töötubasid, kus jagatakse parimat praktikat ja tugevdatakse kogukonda.

Eesti teadusraamatukogude neli rolli

Kõik neli konsortsiumisse kuuluvat raamatukogu tegelevad avatud teaduse võtmevaldkondadega, toetamaks oma ülikooli teadlasi.

Tartu Ülikooli raamatukogu seab fookuse heale andmehaldusele ja uurimiseetikale, lähtudes rahastajate nõuetest. Teadlasi toetatakse andmehaldusplaanide koostamisel juhendmaterjalide, koolituste ja individuaalsete konsultatsioonidega. Teadustulemite hoiustamiseks on ülikoolil repositoorium DataDOI. Raamatukogu selgitab kirjastajate ootusi algandmete kättesaadavusele ja dokumenteerimisele ning pakub uurimistöö andmekaitse juhendeid, et tagada kooskõla nõuete ja parimate tavadega.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tegutseb samuti avatud teaduse partnerina ülikoolis, keskendutakse samuti andmehaldusele, uurimiseetikale ja koostööle Eesti Teadusinfosüsteemis. TalTechData on ülikooli keskne hoidla uurimisandmete ja muude teadustulemite hoiustamiseks. Uurimisrühmad saavad abi ajakirjade valiku ja publitseerimisstrateegia kujundamisel, et tagada publikatsiooni avaldamisel võimalikult kõrgetasemelised ja avatud valikud. TalTechi raamatukogu kinnitab ülikooli teadlaste publikatsioonide kirjeid ETIS-es, tagades ülikooli teadusväljundi metaandmete korrektsuse ja leitavuse. Doktoritööde puhul koordineeritakse kogu avaldamistsüklit: vormistusnõudeid, õigusi, digikogusse hoiustamist ning DOI omistamist.

Eesti Maaülikooli raamatukogu toetab avatud teadust kolmel põhiteljel: andmehalduse juhendid ja koolitused, ülikooli väitekirju, artikleid ja andmestikke koondav digitaalarhiiv EMU DSpace ning DataCite Eesti liikmena DOI-de taotlemine andmestikele ja muudele uurimistulemitele.
Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu toetab teadlasi publikatsioonide hoiustamisel ja pakub isearhiveerimise teenust. Arendamisel on andmehalduse tugi ja töövood; andmete hoiustamisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli raamatukoguga.

Kutsung 900 raamatukogule

Avatud teaduse liikumisse saavad panustada kõik meie ligi 900 raamatukogu, sest nad on ideaalsed lülid teadmiste ja kogukondade vahel. Ühelt poolt on raamatukogud andmekirjaoskuse edendajad, õpetades oma kogukonnale kriitilist hindamisoskust, et aidata mõista, kust teave pärineb ja kuidas eristada usaldusväärseid allikaid ebausaldusväärsetest. Teisalt on nad olulised keskused kodanikuteaduse algatustes osalemisel, pakkudes platvormi kohaliku ja rahvusvahelise tasandi kodanikuteaduse projektidele. Raamatukogud on teadmiste ja kogukondade ideaalsed vahendajad, kellelt oodatakse kaasa mõtlemist, kuidas teha info leitavaks, selgeks ja ajakohaseks.

Näiteks võib tuua Läti Valmiera piirkonna kodanikuteaduse algatuse, kus 32 avalikku raamatukogu kaasasid eakate ja teismeliste rühmad kohanimede ja nendega seotud lugude kogumisse. Pakuti lihtsat pabervormi või andmete sisestamist otse andmebaasi, mis liideti hiljem Läti kohanimede riikliku andmebaasiga. Projekt andis kohalikud teadmised teaduslikku kasutusse ja raamatukogudele selge rolli osalemise ja andmekogumisekorraldajana.

Oleme liikumas avatuma teadusmaailma poole, kus teadmised on kättesaadavamad kui kunagi varem. Et ülikoolides sündiv teave liiguks kiiremini ja arusaadavamalt väljapoole akadeemilist maailma, on vaja kahte põhimõtet: hoida reeglid lihtsad ja kommunikatsioon selge. Edasi liikumiseks tasub investeerida oskustesse ja taristusse ning mõõta seda, mis päriselt loeb.

Andmehalduse peabibliograafi tööst TalTechis

Janelle Kirss töötab TalTechi raamatukogus andmehalduse peabibliograafina 2020. a-st.

Millised on tema tööülesanded seoses avatud teadusega?

Janelle ülesanne on hallata teadusandmeid kogu teadustöö elukaare ulatuses, alustades projektitaotluste andmehalduse osa nõustamisest ning lõpetades rahastuse saanud projektide andmehaldusplaanide täpsustamise ja toetusega lõppfaasis, kui andmestik avaldatakse. Repositooriumi administraatorina tuleb tal testida uusi tarkvaraversioone, koostada ja uuendada juhendmaterjale ja olla tehniliseks toeks materjalide üleslaadijatele. Eesmärk on, et teadlane saaks uurimistöö igas etapis teha teadliku otsuse ning tulemus oleks leitav, viidatav ja uuesti kasutatav. Vahel on vaja selgitada ka rahastajate nõudeid artiklite avaldamisel ja kirjastajate poliitikat.

Et uurijad saaksid teha läbimõeldud valikuid, korraldab andmehalduse peabibliograaf koolitusi ja pakub konsultatsioone.

Kasutatud allikad ja lisalugemist

• Budapesti avatud juurdepääsu algatuse deklaratsioon (2002).
• UNESCO. (2021). Recommendation on open science. UNESCO.
• UNESCO. (2023). Open science toolkit. UNESCO.
• OECD. (2015). Making open science a reality. OECD Publishing.
• cOAlition S. Plan S principles.
• Coalition for Advancing Research Assessment (CoARA). (2022). Agreement on reforming research assessment.
• European Commission. Open science.
• DataCite Eesti konsortsium.
• Valmiera Integrated Library. (2024). ECS impact stories from across Europe (case study).
• LIBER. (2021). Citizen science for research libraries: A guide.

Avatud teaduse ajajoon

Valik olulisi sündmusi, mis on kujundanud avatud teaduse kontseptsiooni.

1991 — arXiv
Preprintide keskkond, mis näitas, et uurimistulemuste kiire ja tasuta levitamine on võimalik ning vajaliku kogukonnakontrolliga toimiv.
https://info.arxiv.org/about/

1994 — SSRN
Sotsiaal- ja majandusteaduste preprintide võrk; kiire nähtavus ja kogukonnapõhine arutelu enne lõplikku publitseerimist.
https://www.ssrn.com/index.cfm/en/

1996 — PubMed/MEDLINE avalik ligipääs
PubMedi käivitumine ja MEDLINE’i tasuta kättesaadavus: tervishoiu- ja biomeditsiinikirjandus muutus kättesaadavaks. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/about/

1999–2000 — Crossref
Esimene digitaalsete objektide identifikaatorite registreerimisplatvorm. https://www.crossref.org/about/history/

2002 — BOAI (Budapesti avatud juurdepääsu algatus)
Avatud Ühiskonna Instituudi (Open Society Institute) eestvedamisel koostatud ja rahvusvahelise teadus/infokogukonna allkirjastatud põhimõtete avaldus, mis sõnastas avatud juurdepääsu definitsiooni ning kaks põhistrateegiat: „roheline“ (enesearhiveerimine) ja „kuldne“ (avatud juurdepääsuga ajakirjad), raamistades edasise poliitika ja praktika.
https://www.budapestopenaccessinitiative.org/read/

2009 — DataCite
1. detsember 2009, London (British Library)
DataCite loodi ülemaailmse ühendusena, et anda DOI-tunnuseid uurimisandmetele ja teistele teadusväljunditele ning tagada nende leitavus, viidatavus ja püsivus repositooriumite ja teenuste vahel.
https://datacite.org/blog/how-it-all-began/

2015 — DataCite Eesti konsortsiumi loomine: DOI püsiidentifikaatorite süsteemne kättesaadavus Eestis.
https://datacite.ee/konsortsium/

2016 — avaldatakse FAIR-põhimõtted, andmete ja metaandmete masinloetavalt leitavuse, asjakohase juurdepääsu, koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse suunised. https://doi.org/10.1038/sdata.2016.18

2018 — rahvusvaheline võrgustik cOAlition S kuulutab välja Plaani S (Plan S). https://www.coalition-s.org/plan_s_principles/

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].