Üle-eestiline raamatukogude laenutuste top 20 on kõige enam Eesti kirjaniku nägu

Mulluse 2023. aasta ligi 900 raamatukogu ühises laenutuste top 20-s hõivas esikoha Kalevipoeg, napilt teisele kohale jäi elulooraamat Lembit Ulfsakist ja kolmandale kohale jõudis Rehepapp. Esmakordselt kokku pandud laenutuskeskkondade ülesed e-raamatute ja audioraamatute edetabelid näitasid küll lugeja suuremat huvi tõlke ja populaarteadusliku kirjanduse vastu, aga ka eesti kirjanduse jaoks oli nendes oma koht.

Eesti rahvusraamatukogu koostatud raamatukogude 2023. aasta laenutuste tulemusi koondav paberraamatute laenutuste top 20 on kõige rohkem Eesti lastekirjanduse nägu. „See teeb rõõmu, et lapsed loevad ja eelistavad lugeda trükiraamatuid,“ märkis Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Katre Riisalu.

Mulluse 20 populaarsema paberraamatu nimekirja mahtus nii lastekirjandust, mitmekülgses žanrivalikus proosat kui ka jutustusi. Seljataha jäänud lugemisaasta kergitas enimnõutud teoseks „Kalevipoeg : Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud“, mida jõuti erinevatest raamatukogudest laenutada 7392 korral. Esiteose järele asus 7377 laenutuskorraga Eero Epneri elulooraamat „Lembit Ulfsak“. Läbi aastate laenutustopis püsinud „Rehepapp ehk November“ sai 6842 laenutuskorda.

1

Kalevipoeg

Raud, Eno, 1928-1996, autor c2013 c2021

2

Lembit Ulfsak

Epner, Eero, 1978- 2022

3

Rehepapp, ehk, November

Kivirähk, Andrus, 1970- autor 2020

4

Tobias ja teine B

Raud, Piret, 1971- autor c2010, 2022

5

Väike külaturg

May, Nicola, 1966- autor [2022]

Kuna raamatute laenutuste edetabeli kokkupanemine käis 2023. aasta andmete kohta uue valimi järgi, võib laenutuste tulemus üllatada lastekirjanduse rohkuse poolest. Kui varem peegeldati laenutuste tulemusi rahvaraamatukogude laenutusi, siis terviklikuma tulemuse saamiseks valmis edetabel rahva-, kooli ning eriala- ja teadusraamatukogudelt saadud andmete põhjal.

Eesti esimene e-raamatute ja audioraamatute top 20

Paberraamatute laenutuste topi kõrval selgusid kahe laenutuskeskkonna andmete pealt ka populaarsemad laenutused e-raamatute ja audioraamatute kategoorias. E-raamatute laenutuse pingerea esikolmiku moodustavad tõlke- ja aimekirjanduse teosed. Kõige meelsamini võeti lugemiseks kolmel eelneval aastal tõlkekirjanduse laenutushitiks saanud Delia Owensi teost „Kus laulavad langustid“. Teisele kohale jõudis Kristi Saare teos „Kuidas alustada investeerimisega“, mille järel võttis auväärse kolmanda koha kogu maailmas edukas Colleen Hoover „Ei iial enam“.

E-raamatute edetabeli laenutusnumbrid ei ole veel samas suurusjärgus kui paberraamatute omad. Kui paberraamatute kategoorias sai esimese koha teos üle 7000 laenutuse, siis e-raamatu loetuim laenutusteos kogus laenutuskeskkondades MIRKO ja ELLU kokku 637 kasutust.

Audioraamatute laenutuste topis jõudis esikohale Kene Verniku „Hea une teejuht“, mida võeti lugemiseks 428 korral. Vaid paar laenutuskorda vähem – 426 sai Nita Prose „Toateenija“ ja Jey Shetty „Mõtle nagu munk : Treeni oma meelt rahu ja sihikindluse“ mängis 399 audioraamatu laenutaja seadmes. Audioraamatute edetabel koostati OverDrive ja MIRKO laenutuskeskkondade andmete põhjal.

E-raamatute ja audioraamatute laenutamine on Eestis kasvava nõudlusega kiiresti arenev teenus, mille üks olulistest eesmärkidest on teha kirjandus kättesaadavamaks ning pakkuda alternatiivseid lugemisvõimalusi.

Eestis tegutseb 2024. aasta alguse seisuga 893 raamatukogu ja nende hulgas on kõige rohkem kohalikele omavalitsustele kuuluvaid rahvaraamatukogusid. Lisaks rahvaraamatukogude tugevale üle-eestilisele võrgustikule tegutsevad ligi 900 raamatukogu hulgas kooliraamatukogud ja teadus –ja erialaraamatukogud.

Laenutuste topi koostas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise raamatukoguteenuste keskus.

Laenutuste edetabelid

Vaata 2023.a laenutatud raamatute edetabelit