Üleriigilist raamatukogude laenutuste edetabelit juhib Urmas Vadi

Eesti Rahvusraamatukogu koostatud 2025. aasta üleriigiline laenutusstatistika kinnitab paberraamatute lugejate jätkuvat poolehoidu eesti kirjandusele. Enimlaenutatud teoseks sai Urmas Vadi romaan „Kuu teine pool“, kõrge koha raamatukogude laenutuste edetabelis säilitas ka „Kalevipoeg“, kuid mulluste enimlaenutatud raamatute populaarseim autor oli prantsuse kirjanik Valérie Perrin, kellelt jõudis esikahekümnesse kolm teost. E- ja audioraamatute laenutuste pingereas tõusis esikohale õpik.  

Ligi 900 raamatukogu enimlaenutatud raamatute pingereas hõivas esikoha Urmas Vadi „Kuu teine pool“. Eno Raua ümberjutustatud “Kalevipoeg” on tunamulluse edetabeliga võrreldes kaotanud küll ligikaudu 1000 laenutuskorda, aga säilitanud jätkuvalt nõutud raamatu positsiooni, asetudes teisele kohale. Kolmandale kohale jõudis Andrus Kiviräha aastaid laenutuste edetabeli eesotsas püsinud teosele „Rehepapp ehk November“.  

Esiviisikusse mahtusid veel sarnaselt tunamullusele aastale Piret Raua „Tobias ja teine B” (4. koht) ja 2024. aasta laenatuim teos Sven Mikseri „Vareda“ (5. koht). 

2025. aasta laenutuste pingerea esimesed 20 teost annavad pingereale noorusliku ilme.  Võrreldes varasemate aastatega on oma positsiooni tugevdanud prantsuse kirjanik Valérie Perrin, kellelt 2025. aastal jõudis 20 enimlaenatud teose hulka kolm romaani.  

Kodumaine kirjandus

Huvi kodumaise kirjanduse vastu näitab raamatukogude eesti kirjanduse enimlaenatud teoste pingerida. Et tõsta esile just uuema aja lugemiseelistusi täiskasvanute seas, on kodumaise kirjanduse edetabelist välja jäetud koolide kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus. 

Eesti lugeja hindab kodumaises kirjanduses põnevust, salapära ja seikluslikkust.  2025. aasta 20 laenatuma eesti kirjanduse pingereast leiab nii põnevikke, autobiograafiat, psühholoogilist realismi, psühhotrillerit kui ka filosoofilisemat proosat. Eripalgelisi teoseid seob eestlase hinge puudutav elukäsitlus nii tänapäevast kui ka lähiminevikust. 

Edetabeli koostamise eesmärk on anda ülevaade kõikide lugejarühmade eelistustest paberraamatute laenutamisel. Ligi 900 raamatukogu hulgas on kõige rohkem kohalikele omavalitsustele kuuluvaid rahvaraamatukogusid. Lisaks tegutsevad kooliraamatukogud ja teadus- ja erialaraamatukogud. Pingeread on koostanud süsteemide Sierra, RIKS ja URRAM andmete põhjal.  

Raamatukogude e-laenutuste edetabeli tipus särab õpik 

Eesti Rahvusraamatukogu koostatud üleriigiline e-raamatute ja audioraamatute 2025. aasta laenutusstatistika näitab huvi õppe- ja ajaviitekirjanduse vastu.  

Kõige rohkem laenutuskordi kogus e-raamatutest Reet Mändari „Meditsiiniline mikrobioloogia. II, Bakterid ja seened“, mida laenutati enam kui 630 korda. Ragnar Jónasson „Lumetorm“ kogus liidrist kümmekond vähem laenutuskorda ja Jørn Lier Horst „Felicia kadumine“ oli populaarsuselt kolmas teos, mille laenutuskordade arv ületas samuti 600 piiri. Samalt autorilt on edetabelis kokku kolm teost.  

Inimestele meeldis laenutada veel Freida McFaddeni teost “Koduabilise saladus“ (4. koht), mis on välja antud audioraamatuna ja Rebecca Yarrose „Onyx Storm (unabridged)” (5. koht).  

E-laenutuste edetabelis on võrreldes paberraamatute pingereaga esindatud Eesti autorite teoseid vähe, kuid tähelepanuväärne on see ka ajastu trendi peegeldajana: e-raamatute ja audioraamatute valimisel leitakse lugemisvara ingliskeelsete teoste hulgast. Kuivõrd võib mõjutada seda võrdlemisi agressiivne ingliskeelne kirjanduse raamatuturundus, selle kohta uuringud puuduvad, aga eelistada võõrkeelset kirjandust paistab silma nooremate sihtrühmade hulgas.   

Elektroonse lugemisvara laenutusnumbrid jäävad paberraamatutele alla erinevatel põhjustel. Näiteks
e-kirjastamiseks pakutakse vähe teoseid. Samuti avaldab numbritele mõju ka raamatukogu võimekus teoste litsentse osta. Olukord on paranemas, sest litsentside ostmise tingimusi on üle vaadatud ning riik on suurendanud litsentside ostuks eraldatud raha.  

E-laenutuste pingerida kujunes Tallinna Raamatukogude OverDrive ja e-laenutuskeskkonna MIRKO andmete pealt.