Uuenev DIGAR juhatab kultuuripärandi sügavamatesse kihtidesse

Greete Veesalu, Eesti Rahvusraamatukogu kultuuripärandi digikuraator 

Praegune DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu eestvedamisel arendatav kasutajakeskkond eesmärgiga teha Eesti trükipärandit digitaalselt kättesaadavaks. Selle kaudu saab juurdepääsu raamatutele, perioodikale, pildilisele ainesele ja veebiarhiivile. Kuid uuenev platvorm ei saa olema enam pelgalt arhiiv, vaid mahukas kultuuripärandiportaal, mille kaudu on võimalik avastada Eesti kultuuriloo kõige sügavamaid kihte.  

Aina globaliseeruvamas maailmas on väikese kultuuri nähtavus digitaalses keskkonnas hädavajalik. Seega on digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemine võtmetähtsusega, et hoida meie keele- ja kultuuriruum elavana. Selle eesmärgi toetamiseks on DIGAR arenemas digiainese hoidlast multifunktsionaalsemaks kultuuripärandiportaaliks. See tähendab, et traditsioonilise arhiivi funktsioonide kõrvale on lisandumas kasutajasõbralikumad võimalused ainese rikastamiseks ja taaskasutamiseks.  

DIGAR-i esimese arendusetapi peamine eesmärk on n-ö vundamendi ladumine edasisteks arendusteks. Üks olulisemaid samme sellel teekonnal on kolme erineva keskkonna – DIGAR-i, DEA ja veebiarhiivi ‒ ühendamine üheks ühtseks DIGAR-iks. Seeläbi loome võimaluse töötada seni killustunud digikoguga ühe värava kaudu. Kõik ei valmi siiski korraga ja üleöö. 2025. a täienevad otsingufunktsioonid ja filtreerimisvõimalused ning visuaalselt selgemad lahendused muudavad portaalis navigeerimise intuitiivsemaks. Uus DIGAR on mugavam, mobiilisõbralikum ja vastab ligipääsetavuse nõuetele.  

Uuenduskuuri läbib ka DIGAR-i tehniline keskkond. Kolisime juba 2024. a alguses kogu DIGAR-i ökosüsteemiga uutele serveriketastele, mis aitab tagada teenuse stabiilsemat pakkumist. See on loonud eelduse, et paraneb süsteemi töökindlus, koostalitusvõime ja jätkusuutlikkus. Eraldi põneva väljakutsena läheme lisaks üle IIIF-i protokollile, mis võimaldab ainest mugavalt vaadata, võrrelda ning taas- ja ristkasutada üle erinevate asutuste digikogude. IIIF-i juurutamine asetab DIGAR-i rahvusvahelisse konteksti, sidudes selle teiste suurte mälu- ja kultuuriasutustega üle maailma. See on oluline nii teadlastele kui ka tavakasutajatele, sest lihtsustab ainesega töötamist nii ühe teose kui ka suurema andmekogumi tasandil. Samuti tagab IIIF Eesti digitaalse kultuuripärandi nähtavuse ülemaailmselt. 

DIGAR praktikas 

DIGAR on juba seni olnud oluliseks tööriistaks koduloo ja genealoogia uurimisel. DEA teemade lisamise funktsionaalsust kasutavad lisaks tavakasutajatele ka mäluasutuste, sh raamatukogude töötajad. Kokku on lisatud 20 000 unikaalset märksõna, mida esineb 140 000 korda. 2024. a arendasime võimekuse nende märksõnade tarkvarast „kätte saamiseks“ ja võtame need uude DIGAR-isse kaasa, integreerides lisatud märksõnad otsingusse. DEA teise isikustatud funktsionaalsuse, automaatse tärktuvastuse parandamise, on kasutajaskond samuti hästi omaks võtnud. Pool tuhat kasutajat on parandanud pea 900 000 tekstirida. Nende panus on olnud väärtuslik laiemale ringkonnale kui vaid DEA kaaskasutajad, sest aastate jooksul tehtud korrektsioonid on leidnud tee andmestikku. Selliseid algteksti ja selle paranduste paare on võimalik kasutada tärktuvastuse mudelite täpsemaks treenimiseks. Samamoodi on huvitavalt kasutust leidnud DIGAR-i raamaturiiuli funktsionaalsus ‒ üks näidetest on Eesti Panga publikatsioonide arhiiv³. Samuti kasutavad mitmed kohalikud ajalehed ja suuremad ajakirjad DIGAR-it oma arhiivina. 

DIGAR-i arendust ette valmistades viisime läbi kasutajakogemuse auditi, mille valmimisse oli kaasatud hulk huvilisi: uurijad, õppejõud, mäluasutuste töötajad ja erivajadustega inimesed. Esmalt olemasolevaid keskkondasid ja hiljem esimest prototüüpi testides andsid osalejad oodatava kasutajakogemuse osas olulist infot. 

Esimeses arendusetapis valmib lemmikute ja kollektsioonide koostamise funktsionaalsus, mille abil on kõigil registreerunud kasutajatel võimalus koostada endale meelepäraseid kogumeid, mida lingi abil teistega jagada. See võimalus sarnaneb praeguse raamaturiiuliga, kuid kogumite sisesed filtreerimis- ja sorteerimisfunktsioonid muudavad selle kasutamise mitmekülgsemaks. Sellisest vajadusest on antud teada näiteks kohustusliku kirjanduse loetelude koostamise või sotsiaalmeediapostituste loomise kontekstis. Lisanduv funktsionaalsus annab ka võimaluse otsinguid salvestada. Kasutajatel tekib võimalus salvestada huvipakkuv otsing ning soovi korral tellida e-postiga teavitus juhuks, kui DIGAR-isse lisandub otsiparameetritesse mahtuvat ainest. DIGAR-is sisalduva ainese paremaks tutvustamiseks koostame teemalehed, mis võimaldavad erinevatesse teemadesse rohkem süveneda. Praegu koostatakse aktiivselt Eesti õiguse allikaid ning mäluasutuste koostööd ja massdigiteerimise projekte tutvustavaid teemalehti. 

DIGAR-i plussid 

• Kättesaadavus. DIGAR võimaldab juurdepääsu digiainesele, mis võib füüsilisel kujul olla keeruliselt leitav, hävimisohus, raskesti kasutatav või hoopis kättesaamatu. 

• Mitmekesisus. Portaal koondab erinevat ainest, sh raamatuid, ajalehti, kaarte ja fotosid, pakkudes rikkalikku allikate valikut. Tulevikus lisandub koostöös RaRa digilaboriga andmetel põhinev vaade meie kultuuripärandile. 

• Paindlikud ja isikustatud funktsioonid. DIGAR-i otsingufunktsioonid võimaldavad kasutajatel leida huvipakkuvat ainest, on võimalik salvestada oma otsinguid ja luua isiklikke kogumeid, mis lihtsustavad ainese haldamist ja jagamist. 

• Järjepidevus. DIGAR-isse lisandub uut ainest iga päev, seda nii värske perioodika kui vanema trükivara näol. 

Pisut teisest etapist ja arengulugu  

Et suur tükk suud lõhki ei ajaks, on DIGAR-i arendus planeeritud etapiti. Juba 2025. a algab järgmine, teine etapp ehk andme- ja kodanikuteaduse arendusetapp. Selle tulemusel täieneb DIGAR-i kasutajaliides kogude rikastamise võimalustega ning paraneb veelgi masin-masin suhtluse võimekus andme- ja tekstikaeve toetamiseks. DIGAR pakub rohkem interaktiivseid lahendusi digikogude avamisel ja populariseerimisel, samuti peaks valmima kauaoodatud 3D-tugi. 

Tehniliste ümberkorralduste tuules toimuvad ka põhimõttelisemad muudatused. DIGAR-ist on saanud üleriigiline teenus. Vaadates tagasi portaali tekke- ja ajaloole, tundub see isegi asjade paikaloksumisena. Juba pikka aega ei peegelda DIGAR-i vahendusel kättesaadavaks tehtav aines ainult rahvusraamatukogu kogu. Suur osa DEA eelkäija, ELNET-i eestvedamisel loodud portaali Digiteeritud Eesti Ajalehed sisust põhines Eesti Kirjandusmuuseumi kogul. Sellele on aastate jooksul lisandunud massdigiteerimisprojektide raames digiteeritud ainest nii kirjandusmuuseumist kui Tartu Ülikooli raamatukogust. Tulevikus on meil soov DIGAR-i võimalusi ja võimekusi pakkuda veel teistelegi asutustele. 

Kutsume peatselt kõiki raamatukogusid ja lugejaid avastama uuenevat DIGAR-it, leidmaks uusi viise, kuidas seda kasutada nii vaba aja veetmisel, igapäevatöös kui ka kogukondliku tegevuse rikastamisel. Kasutagem DIGAR-it, et tutvuda Eesti kultuuri ja ajalooga uutel, põnevatel viisidel! 

Ajakiri Raamatukogu

Alates 2019. aastast ilmub Raamatukogu nii võrguväljaande kui ka nõudetrükina.
Ajakirja paberversiooni saab osta üksiknumbrina Trükiviis e-poest.
Paberversiooni aastatellimuse soovist saab teada anda e-postile [email protected].