Uusim andmekaitseteemaline kirjandus 2026 

Marianne Meiorg, RaRa andmekaitse spetsialist

28. jaanuaril tähistatakse andmekaitsepäeva. Päevale pani aluse Euroopa Nõukogu ja seda juba 2006. aastal. RaRa on selle päeval puhul juba traditsiooniks kujunenult avaldanud ülevaate eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitseteemalisest kirjandusest. Viimastel aastatel on andmekaitse koos infotehnoloogiagaga olnud üks populaarsemaid laenutatavaid õigusvaldkondi. Suure huvi tõttu täiendame RaRa õiguse kogu selles valdkonnas iga-aastaselt ning 2025. aastal jõudis RaRa-sse taaskord rohkelt raamatuid, kus andmekaitse oli kas fookuses või üks alateemadest.

Euroopa Liidu digi- ja andmekaitseõigus: regulatsioon, proportsionaalsus ja järelevalve

Eelmisel aastal täienes jõudsalt ELi digiõiguse kiiresti arenevat normistikku – Isikuandmete kaitse üldmäärus, Tehisintellektimäärus, Autoriõiguse direktiiv, Digiteenuste määrus jne – käsitlev kirjandus. Nende seast leiab mahuka Digiteenuste määrust (Digital Services Act – DSA) sisuliselt lahtikirjutava Digital Services Act. Article-bu-Article Commentary. Süvitsi läheb Proportionality in EU digital law, mis käsitleb proportsionaalsuse põhimõtte ja EL-i digiõiguse vastastikmõju. EU law in the digital age vaatleb Euroopa Liidu õigust laiemalt ja autorid vaatlevad kuidas see reageerib uuele olukorrale, mille on toonud digitaalajastu ja kuidas õigus selle mõjul muutub.

Mitmed uued raamatud analüüsivad Euroopa Liidu digi- ja andmekaitseõigust konkreetsete aspektide vaatenurgast:

• EU data privacy law and serious crime analüüsib andmekaitset spetsiifiliselt just riikliku julgeoleku ja kuritegevuse uurimise kontekstist.
• Tehisintellekti avalikku sektorisse hankimist mõjutavast õigusest räägib Buying AI.
• Andme- ja privaatsusregulatsiooni ekstraterritoriaalset mõjust, sh mõjust riikidevahelisele andmete liikumisele, saab üksikasjaliku ülevaate Rahel Schäri uurimustöö Data protection and trade in a world without borders.

Need väljaanded on eeskätt suunatud õigusteadlastele, praktikutele ja poliitikakujundajatele, kes tegelevad ELi digiõiguse rakendamise ja tõlgendamisega.

• Vaata samal teemal varasematest aastatest:

  The EU Law Enforcement Directive (LED) : a commentary / Eleni Kosta, Franziska Boehm, toim. – Oxford University Press, 2024.

  The regulation of digital technologies in the EU : act-ification, GDPR mimesis, and EU law brutality at play / Vagelis Papakonstantinou ja Paul de Hert. – Routledge, 2024.

  General Data Protection Regulation : article-by-article commentary / Indra Spiecker gen. Döhmann, Vagelis Papakonstantinou, Gerrit Hornung, Paul De Hert, toim. – Nomos; C.H. Beck; Hart, 2023.

  Digital development of the European Union : an interdisciplinary perspective / David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Ondrej Hamuľák, toim. – Springer, 2023.

  Harmonizing digital contract law : the impact of EU directives 2019/770 and 2019/771 and the regulation of online platforms : a handbook / Alberto De Franceschi, Reiner Schulze, toim. –  Nomos; Beck; Hart, 2023.

  Regulating digital markets : the European approach / Antonio Nicita, Antonio Manganelli. – Palgrave Macmillan, 2022.

  The EU as a global digital actor : institutionalising global data protection, trade, and cybersecurity / Elaine Fahey. – Oxford; Hart, 2022.

  EU internet law in the digital single market / Tatiana-Eleni Synodinou, Philippe Jougleux, Christiana Markou, Thalia Prastitou-Merdi, toim. – Springer, 2021.

  GDPR : personal data protection in the European Union / Mariusz Krzysztofek. – Wolters Kluwer, 2021.

Tehisintellekt ja automatiseeritud otsustamine

Jätkuvalt pakuvad autoritele huvi tehisintellekt ja järjest kasvav trend kasutada automatiseeritud otsustusmehhanisme. Kirjanduses on selgelt näha nihe tehnoloogilisest vaimustusest kriitilise valitsemise ja vastutuse poole. Üha enam vaadeldakse selle mõju õigusele, haldusele ja ühiskonnale, rõhuasetusega vastutusel, läbipaistvusel ja eetikaküsimustel.

The Oxford handbook of the sociology of machine learning keskendub küll masinõppe sotsioloogilise poolele, kuid annab väga hea konteksti sellele, miks selle valdkonna reguleerimine on vajalik (näiteks diskrimineerimise ja vaenukõne ohtudega tegelemiseks. Governing the future vaatleb tehisintellekti kasutamist ja automatiseeritud otsustusprotsesside rakendamist rohkem filosoofilisest ja eetilisest vaatenurgast, kui  analüüsib muuhulgas ka mõju õigusele ja õigusvaldkonnale (nt selle kasutamist õigusvaidluste lahendamisel).

Õiguse vaatenurgast annab tehisintellekti temaatikast mitmekülgse ülevaate The Cambridge handbook of generative AI and the law. Tegemist on mahuka teosega, mis analüüsib olemasolevat õiguspraktikat ning seda nii Euroopa Liidus kui ka mitmes riigis väljaspool Liitu. Combatting the code keskendub konkreetselt automatiseeritud otsustele, käsitledes seda eelkõige avaliku võimu kontekstis, kus vead ja kallutatused võivad kaasa tuua süsteemset kahju. 

• Vaata samal teemal varasematest aastatest:

  AI, data and private law : translating theory into practice / Gary Chan Kok Yew ja Man Yip, toim. – Oxford; Hart, 2023.

  Antitrust in data driven markets & legal framework for influencers, native advertising and control over the use of AI in marketing / Bruce Kilpatrick, Pierre Kobel, Pranvera Këllezi, toim. – Springer, 2023.

  Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges / Martin Ebers, Marta Cantero Gamito, toim. – Springer, 2021.

  Hello world : being human in the age of algorithms / Hannah Fry. – W.W. Norton & Company, 2018.

  Transparent data mining for big and small data / Tania Cerquitelli, Daniele Quercia, Frank Pasquale, toim. – Springer, 2017.

Platvormid, desinformatsioon, vastutus

Üha rohkem on ka kirjandust, mis analüüsib digiplatvormide vastutust, desinformatsiooni levikut ja sisumodereerimise õiguslikke ning poliitilisi mudeleid. Kirjandus peegeldab arusaama, et desinformatsioon ei ole enam üksnes kommunikatsiooniprobleem, vaid globaalne regulatiivne ja geopoliitiline küsimus. Platvormide rolli käsitletakse üha enam võrdluses teiste rahvusvaheliste regulatsioonivaldkondadega (nt finants- või maksuregulatsioon). Eraldi tähelepanu saavad:

• platvormivastutuse eri mudelid USA-s, ELis, Hiinas ja globaalses lõunas;
• sõnavabaduse ja kahjuliku sisu piiri tõmbamine;
• platvormide de facto võim avaliku arutelu ja teabevoogude üle;
• platvormide ja tehnoloogiahiidude mõju demokraatiale.

Raamatud Defeating disinformation ja Every screen on the planet on eriti asjakohased neile, kes tegelevad platvormide järelevalve ja meediapoliitikaga. The dark side of our digital world keskendub suurenevale hulgale desinformatsioonile (informatsiooni üleküllus, levivad valeuudised ja vandenõuteooriad) ja vähenevale privaatsusele (jälgimine ja jälitamine). Sarnasel teemal – infotehnoloogia tumedamast poolest –  kirjutab ka Isak Ladegaard oma raamatus Open Secrecy, vaadeldes kuidas infotehnoloogia võimaldab massilist jälgimist ning paranoia ja vaenu levitamist. Tehnoloogiahiidude mõju demokraatiale ja tehnoloogiliste arengute üha kasvavat ära kasutamist maailma autoritaarsete võimude poolt käsitleb The tech coup. Marietje Schaake arutleb, mida saab teha selle peatamiseks ning toob muuhulgas edukaid näiteid regulatsioonist mõnes Euroopa riigis. 

• Vaata samal teemal varasematest aastatest:

  Tech monopoly / Herbert Hovenkamp. – The MIT Press, 2024.

  Social media, fundamental rights and courts : a European perspective / edited by Federica Casarosa and Evangelia Psychogiopoulou. – Routledge, 2023.

  Facebook and the (EU) law : how the social network reshaped the legal framework / Philippe Jougleux. – Springer, 2022.

  Mindf*ck : Cambridge Analytica and the plot to break America / Christopher Wylie. – Random House, 2019.

Väsimus digitaalsest maailmast

Üha enam pakub autoritele huvi ka inimeste soov kontrollida ja piirata oma osalemist digitaalses maailmas või sellest täielikult eemalduda. Õiguse vaatenurgast vaatleb seda teemat The right not to use the Internet, mis analüüsib inimese õigust mitte kasutada internetti ja digitaalseid teenuseid. Samal ajal Digital exhaustion keskendub pigem praktilisele poolele – kuidas kontrollida informatsiooni voolu ning õppida kasutama digivahendeid tõhusamalt ja vähem.

• Vaata samal teemal varasematest aastatest:

  The right to be forgotten / Paul Lambert. – Bloomsbury Professional, 2022. 

Andmekaitse erikontekstides: teadus ja julgeolek 

Suurandmed ja nende kasutus relvakonfliktides ja muudes militaaroperatsioonides on üha kasvamas. Big data and armed conflict on võtnud endale ülesandeks uurida selle õiguslikke aspekte, mõju nii rahvusvahelisele sõjaõigusele kui humanitaarõigusele. 

Isikuandmete kasutamist ning selleks nõusoleku saamist teaduses analüüsib süvitsi Emmi Kaaya doktoritöö The ethics of informed consent in open science. Muuhulgas uurib ta nõusoleku ühte olulisimat eeltingimust – informeeritust ja teadlikkust.

• Vaata samal teemal varasematest aastatest:

  Niimoodi lõpeb maailm, räägivad nad mulle : kübervõidurelvastumise lugu / Nicole Perlroth. – Rahva Raamatu Kirjastus, 2024. 

  Cybersecurity, privacy and data protection in EU law : a law, policy and technology analysis / Maria Grazia Porcedda. – Oxford; Hart, 2023. 

  Health data privacy under the GDPR : big data challenges and regulatory responses / edited by Maria Tzanou. – Routledge, 2020. 

Kõiki raamatuid saab laenutada, tellides need e-kataloogi ESTER vahendusel RaRa Solarise saatkonda, raamatukappi Viru Keskuses või Ülemiste Keskuses või pakiautomaati kodu lähedal.