Viis mõtet Taanist maailma parima rahvusraamatukogu loomiseks 

Autor: Paula Põder 

Kas kuuldes sõna “dokk” tuleb pähe dokumentaalfilm või sadam? Pärast juunikuist töövarjutamise retke Taani kangastub meile selle sõnaga hoopis raamatukogu! Ja veel milline raamatukogu! Meie võõrustajaks oli Dokk 1 Aarhusis, mis valiti 2016. aastal maailma parimaks rahvaraamatukoguks. Tänu Erasmus+ programmile „Lühiajalised õpirändeprojektid kutsehariduses“ avanes rahvusraamatukogu 12 koolitajal võimalus vahetada teadmisi kolleegidega Aarhusis ja Kopenhaagenis. Lahke  Dokk1 viis meid kokku ka Taani Kuningliku Raamatukogu töötajatega, kelle tööga saime samuti tutvuda. 

“Ruum inimestele, mitte raamatutele” 

Mõistagi leiab Dokk1’st i raamatuid, ent esikohal on inimene oma vajaduste ja soovidega. Nii on Dokk1 ja tema kuues haruraamatukogus kodanikele suunatud avalikud teenused: kohapealt saab taotleda digi-ID’d, isikut tõendavat dokumenti või autojuhiluba. Raamatukogu on ka justkui kodu pikendus, kus end mugavalt tunda ja kas või laste sünnipäevi tähistada. Dokk1 on elav, mitmekülgne ja kaasav ruum. Näiteks on tudengite istumisala ühelt poolt ümbritsetud treppidega, millel korraldatakse erinevaid sündmusi, ning teiselt poolt ääristatud lasteüritusteks mõeldud väikese lavaga. Kui kasutaja tahab vaikust, peab ta minema selleks ette nähtud ruumi või valima keskendunud töötamiseks mõne muu Aarhusi raamatukogu. 

Koostöös peitub jõud 

Dokk1 pakub arvukalt sündmusi, alustades poliitikute debattidest ja lõpetades karjäärinõustamisega. Kõige selle korraldamiseks on raamatukogul üle 200 partneri, kellega koostöös korraldatakse umbes 60% sündmustest. Iga sündmuse puhul saab raamatukogutöötaja ise valida, kellega ta koostööd teha soovib. Enamasti vaadatakse partnersuhted vähemalt kord aastas üle, sest arusaam ja vajadused muutuvad. Üks põnev üritus partneritele on palun-sega-mind vestlus, kuhu kutsutakse ühe valdkonna erinevad esindajad (näiteks muusikaajakirjanikud, -õpetajad ja -spetsialistid) ja arutletakse nende tegevusvaldkonnas toimuva üle. Nii saavad raamatukogutöötajad selgema pildi valdkonna väljakutsetest. Veelgi enam,  erinevate oma ala ekspertide kogunemine võib panna aluse täiesti uutele ettevõtmistele. 

Jätkusuutlikud teadmised ja oskused maast madalast 

Nii nagu ühiskonnaski, on raamatukogude maailmas järjest olulisem planeedi heaolu keskpunkti asetamine. Dokk1  pöörab suurt tähelepanu ÜRO säästva arengu eesmärkidele, mille tutvustamiseks on olemas lausa eraldi ruum, milles viiakse läbi jätkusuutlikkusega seotud töötubasid. Sageli on need meisterdamistöötoad taaskasutatavate materjalidega. Näiteks maikuus toimus hoopiski kombucha valmistamise töötuba. Ruum on kindlatel kellaaegadel avatud kõigile huvilistele, aga eriti tihedat koostööd tehakse koolidega. Siingi saadakse abi oma rikkalikust partnerite võrgustikust, kellega koos luuakse õpilastele suunatud projekte, et nende keskkonnaalast teadlikkust tõsta. 

Katseta, katseta, katseta! 

Dokk1’s on kesksel kohal disainmõtlemine ja katsetamisjulgus. Sealjuures on läbiv suhtumine, et õppimise alus on eksimine. Nii ei üllatu infospetsialist, kui äkitselt on saalis mööbli paigutust muudetud ja disainmõtlemise meeskond annab teada, et nad soovivad prototüüpi katsetada. Rõhku pannakse sellele, et kogu töötajaskond mõistaks disainmõtlemise ja prototüüpimise vajadust. Kõik töötajad osalevad 1–3-päevasel disainmõtlemise koolitusel. Lisaks on umbes 20 töötajat, keda nimetatakse disainmõtlemise saadikuteks. Nende hulgas on 2–3 inimest igast meeskonnast, kes läbivad aastase majasisese disainmõtlemise koolituse, mis aitab neil õpitut oma meeskonnas ellu viia. Toetusgrupina on kõrval 5–6 spetsialisti, kes on omakorda saadikute mentoriteks.  

Melomaanidest ja kudumisfännidest infospetsialistid 

Raamatukogu peab tundma oma kasutajat ning tema huve ja vajadusi. Ja mis võiks olla toredam, kui ühendada see edukalt töötajate huvidega? Näiteks Taani Kuningliku Raamatukogu haruna tegutseva Aarhusi Ülikooli raamatukogu melomaanist infospetsialistid koostanud tudengitele Spotify esitusloendeid, mis soodustavad keskendumist või haakuvad mõne spetsiifilise valdkonnaga (nt meditsiiniga). Kui ilmnes, et Taani tudengite seas on väga populaarne kudumine, ajendas see kudumisentusiastist töötajat looma koos kolleegiga töötuba “Knit and Code” (“Ko(o)/deeri”), milles õpitakse juba tuttava oskuse ehk kudumise abil R programmeerimiskeelt. Kuna töötuba osutus väga populaarseks, plaanitakse hakata õpetama ka Pythonit.  

 “Projekt „Eesti Rahvusraamatukogu koolitajate õpperetk Taani ja Norrasse“ (2022-2-EE01-KA122-VET-000096949) on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.”