Vaata lahtiolekuaegasid

Kogud

Rahvusraamatukogu seadusest tulenev ülesanne on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha kõik rahvusteavikud ehk Eestis ilmunud trükised, heli- ja videosalvestised ning elektroonilised ja võrguväljaanded. Kogume neid juba alates 1918. aastast, mil asutati rahvusraamatukogu eelkäija Riigiraamatukogu.

Kogude kujundamisel on meie eesmärk toetada eestikeelse ja Eestiga seotud humanitaar- ja sotsiaalteadusliku mõtte arengut ning parlamendi ja riigiasutuste igapäevatööd.

Säilituseksemplari seaduse alusel kogutakse, säilitatakse ja tehakse kättesaadavaks Eestis ilmunud trükised, auvised, elektroonilised- ja võrguväljaanded.

Rahvusraamatukogu rolli täitmiseks komplekteeritakse võimalikult ammendavalt Eestis ilmunud väljaandeid, välismaal eesti keeles ilmunud väljaandeid, Eesti autorite väljaandeid ja nende tõlkeid olenemata ilmumiskohast ning Eestit käsitlevaid või Eesti kohta informatsiooni sisaldavaid välismaal ilmunud võõrkeelseid väljaandeid.

Humanitaarteaduste kogust leiad eesti- ja võõrkeelset ilukirjandust, saksakeelsete teavikute kollektsiooni, kunsti, muusika, aja- ja kultuuriloo ning keele- ja kirjandusteaduslikke väljaandeid, lisaks noote, maakaarte, postkaarte, plakateid, raamatuillustratsioone ja originaalgraafikat.

Sotsiaalteaduste kogus hoiame õigus-, ühiskonna- ja infoteaduste kirjandust ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljaandeid.

Arhiivkogusse jõuab alaliseks säilitamiseks üks eksemplar igast Eestis ilmunud väljaandest. Samuti kuuluvad arhiivkogusse välismaal ilmunud eestikeelsed teosed, eestikeelsete teoste tõlked ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed tööd. Kronoloogiliselt kuuluvad arhiivkogusse alates 1861 ilmunud eestikeelsed ja alates 1831 ilmunud võõrkeelsed väljaanded.

Harulduste kogus säilitame aja- ja kultuurilooliselt väärtuslikke eestikeelseid trükiseid, mis on ilmunud enne 1861. aastat ja võõrkeelseid trükiseid, mis on ilmunud enne 1831. aastat. Vanimad eksemplarid on pärit 15. sajandist. Uuematest teavikutest leidub valikuga autograafide, käsikirjaliste paranduste, omanikumärkidega ja tsensorieksemplare, kunstipäraseid köiteid, bibliofiilseid ning luksusväljaandeid.

Isikuarhiivid – alates 1992. aastast hoiame raamatukogus ka tuntud Eesti kultuuritegelaste (nt Gustav Ernesaks, Neeme Järvi) isikuarhiive.

Kõik meie kogud leiad e-kataloogist ESTER, digiteeritud teavikud iga nädal täienevast digitaalarhiivist DIGAR ja portaalist DIGARi Eesti artiklid.

Kogude terviklikkuse, säilimise ja juurdepääsu loomise eesmärgil teostatakse teavikute plaanipärast reprodutseerimist iga-aastase reprodutseerimiskava alusel.