Harulduste kogu

Avastage meie haruldaste raamatute kogu! Alljärgnevad lood jutustavad selle väärtusliku kultuuriloolise kogu kujunemisest ja olulisematest osadest, kogus olevatest haruldastest trükistest ja käsikirjadest, nende loojatest ja endistest omanikest.

Siit leiate vastused ka küsimustele Mis teeb raamatust harulduse?  Kuidas on meie koguga seotud Prantsuse kuningas Louis XIV ja inglise füüsik Isaac Newton?

Lugege meie kogu pärlitest ka allpool toodud artikleid ja kogumikke, samuti raamatukogu blogi ja sotsiaalmeedia postitusi. Seal on välja toodud kõige põnevamad avastused ja täiendused harulduste kogusse.

Rahvusraamatukogu panusena on kõigil huvilistel võimalus tutvuda Eestis mitteleiduvate haruldaste rahvusteavikutega, mille digikoopiaid on aastate jooksul tellitud 9 välisriigi 20 raamatukogust.

Teavikud on leitavad e-kataloogi ESTER vahendusel. Digiteeritud raamatute täistekstid on kättesaadavad digitaalarhiivis DIGAR.

Blogi

Eesti Raamatu Aasta tähestik: H – haruldused 1. Haruldused rahvusraamatukogus

Autorid: Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Ruth Hiie, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Fotod: Teet…

30. aprill 2025 ajalugu, raamat, raamatukogu, vanaraamat

Blogi

Eesti Raamatu Aasta tähestik: H – haruldused 2. Võõrkeelsed haruldused rahvusraamatukogus

Autor: Ruth Hiie, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Fotod: Teet Malsroos, Liis Tamm Vanemad võõrkeelsed trükised Raamatukogu 8…

7. mai 2025 ajalugu, vanaraamat, raamat, raamatukogu, RaRa, kirjandus

Blogi

Eesti Raamatu Aasta tähestik: H – haruldused 3. Eestikeelsed haruldused ja käsikirjad rahvusraamatukogus

Autorid:Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Ruth Hiie, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Fotod: Teet Malsroos,…

12. mai 2025 raamat, RaRa, ajalugu, raamatukogu, vanaraamat

Blogi

Eesti Raamatu Aasta tähestik: P – publikaadid

Autorid: Ruth Hiie, Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialistid 17.–19. sajandil anti Eesti ja Liivimaa alal välja juriidiliste…

1. september 2025 RaRa, ajalugu, raamatukogu, haruldus

Blogi

Rahvusraamatukogu vanim eestikeelne trükis – jutluseraamat Leyen Spiegel

Raamatukogu vanim eestikeelne trükis on mõjuka keelemehe ja kirikutegelase Heinrich Stahli (u 1600–1657) jutluseraamat Leyen Spiegel („Ilmikute…

23. oktoober 2025 RaRa, raamatukogu, ajalugu, haruldus, raamat

• Prantsuse vanaraamat

  Sophie Turneri koostatud Prantsuse ajalooliste kogude ülevaade Rahvusraamatukogus. Ülevaade on inglise keeles. Eestikeelne kokkuvõte ajakirjas Raamatukogu 2024  nr. 3.

  Sophie Turner on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud 16.-18. sajandi prantsuse kirjandusele ja mõtteloole. Hiljutises koostööprojektis Eesti Rahvusraamatukoguga uuris ta siinset ajaloolist prantsuse kollektsiooni, mida senini veel uuritud ei ole. Käesolev raport on uurimustöö tulem.

• Vanimad trükised
  • vanim raamat – Hugo de Sancto Caro. Postilla super quattuor Evangelia. Basel, 1482. Säilinud 32 lehefragmenti.
  • vanim Eestis trükitud raamat – Menius, Fr. Historischer Prodromus des Lieffländischen Rechtens und Reglements. Dorpat, 1633.
  • vanim eestikeelne raamat – Stahl, H. Leyen Spiegel. Reval, 1641–1649, 2 osa, eesti- ja saksakeelse paralleeltekstiga.
  • vanim ajakiri – Monatliche Unterredungen einiger guten Freunde. Leipzig, 1691.
  • vanim ajaleht – The Spectator. London, 1724, 7. tr.
  • vanim kalender – Liefländischer Almanach Auf das Jahr 1745. Riga, 1744.
  • vanim Eestis ilmunud kalender – Ehst-Liefländischer Almanach auf das Jahr 1753. Reval, 1752.
  • vanim eestikeelne kalender – Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht Ramat 1765 Aasta peäle. Tallinn, 1764.
  • vanim Eestis ilmunud ajakiri – Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft. Oberpahlen, 1766.
  • vanim eestikeelne ajakiri – Lühhike Öppetus. Põltsamaa, 1766–1767, 41 vihikut.
  • vanim Eestis ilmunud ajaleht – Revalsche Wöchentliche Nachrichten.Reval, 1785.
  • vanim eestikeelne ajaleht – Marahwa Näddala-Leht. Tartu, 1821.

• Ainueksemplarina säilinud trükised

  Eesti trükised:

  • [Ewangeliumma- nink Epistli-Lu. Riga, 1698?].
  • [Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat. Riga, 1698?].
  • [Lühhikenne Tarto-Ma Kele Palwusse Ramat. Riga, 1698?].
  • Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht Ramat 1765 Aasta peäle. Tallinn, 1764.
  • Katekismusse Öppetusse Selletus. Tallinn, 1773.
  • Schnell, J. G. Lühhikenne ja selge Öppetus Küssimiste ja Kostmiste Sannadega. Tallinn, 1776.
  • Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tallinn, 1781.
  • Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tallinn. 1782.
  • Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistussest. Tallinn, 1790.
  • Piddage meles Jesust Kristust, kes risti külge podud, agga ka üllesärratud on surnust. Tallinn, [1814].
  • Lappsekeste söber I. k., 182-?.
  • Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tallinn, 1832.
  • Sure Keisri-herra polest kinnitedu täütja-sädusse tükki. Riia, 1845.

  Baltica trükised:

  • Catalogus lectionum … in Gymnasio Regio-Revaliensi habitarum. Reval, [1684].
  • Revidirte Taxa des Scharf- und Nach-Richters. Riga, 1733.
  • Spruch-Büchlein. Reval, 1765.
  • Freymäurerlieder zum Gebrauch der E. Loge. [St. Petersburg], 1777.

  Lääne-Euroopa trükised:

  • Dupré de Saint-Maur, N. F. The state of innocence and fall of man. London, 1746.
  • Millot, C. F. X. Elements of the history of England. London, 1772, 2. tr., 1.–3. kd.

  Vene trükised:

  Новый российский букварь.Санкт-Петербург, 1785.

• Uut meie kogus

  Valik 2025. a. lisandusi

  • Tarto-Ma Kele Kässi Ramat. Riga, 1743.

  Tartukeelse kirikukäsiraamatu 5. trükk. Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  Valik 2024. a. lisandusi

  • Lammaste-karjusse Ramatokenne. Tarto, 1830.

  Esimene lambakasvatust tutvustav ja populariseeriv käsiraamat talupoegadele. Lõuna-eesti keeles.  Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  Valik 2023. a. lisandusi

  • Piddage meles Jesust Kristust, kes risti külge podud, agga ka üllesärratud on surnust. Tallinn, [1814].  Ainus teadaolev eksemplar.

  Valik 2022. a. lisandusi

  • Schnell, J. G. Lühhikenne ja selge Öppetus Küssimiste ja Kostmiste Sannadega. Tallinn, 1776.  Ainus teadaolev eksemplar.

  Valik 2018. a. lisandusi

  • Ma Kele Koddo- nink Kirko-Ramat, Tallinn : C. Brendeken, 1700–1702.

  Üldtiitellehega ja originaalköites hästi säilinud eksemplar. Käsiraamatus on Eestimaa piiskopi saksakeelne eessõna.

  Valik 2017. a. lisandusi

  Rahvustrükised:

  • Eesti Ma Rahwa Koddo- ja Kirriko-Ramat. Tallinn,1845.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.
  • Kristusse Apostlide ja kahhe Usso-tunnistajatte ehk martride wiimsist ellopäwadest ja surmas. Tallinn, 1842.
    Hernhuutliku kirjamehe Christian Friedrich Janteri tõlgitud teos. Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.
  • Aboni üks karja pois ja Iron temma saatja, reisiwad Eteri male. Tartu, 1845.
    Tõlkeliste juturaamatute autori Aleksander Umblia mõistujutt.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.

  Baltica trükised:

  • Essai historique sur le Commerce de la Mer-Noire. P. 1. Dorpat, 1816.
    Alexandre Lebruni (1793–1855) filosoofiadoktori dissertatsioon Musta mere kaubanduse ajaloost. Pariisis sündinud Lebrun õppis õigusteadust Tartu Ülikoolis (1812—1816), töötas ministeriumi ametnikuna Peterburis. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoridissertatsioon.
  • Symbolae ad historiam et diagnosin condylomatum. Reval, 1828.
    Tartu Ülikoolis kaitstud doktoridissertatsioon. Hermann Alfred von Zur Mühleni (1801-1856) papilloomiviirust käsitlev meditsiinidoktori dissertatsioon. Tallinnas sündinud Zur Mühlen õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Oli sõjaväearst ja kadetikorpuse ülemarst Peterburis.

  Välisteavikud:

  • Observationum Et Emendationum Libri XVII. Köln, 1578.
    Prantsuse õpetlase, oma aja ühe tuntuima Rooma õiguse asjatundja Jacques Cujas (1522-1590) teos.
  • Москва: Синодальная типография, 1763. 2. kd.
    Kirikuslaavikeelne jumalateenistuse raamatu.

  Valik 2016. a. lisandusi

  Rahvustrükised:

  • Ued waimolikkud laulud. Tallinn, 1793.
    Pastor Peter Heinrich v. Frey tõlgitud kogumik, mida väärtustab estofiilist literaadi Johann Heinrich Rosenplänteri autogramm.
  • Jouloanne lastele. Tallinn, 1853, 2. tr.
    Koostas Tallinna tütarlaste vaestekooli õpetaja Johann Diesfeld.
  • Lesknaene Margate tulletornis. Riia, 1859.
    Tõlkeline haledusjutt.

  Baltica trükised:

  • Dissertatio inauguralis iuridica continens caput iuris controversum an et quatenus ad reddendas rationes, et ad restituendum, … Dorpat, 1807.
    Johann Lütkensi (1765–1842) Tartu Ülikoolis kaitstud õigusteaduste doktori dissertatsioon.
  • Ordinis medici in universitate literarum Jenensi …  Jena, 1804.
    Kutse Agathus Gottlieb Schmidti (1778-?) meditsiinidissertatsiooni kaitsmisele Jenas Trükis sisaldab lisaks dissertatsiooni lühitutvustusele ka Pärnust pärit Schmidti elulugu ja on ainus teadaolev eksemplar Eestis

  Välisteavikud:

  • Минея служебная, ноябрь. Москва: Печатный Двор,1690.
  • Служебник. Москва: Печатный Двор, 1777.
  • Псалтирь. [Клинцы: тип. Ф. Карташева], 1796.
    Vanausuliste trükikeskuses Klintsõs ja Potšajevis trükitud eksemplare on säilinud vaid vähesel arvul seoses vanausuliste trükiste tsensuuri, arestide ja konfiskeerimistega.

  Valik 2015. a. lisandusi

  Rahvustrükised:

  • Lappsekeste söber I. k., 182-?.
    Kooliõpetaja ja hernhuutliku kirjamehe Johann Reinhold Masingu (1768–1824) vaimulik lasteraamat. Ainus teadaolev eksemplar Eestis.
  • Usklik Lambakarjane Josep. Tallinn, 1838.
    Teoloogi ja kirjamehe Christian Friedrich Janteri (1801–1882) hardusraamat. Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.
  • Jesusse Siraki Tarkusse ramat. Tallinn, 1837.
    Laiuse kirrikoöppetaja Heinrich Georg von Jannau (1789–1869) kihelkonna koolilastele mõeldud vaimulik raamat.
    Rahvusraamatukogus seni puudunud raamat.
  • Palwe Palwusse, Eenpalwe nink Kittusse Laulo. Tartu, 1820.
    Hernhuutlike kirjameeste Johann Christian Quandt noorema (1733–1822) ja  Aleksander Raudjala (1734–1817) koostatud lõuna-eestikeelne vennastekoguduse käsiraamat.
    Eksemplari teeb eriliseks sinna juurde köidetud käsikirjalised noodid.

  Baltica trükised:

  • Kenicius Kenicii (1666–u. 1707). De columnis Herculis dissertatio … Dorpat, 1692.
    Tartu Ülikoolis kaitstud dissertatsioon.
  • Lindahl, Carl Petter (1775–1848). Dissertatio academica de expeditione Johannis I. Svercheridae in Livoniam, … Aboae, 1798.
    Turu Ülikoolis kaitstud dissertatsioon.
  • Verzeichniss der nicht-theologischen Werke. Riga, 1829.
    Baltisaksa  kiriku- ja haridustegelase, Liivimaa kindralsuperintendendi Karl Gottlob Sonntagi (1765–1827) raamatukogu oksjoni kataloog.
  • Almanach dramatischer Spiele. Leipzig, 1810.
    Saksa näitekirjaniku, Tallinna esimese teatri asutaja August von Kotzebue (1761–1816) näidendeid koondava almanahhisarja (1803–1834) 8. aastakäik käsitsi koloreeritud illustratsioonidega.
  • Livländischer Kalender … (Riga,1815, 1816, 1818, 1821, 1825, 1826, 1828).
    7 aastakäiku Riias väljaantud kalendrist.

  Valik 2014. a. lisandusi

  Rahvusteavikud:

  • Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat. Tarto, 1796.
    Lõunaeestikeelne lühendatud Vana Testament.
  • Kristlik Oppetusse-Ramat, ehk Önsa Lutterusse Katekismus.Tarto, 1793.
    Lõunaeestikeelne katekismuse seletus.
  • [Talurahvaseadused]. 1819?. 1. vihik.
    [Talurahvaseadused]. 1819?. 2. vihik.
    Hageri kirikule kuulunud eestikeelne käsikiri kahes vihikus, mis sisaldab talurahvast puudutavaid õigusakte 18. sajandist ja 19. sajandi algusest. Teises vihikus on 2 publikaadi ümberkirjutused 1819. aastast, neist ühte pole trükisena säilinud (Plakkat. Et kül mitme seadmissega, mis sesinnatsest Kubbermangi Vallitsussest trükkitud on… Janiku 19mal päwal, 1819 aastal).

   Baltica trükised:

  • Ledebour, C. Fr. V. Monographia generis paridum. Dorpat, 1827.
    Saksa botaaniku, 1811–1836 Tartu Ülikooli loodusteaduste professori, botaanikaaia rajaja ja juhataja Carl Friedrich von Ledebouri (1785–1851) üks arvukatest Altai uurimisretke põhjal valminud uurimistöödest.
  • Henzi, S. G. R. Ad audiendam orationem in Auditorio Maximo d. VI. Dec. habendam qua diem Nicolai I. imperatoris et domini nostri longe clementissime sancto nomini dicatum concelebrabit Universitas Literarum Dorpatensis invitat Rudolphus Henzi …. Inest libri ecclesiastae argumenti brevis adumbration. Dorpat, 1827.
    Saksa usuteadlase ja orientalisti, 1820–1829 Tartu Ülikooli eksegeetika ja idakeelte professori Samuel Gottlieb Rudolf Henzi (1794–1829) Tartu Ülikoolis peetud kõne.
  • Götze, Fr. W. Eudämon oder Character der glückseligen Seele. Riga, 1792.
    Riia Toomkooli rektori, Tartu Ülikooli esimeseks füüsikaprofessoriks kutsutud, kuid varalahkunud Friedrich Wilhelm Götze (1753–1801) töö.
  • August von Kotzebue (1761–1819) 4 näidendit: Der alte Leibkutscher Peter des dritten (1799), Armuth und Edelsinn (1795), Die Kreutzfahrer (1803), Der  Spiegelritter (1802).

   Välisteavikud:

  • Псалтирь с восследованием. Москва: Печатный Двор, 1689.
    Kirikuslaavikeelne psalter.
  • История об отцах и страдальцах соловецких. [Клинцы: тип. Ф. Карташева], 1790.
    Vanausuliste trükikojas Klintsõs ilmunud kirikuslaavikeelne teos Solovetsi saare vanausuliste kannatustest.

  Valik 2010. aasta lisandusi

   Rahvustrükised:

  •  Luce, J. W. L. v. Juhhataja Piibli ramato sisse. Tallinn, 1789.
    Baltisaksa valgustustegelase, kirjamehe ja pastori, 1781 Saaremaa Püha kirikuõpetaja Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750(1756)–1842) piibliõpetuse 2. trükk.
  • Önsa Öppetaja Lutterusse Katekismusse Ramat. Tallinn,1793.
    Katekismuse 4. trükk, millest on teadaolevalt säilinud 3 eksemplari.
  • Freylinghausen, J. A.Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistussest.[Tallinn], Minuth, 1793 [180-?].
    Saksa pietistlike usuraamatute ning kirikulaulude autori Johann Anastasius       Freylinghauseni (1670–1739) hernhuutliku suunitlusega populaarse teose 9. trükk. Teadaolevalt on säilinud 3 eksemplari.
  • Katekismusse Öppetusse Selletus.Tallinn, 1839.
    Teadaolevalt on säilinud 3 eksemplari.
  • Talurahwa Kuulutaja. Tartu, 1860. (nr. 6, 12).
    Lünklikult säilinud ajalehe 2 numbrit.

  Baltica trükised:

  • Parrot, G. Fr. Ueber den Einfluss der Physik und Chemie auf die Arzneykunde. Dorpat, 1802.
    Füüsiku, Tartu Ülikooli professori ja rektori Georg Friedrich Parroti (1767–1852) dissetatsioon, millelle ta kaitses Tartus füüsika korralise professori kutse saamiseks.
  • Paulsohn, P. Dissertatio inauguralis medico-practica sistens methodum generaliorem morbos chronicos rite tractandi. Halle, 1747.
    Tartus, hiiljem Peterburis ja Ukrainas arstina töötanud Paul Paulsohni dissertatsioon.
    Ainus teadaolev eksemplar Eestis.

   Valik 2009. a. lisandusi

    Rahvustrükised:

  • Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tallinn, 1782.
    Retrospektiivses rahvusbibliograafias registreerimata trükis.
  • Mannteuffel, P. A. Fr. v. Willem Navi ello-päwad. Tallinn, 1839.
    Baltisaksa päritolu eesti jutukirjaniku, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest tuntud ja “hulluks krahviks” kutsutud Peter August Friedrich von Mannteuffeli (1768–1842) karskussisuline jutustus.
  • Sure Keisri-härra polest kinnitud seäduste-täitmisse tükkid. Riia, 1845.
    Lõunaeestikeelne seadusandlik väljaanne.

  Baltica trükised:

  • Burchart, J. Dissertatio medica inauguralis de haereditaria dispositione ad varios affectus. Halle, 1706.
    Tallinna apteekri ja linnaarsti Johannes Burchart V (1683–1738) doktoridissertatsioon.
  • Struve, Fr. G. W. Observationes astronomicas, institutas in specula Universitatis caesareae Dorpatensis.Dorpat, 1820–1825, 2.–4. kd.
    Astronoomi, Tartu Tähetorni direktori ja Ülikooli professori Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793–1864) toimetatud Tartu Ülikooli Tähetorni publikatsioonid.
  • Parrot, G. Fr. Trauerrede auf Johann Ludewig Müthel. Dorpat, 1812.
    Füüsiku, Tartu Ülikooli professori ja rektori Georg Friedrich Parroti (1767–1852) matusekõne kolleegi surma puhul.
  • Die Grosse Toilette. Ein Lustspiel in fünf Aufzügen. Reval, 1786.
    Tallinnas anonüümselt ilmunud näitemängust oli seni teada vaid 1 eks.

  Käsikirjad:

  [Kügelgeni laulualbum]. / Koost. Emilie von Kügelgen. 183-?.
  Sisaldab 67 1-5-häälset klaverisaatega laulu baltisaksa, saksa ja itaalia autoritelt, nagu Peter Zoege von Manteuffel, Constantin von Kügelgen, Franz Schubert, Felix Mendelssohn-Bartholdy jt.

  Händel, G. Fr. Arie dell’ Opera di Rinaldo. 1711.
  Katkend Georg Friedrich Händeli (1685–1759) ooperist Rinaldo, kopisti käsikiri. Märgitud on rollide osatäitjad ooperi esietendusel.

• Uusi digikoopiad

  2025. aastal

  telliti digikoopia Müncheni Ülikooli Raamatukogust:

  • Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat. Tallinn, 1767.

  Ainuke teadaolev üldtiitellehega eksemplar.

  2024. aastal

  telliti digikoopia Hamburgi Riigi- ja Ülikooli Raamatukogust:

  • Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat. Tallinn, 1763.
    Ainus terviklik üldtiitellehega koondköide. 

  2023. aastal

  telliti digikoopiad Hannoveri Gottfried Wilhelm Leibnizi Raamatukogust ja Vilniuse Ülikooli Raamatukogust:

  • AEHIK… [Riga: J. G. Wilcken, 169-?].
    Tartukeelne aabits. Ilmunud tõenäoliselt enne 1694. aastat. Ainueksemplar.
    Hannoveri raamatukogu konvoluut sisaldab 5 aabitsat: 2 läti-, 2 eesti- ja 1 soome keeles. Tartukeelne aabits on 3. alligaat, tallinnakeelne aabits on 4. alligaat.
    
  • klmnp … [Riga: J. G. Wilcken, 169-?]
    Tallinnakeelne aabits. Ilmunud tõenäoliselt enne 1694. aastat. Ainueksemplar.
    
  • D. Mart. Lutherusse Wehhemb Catechismus. Tallinn: C. Brendeken, 1689.

  Eestis ei ole säilinud ühtegi täielikku eksemplari. Kuulub lühendatud kirikukäsiraamatusse.
  
  

  • Ehsti-Mah Wehhemb Laulo-Rahmat. Tallinn: C. Brendeken, 1689.
    Eestis ei ole säilinud ühtegi täielikku eksemplari. Kuulub lühendatud kirikukäsiraamatusse.
    
    
  • Löhikenne Palwe-Ramat. Tallinn: C. Brendeken, 1689.
    Eestis ei ole säilinud ühtegi täielikku eksemplari. Kuulub lühendatud kirikukäsiraamatusse.

  2022. aastal

  telliti digikoopiad Augsburgi Riigi- ja Linnaraamatukogu ning Kongressi raamatukogust:

  •  Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat. Tallinnas, 1779.  Ainueksemplar.
    
    
  •  AEHIK … Riga: S. L. Frölich, 1724. Ainueksemplar.
    Kongressi Raamatukogu konvoluut sisaldab 8 trükist, eestikeelne aabits on 6. alligaat. Konvoluut oli müügil Sotheby oksjonil 2008. a. nr. 4784.

  2020. aastal

  telliti digikoopiad Stockholmi Kuninglikust Raamatukogust ja Poola Rahvusraamatukogust:

  • Meye Koige armolisemba Kunninga Soddasäduset kummade Jerrel koick Sodda rachwas peab ellama ninck ennast rascke nuchtluse ninck kachjo eest hoidma. [Tallinn, 1697].
    Esimene eestikeelne seaduseväljaanne. – Rootsi sõjaväe distsiplinaar-sõnastik. Sisaldab 141 paragrahvi ja lõpus sõduri vandeteksti “Juramentum Esthonicum” põhjaeesti keesles lõunaeesti sugemetega. Ainueksemplar.
    
  • Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat, Prentitu Johann Georg Wilkesse, Kunninglikko Rahmato Prentja man, 1685.
    Vanim säilinud tartukeelne lauluraamat. Ainueksemplar.
    
  • [Tarto-Mah Keele Palwusse Rahmat. Rijan, Prentitu Johann Georg Wilckesse, Kunninglikko Rahmato Prentja man. 1685].
    Vanim säilinud tartukeelne palveraamat. Ainueksemplar.
    
  • klmnp … / [B. G. Forselius]. [Riga : Gedruckt bey Johann Georg Wilcken, 1700?].
    Tallinnakeelse 1694. a. aabitsa uus, lühendatud väljaanne.

  Poola Rahvusraamatukogu konvoluut sisaldab 5 trükist, eestikeelne aabits on 4. alligaat. Konvoluut on pärit Shirburni lossis asunud Macclesfieldi krahvide raamatukogust. Oli müügil Sotheby oksjonil 2008, nr. 4686.

  2019. aastal

  telliti digikoopia Francke asutuste pearaamatukogust Halles:

  • Eesti-Ma Rahwa Koddo- ning Kirko-Ramat. [Tallinn : Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa], 1735 ([Halle : A. H. Francke asutuste trükikoda]).
    Ainus teadaolev frontispissiga eksemplar.

  2018. aastal

  telliti digikoopiad Venemaa rahvusraamatukogust:

  • Willmann, Friedrich Wilhelm. Juttud ja Moistatussed kui ka monned öppetussed maja piddamisse pärrast,. Tallinn, 1804 (J. H. Gressel).  

  Fr. W. Willmanni juturaamatu “Juttud ja Teggud …” kolmas, oletatavasti O. R. Holtzi poolt redigeeritud ja täiendatud, trükk, mis oli rahva hulgas populaarne. Erinevad trükivariandid. Ainueksemplar ehk nn. pikem trükivariant  Willmanni 2-leheküljelise pühendusega.

  • Agona, qvem ,,, Dn. Gebhardvs Himselius, … , d. 7. Jan. aetatis suae anno 73. virtute salvatoris sui, … , d. 17. ejusd. mensis eductarum, solennia, piè gratantibus epiniciis prosequitur Gymnasium Revaliense. Reval, [1676].

  Ainueksemplar.

  • Menius, Friedrich Frid. Menii P. L. et histor. PP syntagma de origine Livonorum Dorpati 1632. Anno M.DC.XXXV. Dorpat, [1635].

  Eestis ei leidu ühtegi eksemplari. Tartu Ülikooli esimese ajalooprofessori Friedrich Meniuse töö liivimaalaste päritolu kohta. Teoses leiab eestikeelse pulmalaulu refrääni nootidega, mis on esimene trükis avaldatud eesti rahvaviis.

  2017. aastal

  telliti digikoopiad Kopenhaageni Kuninglikust raamatukogust,  New Yorgi Avalikust Raamatukogust:

  • AEHIK …[Riga : Wilcken, 1700?]
  • AEHIK …Riga : Frölich, 1741
  • ABDE …[Riga : Frölich, 1720?]
    Kolm Riias 18. sajandi I poolel trükitud aabitsat.
  • Katekismusse Öppetusse Selletus. Tallinn : J. J. Köler, 1750
    Tiitellehte kaunistab puulõikes Tallinna siluett.
  • Freylinghausen, J. A. Jummala Nou Innimesse … Tallinnas : J. J. Köler, 1743.
    Populaarse pietistliku usuraamatu 3. trükk.
  • Fischer, J. Önsa Lutri Laste-Oppus. Riga : Wilcken, 1700.
    Lõunaeestikeelne õpik-katekismus leerilastele.

  2016. aastal

  telliti digikoopiad Poolast Olsztyni vaimuliku seminari Hosianum raamatukogust ja Wroclawi Ülikooli Raamatukogust ning Läti Rahvusraamatukogust:

  • Agenda Parva. Braunsberg, 1622
    Vanim tervikuna säilinud eestikeelset teksti sisaldav raamat. Originaal asub Olsztyni vaimuliku seminari Hosianum raamatukogus.
  • Geistliche Wochen Arbeit. Leipzig. 1666
  • Geistliche Hohe Fäst Tahgs Freude. Leipzig, 1667
  • Geistliche Seelen Ergötzung. Leipzig, 1667
    Hageri pastori, vaimuliku kirjamehe ja tõlkija  Christoph Blume 3 saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga teost, mis moodustavad tervikliku käsiraamatu kogu kirikuaastaks. Originaal asub Wroclawis.
  • Gymnasium Revaliense. Reval, 1635
    Paul Femingi Tallinna gümnaasiumile pühendatud luuletus.
  • Hymenaeus ΤΕΤΡΑΓΛΩΣΣΟΣ ad nuptias.Reval, 1643
    Reiner Brockmanni neljakeelne pulmavihk sisaldab eestikeelse luuletuse poeesiaprofessori David Cunitzi pulmadeks.
  • Methodica paedias isagoge, pro felici successu Gymnasii Revaliensis. Reval, 1635
    Tallinna gümnaasiumi rektori Heinrich Vulpiuse koostatud kooliseadus.
  • Dissertatio philosophics de trinitate Platonis … Dorpat, 1696
    Heinrich Christian Wageneri väitekiri üliõpilase Matthias Lemckeni eestikeelse õnnitlussalmiga.
    Eeltoodud Tallinna ja Tartu juhutrükised on pärit Läti Rahvusraamatukogust.

  2015. aastal

  telliti unikaalsete trükiste digikoopiaid kahest Saksamaa (Hamburgi Riigi- ja Ülikooliraamatukogu, Francke asutuste pearaamatukogust Halles) ja kahest Soome raamatukogust (Turu Ülikooli Raamatukogu, Helsingi Ülikooli Raamatukogu):

  • Kurtze Catechismus-Fragen. Reval: Brendeken, 1696.
    Seni teadmata ja retrospektiivses rahvusbibliograafias registreerimata trükis.
  • Monningad Kaunid Laulud. Tallinn: Köhler, 1718.
    Seni teadmata ja retrospektiivses rahvusbibliograafias registreerimata trükis.
  • Missugused Need waimolikkud södda-riistad on … Tallinn: Köhler, 1727.
    Seni teadmata ja retrospektiivses rahvusbibliograafias registreerimata trükis.
  • Katekismusse Öppetusse Selletus. Tallinn : J. Köler, 1718.
    Retrospektiivses rahvusbibliograafias registreeritud, kuid seni leidumuseta olnud katekismuse esitrükk.
  • Boecler, J. W. Teutsch-Ehstnische Andachts-Flamme.Reval: Brendeken, 1678.
    Ainus teadaolev eksemplar saksa-eestikeelsest lauluraamatust.
    ”Saksa-Eesti hardusleek” sisaldab kuus saksakeelset laulu kõrvuti eestikeelse tõlkega. Kuusalu kirikuõpetaja Johann Wolfgang Boeccleri (u.1645–1717)  tõlgitud ja mugandatud kirikulaulud on pühendatud kihelkonna neljale aadlidaamile tänutäheks heategude eest.
  • Tarto-Ma Kele Kässi Ramat. Riga: Wilcken, 1690–1691.
    Ainus täielikult säilinud tartueestikeelse kirikukäsiraamatu koondköide. Vanim eestikeelne illustreeritud raamat.
  • Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat. Tallinn: Köhler, 1752.
    Ainus üldtiitellehega ja täielikult säilinud kirikukäsiraamatu koondköide.

  2014. aastal

  telliti digikoopiad kolmest Eesti trükise punasesse raamatusse kuuluvast ainueksemplarist Lundi Ülikooli raamatukogust:

  • Önsa Lutri Laste Oppus. Riga, 1694.
    Vanim säilinud lõunaeestikeelne leeriõpik.
  • AEHIK … Riga, 1694.
    Vanim säilinud põhjaeestikeelne Forseliuse aabits.
  • AEHIK … Riga, 1698.
    Vanim säilinud lõunaeestikeelne Forseliuse aabits.
    Eesti haridustegelane ja kirjamees, rahvakooli algataja Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) andis oma eluajal välja aabitsa 1685 või 1686, mis pole säilinud. 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat, mis on arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks.

  2012. aastal

  telliti digikoopia Vilniuse Ülikooli Raamatukogust:

  • Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tallinn, 1787.

  Ainueksemplar. Eestis ei ole säilinud ühtegi eksemplari.

  2009. aastal

  hangiti Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogust 8 haruldase 17.–18. sajandil Eestis trükitud raamatu digikoopiad. Need on ainsad teadaolevad ja Venemaa Teaduste Akadeemia Raamatukogus säilitatavad eksemplarid:

  Önsa Lutterusse Katekismusse Öppetus. Tartu, 1792.

  Andächtiges Gebetbuch. Reval, 1671.

  Evangelia und Episteln. Reval, 1671.
  Teadaolevalt esimene Eestis trükitud tekstiillustratsioonidega raamat.

  Der Kleine Catechismus. Reval, 1672.

  Trostreiches Gesangbuch. Reval, 1672.

  Katekismusse Öppetusse Selletus üllespandud, Küssimiste ja Kostmiste Sannadega. Tallinn, 1757.
  Katekismuse 14. trükk oli retrospektiivses rahvusbibliograafias seni registreerimata.

  Ristirahwa usso öppetus, ehk Kostusse Ramat. Tartu, 1790.

  Katekismusse Öppetusse-Selletus Küssimiste- ja Kostmiste-Sannadega üllespantud. Tartu, 1791.

• Publikatsioonid

  RaRa harulduste kogu kajastavad artiklid, kogumikud ja koondkataloogid

  2025

  • Sildre, U. Eesti ma kokkade kasuks ja öppetuseks. Raamatukogu, 2025, Nr. 4. Lk. 30-32. 

  2024

  • Turner, Sophie. Prantsuse vanaraamatutest Eesti Rahvusraamatukogus. Raamatukogu. 2024. Nr. 3. Lk. 27–32.

  2022

  • Sildre, U. Lühhikenne ja selge Öppetus. Uunikum aastast 1776. Raamatukogu. 2022. Nr. 1. Lk. 36–37.

  2021

  • Lusmägi, S. Ülikooli juubeliväljaanne ehk mida raamatute vahelt leida võib. Raamatukogu. 2021. Nr. 2. Lk. 30–32.
  • Raud, G., Sildre, U.. Milliseid haruldusi peidab rahvusraamatukogu? Eesti Ajalugu. 2021. Nr. 1. Lk. 94-104.

  2020

  • Salgamata ilusaim linn : Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel / Eesti Rahvusraamatukogu ; koostanud Ruth Hiie, Larissa Petina, Urve Sildre ; [toimetanud Ruth Hiie, Urve Sildre ; eessõna tõlkinud Tiina Büttner ; kujundanud Margit Plink]. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2020 ([Tallinn] : Printon). 150, [9] lk. : ill.

  2019

  • Lusmägi, S. Adolf Horn – teoloogist bibliofiil. Raamatukogu. 2019. Nr. 5. Lk. 18–21.

  2018

  • Eesti Rahvusraamatukogu pärlid = [Pearls of the National Library of Estonia] / [koostaja Mihkel Volt ; tekst: Janne Andresoo, Lea Hein, Heidi Heinmaa, Ruth Hiie, Mati Kibin, Katri Kiik, Tiina Kruup, Sirje Lusmägi, Katre Riisalu, Urve Sildre, Anniki Vahkal, Sulev Vahtra ; tõlkija: Miikael Lotman ; kujundaja Margit Plink, fotograafid: Teet Malsroos, Stanislav Stepaško]. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2018 ([Tallinn] : Pakett). 104, [7] lk. : ill., portr., kaart.

  Sisaldab ka 6 lühiülevaadet haruldustest: Vanemad eestikeelsed piiblid, Peeter Kippiku köited,  Rahvuseepos Kalevipoeg Eduard Taska köites (U.Sildre); Fr. K. Gadebuschi Livländische Bibliothek,  Metsiku kogu (S.Lusmägi); A. J. v. Krusensterni ümbermaailmareisi atlas (R. Hiie).

  2017

  • Петина Л. Ревельская морская библиотека после 1917 г. : история разрушения // Судьбы книжных собраний России до и после революции 1917 года : Международная научная конференция. Государственный Эрмитаж. Санкт-Петербург, 26–28 октября 2017 г. : [Сборник материалов]. – Санкт-Петербург, 2017. – C. 109–112. Vene ja inglise keeles.

  2016

  • Л. Петина. Армянский Часослов XVII века из собрания редких книг Национальной библиотеки Эстонии // Книги имеют свою судьбу : материалы научной конференции, посвященной 250-летию библиотеки Государственного Эрмитажа (1762-2012) : [Сборник статей]. – Санкт-Петербург: Гос. Эрмитаж, 2016. – С. 196–202. – (Труды Государственного Эрмитажа : [Т.] 79).

  2015

  • Lusmägi, S. Metsiku collection in the National Library of Estonia // Bibliotheca Nostra. Katowice, 2015. Nr. 3(41). Lk. 62–69.

  2013

  • Lusmägi, S. Mida luges eesti talupoeg ärkamisajal // Raamatukogu. 2013. Nr. 5. Lk.24–28.

  2012

  • Sildre, U. Salgamata ilusamad majad linnas. Tallinn XVII–XIX sajandi illustratsioonidel // Sirp. 23.02. Lk. 20.

  2011

  • Lusmägi, S. Rahvusraamatukogu harulduste kogu ja raamatunäitused // Haridus. 2011. Nr. 1. Lk. 38–41.

  2010

  • Riigiraamatukogu haruldused : valik 16.–18. saj. trükiseid ja käsikirju = Rare books of the former State Library : selection of printed books and manuscripts from the 16^th–18th centuries [koost. S. Lusmägi ; tlk. M. Kannusaar ; toim. I. Saaret, L. Petina, R. Hiie ;kujund. M. Plink ; fotod: T. Malsroos]. Tallinn, 2010 (Eesti Rahvusraamatukogu varamu ; 3). 92, [3] lk. : ill.
  • Петина, Л. О книгах кирилловской печати XVI–XVIII веков в эстонских собраниях // Con Amore : историко-филологический сборник в честь Любови Николаевны Киселевой : [Сб. статей ]. Москва: О. Г. И., 2010. Lk. 481–494.
  • Lusmägi, S. Veel Riigiraamatukogu haruldustest // Raamatukogu. 2010. Nr. 5. Lk. 11.

  2009

  • Lusmägi, S. „Atlas geographus” Isaac Newtoni raamatukogust // Raamatukogu. 2009. Nr. 1. Lk. 13–15.
  • Petina, L. Early-printed Russian books in Estonian libraries // CERL Papers IX : Linking the worlds of script and print : catalogues of European manuscripts and early printed books. London, 2009. Lk. 65–75.

  2008

  • Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik= Ownership marks in old books : collection of articles = Владельческий знак на старинной книге : сборник статей / [Eesti Rahvusraamatukogu ; koost. ja toim. L. Petina ; tlk. R. Hiie, I. Saaret, S. Lusmägi]. Tallinn, 2008. 178 lk. : ill.
  • Lusmägi, S. Fr. K. Gadebuschi raamatukogust ja autori täiendustega Liivimaa biblioteegist // Ajalookirjutaja aeg : aetas historicorum / koost. P. Lotman. Tallinn, 2008. Lk. 228–247.
  • Петина, Л. Собрание книжных знаков Иваска-Генса и Руси в Национальной библиотеке Эстонии // Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik / koost. ja toim. L. Petina.Tallinn, 2008. Lk. 162–178.
  • Sildre, U. Sissekirjutused eesti vanaraamatus : 18. sajand ja 19. sajandi esimene pool // Omanikumärgid vanaraamatus : artiklite kogumik/ koost. ja toim. L. Petina. Tallinn, 2008. Lk. 115–127.

  2007

  • Kasuline kokaraamat : eestikeelsed kokaraamatud, kodumajanduskalendrid ja -ajakirjad 1781–1949 = A useful cookbook : cookbooks, home economics calendars and magazines in Estonian 1781–1940. [koost. U. Sildre ; tlk. T. Vilberg ; toim. I. Saaret ; kujund. J. Kool]. Tallinn, 2007 (Eesti Rahvusraamatukogu varamu ; 1). 80 lk. : ill.

  2005

  • Lusmägi, S. Narva Kirikuraamatukogu lugu // Narva Muuseumi toimetised. Narva, 2005. Nr. 4. Lk. 95–105.
  • Lusmägi, S. Vanem baltika: menukid ja rariteedid // Raamat on… IV : Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn, 2005. Lk. 64–73.
  • Петина, Л. Собрание книг графа А. Г. Бобринского в замке Оберпален : из истории поместных библиотек Эстонии ХУШ века // Альманах библиофила. Москва, 2005. Вып. 29. Lk. 9–36.
  • Sildre, U. Jenovevad ehk haledad lood vagadest naistest // Raamatukogu. 2005. Nr. 6. Lk. 23–25.
  • Sildre, U. Talupoegade sissekirjutused eesti vanaraamatus // Raamat on… IV: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn, 2005. Lk. 20–28.

  2004

  • Lusmägi, S. Rüütliromantika ja keelatud värsid // Raamatukogu. 2004. Nr. 4. Lk. 31–34.
  • Петина, Л. Собрание старинных экслибрисов из Национальной библиотеки Эстонии // Книжный знак. Владельческий символ и произведение искусства : материалы докладов научной конференции. Санкт-Петербург, 2004. Lk. 48–50.
  • Петина, Л. Проблемы атрибуции книжных владельческих знаков // Knygotyra. Vilnius, 2004. T. 42. Lk. 25–38.

  2003

  • Lusmägi, S. Die Bücher der Kirchenbibliothek zu Narva in der Estnischen Nationalbibliothek // Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Tübingen, 2003. Lk. 105–128.
  • Sildre, U. Rahvuseepos võõrkeeltes // Raamatukogu. 2003. Nr. 5. Lk. 31–33.

  2002

  • Лусмяги, С. История Нарвской церковной библиотеки // Narva Muuseum : Сборник Нарвского музея. [Нарва], 2002. Lk. 45–60.

  2001

  • Lusmägi, S. Patkuliana Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 2001. Nr. 3. Lk. 15–18.
  • Petina, L. Book Collection of Count A. G. Bobrinskii at Põltsamaa Castle: From the History of Estonian Estate Libraries in the Eighteenth Century // Solanus : International Journal for Russian & East European Bibliographic, Library & Publishing Studies. London, 2001. Vol. 15. Lk. 95–115.
  • Petina, L. Tallinna vene kultuuriseltside raamatukogud // Raamatukogu. 2001. Nr. 5. Lk. 16–19.
  • Sildre, U. Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas // Raamatukogu. 2001. Nr. 4. Lk. 13–15.

  2000

  • Lusmägi, S. The Narva Church Library (18th century) : International Conference The Latvian Book and Libraries: 1525–2000. Materialu krajums I. Riga, 2000. Lk. 195–209.
  • Lusmägi, S. Piirilinn Narva 18. sajandi reisikirjades // Raamatukogu. 2000. Nr. 2. Lk. 13–16.
  • Petina, L. Krahv Bobrinski raamatukogu Põltsamaal // Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1999. Tartu, 2000. Lk. 196–203.

  1999

  • Петина, Л. Библиотеки русских культурных обществ в Таллинне в 1920–1940 гг. // Raamat ühendab /Koost. L. Aarma. Tallinn, 1999 (Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A, Humaniora; 16). Lk. 115–128.

  1998

  • Hiie, R. RR-i haruldasi raamatuid: Tallinna linnaarst dr. Bluhm Tallinnast, tallinlastest ja nende haigustest // Raamatukogu. 1998. Nr. 5. Lk. 34–36.
  • Hiie, R. Vitruviusest Viidinguni : Uusi vanaraamatuid ja teisi haruldusi Eesti Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1998. Nr. 1. Lk. 35–37.
  • Lusmägi, S. Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu provenientsist: 18. sajandi Narva bibliofiil Johann Heinrich Lange // Eesti Rahvusraamatukogu 80 : Artiklite kogumik. Tallinn, 1998. Lk. 80–87.
  • Lusmägi, S. Über die Bücher aus der Kirchenbibliothek zu Narva in der Estnischen Nationalbibliothek // Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil. Tallinn, 1998 (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised; 7). Lk. 52–62.
  • Petina, L. Estonica J. G. Georgi etnograafilises töös // Raamatukogu. 1998. Nr. 6. Lk. 29–31.
  • Petina, L. Omanikumärgid vanaraamatus : Atribueerimisprobleeme // Rahvus ja raamatukogu : Eesti Rahvusraamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverents, 18. detsember 1998 : Ettekannete teesid. Tallinn, 1998. Lk. 52–54.
  • Petina, L. Vanimad vene keele õpikud // Raamatukogu. 1998. Nr. 4. Lk. 31–33.
  • Sildre, U. Lossikogu rariteete // Raamatukogu. 1998. Nr. 2. Lk. 30–32.
  • Sildre, U. Lübecki õiguse trükiväljaannetest // Raamatukogu. 1998. Nr. 3. Lk. 28–29.

  1997

  • Lusmägi, S. Keeleõpik kaanetäidiseks // Raamatukogu. 1997. Nr. 5. Lk. 20–22.

   1996

  • Lusmägi, S. Ühest kaotsiläinud käsikirjast // Raamatukogu. 1996. Nr. 3. Lk. 25–27.

  1995

  • Sildre, U. Vanematest eestikeelsetest Piiblitest Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1995. Nr. 2. Lk. 9–10.

   1994

  • Sildre, U. Eesti raamatute kollektsioon harulduste kogus // Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvuslik identiteet : konverentsi ettekannete kogumik. Tallinn, 1994. Lk. 43–48.

   1992

  • Ralf Rondi käsikirjadest Rahvusraamatukogus // Raamatukogu. 1992. Nr. 4. Lk. 18–19.

   1988

  • Petina, L. Raamatuharulduste kogu // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1988. Detsember. Lk. 15–19.

   1983

  • Petina, L. Smirdini raamatukogust // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1983. August. Lk. 22–26.
  • Петина, Л., Кульюс, С. Неизвестный автограф В. Брюсова // Брюсовские чтения 1983. Ереван, 1985. Lk.. 403–407.

   1982

  • Sildre, U. Fr. R. Kreutzwaldi teosed Riiklikus Raamatukogus // Raamatukogu. Metoodikat. Informatsiooni. Tallinn, 1982. Oktoober. Lk. 3–7.

  Koondkataloogid

  Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttum in europäischen Bibliotheken und Archiven. Bd. 7: Reval-Tallinn; Bd. 8: Dorpat-Tartu. Hildesheim jt., 2003.
  9-köiteline koondkataloog isikutega seotud 16.–18. sajandi saksa juhutrükistest Euroopa raamatukogudes ja arhiivides, s-h. 7 Eesti raamatukogus, arhiivis ja muuseumis.

  Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia väljaanded:

  Eesti perioodika 1941–1944. Tallinn, 2009.

  Сводный каталог инкунабулов небольших собраний, хранящихся в библиотеках страны. Москва, 1982.
  Inkunaablite kataloog sisaldab ka 3 Eesti raamatukogus (RR, TÜR, TLÜAR) leiduvaid hälltrükiseid.

  Сводный каталог русской нелегальной и запрещенной печати XIX века : Книги и периодические издания. – 2-е, доп. и перераб. изд. Москва, 1981–1982. 3 osa.
  19. sajandi vene illegaalsete ja keelatud raamatute koondkataloogis on registreeritud ka 2 Tallinna raamatukogus (RR, TLÜAR) leiduvaid trükiseid.

  M .G. Grenziuse trüki- ja kirjastustoodang, 1786–1818. Tartu, 1985.
  Kronoloogiline nimestik Michael Gerhard Grenziuse (1759–1822) trükikoja toodangust. Näidatud on vähemalt 1 leidumus Eesti suuremates raamatukogudes ja väljaspool Eestit.

  Сводный каталог книг на иностранных языках, изданных в России в XVIII веке / Библиотека АН СССР. Ленинград, 1984–2004. 4 köidet.
  Venemaal 1701–1800 ilmunud võõrkeelsete trükiste koondkataloogis on näidatud leidumus ka 3 Eesti raamatukogus (RR, TÜR, TLÜAR).

  Handbuch deutscher historischer Buchbestände in Europa. Bd. 7.2: Finnland. Estland. Lettland. Litauen. Hildesheim jt., 1998.
  13-köiteline käsiraamat põhjalike ülevaadetega 15.–19. sajandi saksa raamatutest Euroopa raamatukogudes, s-h. 9 Eesti mäluasutuses.