Rahvusteavikute arhiivkogu

Eesti rahvusteavikute kogumine ja säilitamine on tähtis, sest nii hoitakse alles meie rahva keel, kultuur ja ajalugu. Need näitavad, kuidas meie ühiskond on ajas muutunud ning annavad tulevastele põlvedele võimaluse minevikku uurida ja mõista.

Eesti Rahvusraamatukogu roll on neid teavikuid koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha.  Säilituseksemplari seaduse alusel saab raamatukogu igast Eestis ilmunud väljaandest ühe eksemplari. Lisaks kogutakse ja säilitatakse ka digitaalseid materjale, näiteks veebilehti ja e-väljaandeid. Nii aitab Rahvusraamatukogu hoida Eesti kultuuripärandit ning toetab teadustööd, haridust ja elukestvat õpet.

Kui soovid rahvusteavikute kohta rohkem teada saada, siis siit leiad ülevaate arhiivkogu kujunemisest, rikkalikust sisust ning käänulisest ja heitlikust saatusest läbi erinevate aegade ja riigikordade.

Kas tead, kui pisi on tegelikult „pisitrükis“? Või mida “metsikut” tegid ühe küla tegusad mehed üle 150 aasta tagasi ja kuidas see on tänaseni seotud Rahvusraamatukoguga? Sellest ja paljust muust huvitavast saad lugeda allpool.

Siit leiab ka mitmeid artikleid arhiivkogu kohta – nendega tutvumine on vaid ühe kliki kaugusel.

• Arhiivkogu koostisest

  Rahvusteavikud on väljaanded, millel on püsiv väärtus Eesti riigi, rahva, kultuuri ja teadmiste seisukohalt ja mida Eesti Rahvusraamatukogu kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks.

  Rahvusteavikutena käsitletakse:

  • Eestis kõigis keeltes ilmunud teosed;
  • välismaal eesti keeles avaldatud väljaanded;
  • Eesti autorite teosed ja nende tõlked olenemata ilmumiskohast või füüsilisest kandjast (paber- ja elektroonilised väljaanded);
  • Estonica teavikud valikuliselt.

  Et tagada rahvusliku mälu säilimine ja järjepidevus tulevastele põlvedele, on rahvusteavikud koondatud arhiivkogusse. Siia kuuluvad alates 1861. aastast ilmunud eestikeelsed ja alates 1831. aastast ilmunud võõrkeelsed:

  • raamatud;
  • jadaväljaanded (ajakirjad, ajalehed ja jätkväljaanded);
  • kaardiväljaanded (kartograafilised atlased ja kaardid, gloobused, kontuurkaardid-töövihikud jne.);
  • noodid;
  • graafikateavikud (plakatid, postkaardid, postmargid);
  • pisitrükised;
  • auvised (heliplaadid, helikassetid, laserplaadid (sh superaudiolaserplaadid), videokassetid ja DVD-d);
  • tehnikakirjanduse erilaadid (ENSV standardid, tehnilised tingimused, normid, hinnakirjad ja tootekataloogid);
  • füüsilisel kandjal elektroonilised teavikud (kompaktandmeplaadid, mälupulgad ja disketid);
  • Eesti võrguväljaanded s.h. veebiarhiiv;
  • trükiste digitaalne algmaterjal (trükifailid).

  Reeglina säilitatakse arhiivkogus igast teavikust üks, trüki eripära arvestades kõige paremini säilinud eksemplar. Kogusse suunatakse Säilituseksemplari seaduse alusel laekuvad väljaanded, varasemaid kogus puuduvaid teoseid hangitakse järelkomplekteerimise teel. Vanimad ja haruldasemad väljaanded paiknevad harulduste kogus, teised eksemplarid kuuluvad põhikogusse.

  Arhiivkogu osaks on kaks ajaloolist kogu: Riigiraamatukogu sundeksemplaride kogu (S-kogu) ja Metsiku küla laenuraamatukogu.

  Arhiivkogu on Eesti kirjasõna ja kultuuripärandi hoidja – meie ühine mälu, mis kasvab ja täieneb iga aastaga.

  

  

• Arhiivkogu ajaloost

  1918 – Asutatakse Riigiraamatukogu.

  1919–1923 – Raamatukogu hakkab saama Eesti Vabariigi sundeksemplari (algul 1, alates 1923. aastast 2 eksemplari).

  1935 – Sundeksemplaride põhjal luuakse arhiivkogu ehk S-kogu, et koguda ja säilitada Eesti trükiseid. Ajendiks esimese Eesti Raamatu Aasta tähistamine.

  1938 – Arhiivkogu asutamine kinnitatakse Riigiraamatukogu seadusega § 2: “Riigiraamatukogu võib asutada arhiivkogu eestikeelsete ja Eestis ilmunud ja ilmuvate trükiste kogumiseks ja säilitamiseks”.

  1940.–1950. aastad – Sõja ja nõukogude aja pöördelised muutused mõjutavad kogu täiendamist. Lisanduvad Moskvas ja Leningradis kirjastatud eestikeelsete raamatute sundeksemplarid ja nõukogude tagalas ilmunud kirjandus.

  1950. aastal lõpetatakse S-kogu komplekteerimine, kuna need ülesanded võtab üle Eesti NSV trükitoodangut koguv Raamatupalat. Osa S-kogust viiakse erihoidu, osaliselt ka raamatupalati kogusse, mida loeti 1950-ndatel aastatel primaarseks.

  1959–1964 – Vahepealse tühimiku katmiseks märgistatakse üks põhikogu eksemplar arhiivieksemplariks, mida koju ei laenutata.

  1965 – Arhiivkogu taasluuakse 6. jaanuaril ja avatakse uus inventariraamat tähisega „Ar“. Algab järjekindel rahvusteavikute kogumine ja varasemate lünkade täitmine.

  1972 – Arhiivkogusse lisandub Virumaa Metsiku küla talupoegade laenuraamatukogu.

  Alates 1978 – Arhiivkogu laieneb uute andmekandjatega:

  • 1978 heliplaadid
  • 1989 helikassetid
  • 1991 laserplaadid
  • 1999 füüsilisel kandjal elektroonilised teavikud

  1988 – Alustatakse erihoiust raamatute väljasuunamist ja raamatukogu kogudesse, sh. S-kogusse ennistamist.

  1991 – S-kogu võrdsustatakse arhiivkoguga ning Raamatupalat liidetakse taas raamatukoguga. Kogusse lisanduvad väliseesti trükised.

  1993–1998 – Aktiivne S-kogu ennistamine, inventuur ja korrastamine.

  2002 – Lisanduvad Raamatupalati pisitrükised ja graafikateavikud.

  2011 – Kogusse võetakse ka taasiseseisvunud Eesti postmargid.

  2025. aasta lõpuks on arhiivkogus arvel 756 448 füüsilisel kandjal teavikueksemplari.

  

• Riigiraamatukogu sundeksemplaride kogu (S-kogu)

  Raamatuaasta tuules loodi 1935. aastal tollases Riigiraamatukogus (praegune Eesti Rahvusraamatukogu) esimene arhiivkogu – S-kogu.

  

  Alguses täienes kogu peamiselt tasuta sundeksemplaridest – ehk igast Eestis ilmunud trükisest saadeti üks eksemplar raamatukokku. Sellest tuleb ka nimi S-kogu.

  1. novembril 1935 avati S-kogu inventariraamat. Esimene sissekanne oli Sinclair Lewise romaan „Babbitt“ (Tartu, 1935).
  Lisaks sundeksemplaridele saadi raamatuid annetuste ja ostude kaudu. Näiteks kinkis 1935. aastal Oskar Kallas kogusse 1129 trükist.

  Esimesi S-kogusse arvele võetud raamatuid:

  

  

  Muutuvad ajad, muutub kogu

  Ajalugu mõjutas kogu saatust tugevalt.

  1938. aasta seaduse järgi kuulusid arhiivkogusse kõik eestikeelsed ja Eestis ilmunud trükised.

  Pärast 1940. aasta juunipööret lisandusid Moskvas ja Leningradis ilmunud, kuid Eestis trükitud raamatud.

  Sõja-aastatel jõudis kogusse trükiseid riigiasutustest, raamatukauplustest ja antikvariaatidest.

  Nõukogude perioodil koguti edasi nii uusi sundeksemplare kui ka vanemat kirjandust. Osa raamatuid toodi põhikogust arhiivkogusse, osa saadi ostude ja annetustena.
  1947. aastal võeti S-kogusse arvele Viljandi raamatukirjastaja ja kaupmehe Hans Leokese arhiivraamatukogust tulnud raamatuid.

  Arhiivkogu täiendati ligi 15 aastat (01.11.1935 – 18.04.1950). Viimane sissekanne S-kogu inventariraamatusse on Erni Hiire luuleraamat „Huhu merituulen“ (Tartu, 1924).

  Keerulised ajad tõid kaasa S-kogu ümberkorraldamise ja laialipillutamise – osa trükiseid viidi erihoidu või vastloodud Raamatupalatisse. Raamatupalat loodi 1941. aastal raamatukogu osakonnana ENSV sundeksemplari säilitamiseks ja riikliku bibliograafia koostamiseks. Nii tekitati uus arhiivkogu, mis hakkas komplekteerima pärast 21. juunit 1940 ilmunud kirjandust. Sinna suunati siiski ka vanemaid trükiseid, sh. S-kogust, kuhu peale sõda jooksvalt sundeksemplare inventeeriti.

  Uus algus

  1962. aastal raamatupalat iseseisvus. Sellest sai ajend raamatukogu järjekordse arhiivkogu loomiseks. 1965. aastal jõutigi niikaugele, et loodi uus arhiivkogu, mille koosseisu arvati ka 1935. aastal alustatu. Erihoiu likvideerimise tõttu vabanesid seal olnud S-kogu trükised. Uue arhiivkogu sünnidaatumiks oli 6. jaanuar 1965, mil avati inventariraamat selle kogu tarbeks.

  S-kogu täna

  Täna on S-kogu endiselt eraldi tervik Rahvusraamatukogu arhiivkogus. Seal on 22 149 eksemplari – raamatud, ajakirjad, noodid, kaardid ja pisitrükised.

  S-kogu on osa meie kultuurimälust – see aitab hoida ja mõista Eesti trükisõna lugu läbi erinevate aegade.

  

• Metsiku küla laenuraamatukogu

  Arhiivkogu osaks on ka üks vanimaid eesti talupoegade loodud raamatukogusid – 1872. aastal asutatud Virumaa Metsiku küla laenuraamatukogu. 1968. aastal osteti peaaegu terviklikult säilinud raamatukogu Pruulide järglastelt Eesti Rahvusraamatukogule ja alates 01.01.1972 kuulub ta arhiivkogu koosseisu. Kogus on raamatud, noodi- ja kaardiväljaanded, jadaväljaanded ja pisitrükised, kokku 2144 eksemplari. Trükiste kuuluvust raamatukogule tähistab tempel: „Eestikeele Raamatukogu Metsikus”. Pruulide perekonna ja raamatukoguga seotud dokumente ja käsikirjalisi materjale säilitatakse perekond Pruulide isikuarhiivis (F. 36 Perekond Pruul). See sisaldab Pruulide päevikuid, ilmavaatlusi, taludokumente, fotosid ning Metsiku laenuraamatukoguga seotud dokumente.

  

  

  Metsiku Õppija Seltsi asutas 2. veebruaril 1872. aastal Metsiku koolimajas salgake ümbruskonna ärksamaid mehi, talupoegi ja külaharitlasi Metsikust, Vihulast, Aasperest, Sagadist ja Karulast. Seltsi esmaülesandeks sai laenuraamatukogu (ehk „piblioteki”, nagu seisab protokollis) pidamine. Asutajaliikmeid oli 12, aktiivsemad neist 6-7 meest. Seltsi presidendiks valiti Danel Pruul, kelle kodus raamatukogu ka tegutsema hakkas.

  Lisaks igapäevastele talutöödele tegelesid nii isa Danel Pruul kui ka pojad Hans ja Gustav raamatute, ajalehtede ja ajakirjade parandamise ning köitmise ehk pookimisega.

  Laenuraamatukogu tegevus soikus 1889. aastal. Pärast seda jäid raamatud raamatulembesele Pruulide taluperele, kus neile endise hoolega lisa hangiti. Perekonna ja seltsi raamatud segunesid ning eriti vanemate trükiste puhul on raske eristada, kas need kuulusid algselt Pruulidele või laenuraamatukogule.

  Millist kirjandust raamatukokku hangiti ja lähemalt perekond Pruuli kohta saab lugeda allpool toodud artiklitest.

  Artiklid:

  • Lusmägi, S. Mida luges eesti talupoeg ärkamisajal // Raamatukogu. 2013. Nr. 5. Lk.24–28.  
  • Lusmägi, S. Metsiku “pibliotek” 140 aastat hiljem // Sirp, 2013, 13.09. Lk.13–14.
  • Rahvusraamatukogu tähistab juubelit näitusega Metsiku kogust ja raamatuga arhiivkogust – Sirp, 9.09.2013.  
  • Lusmägi, S. Aasta tegu teadusraamatukogus 2013. Metsiku „pibliotek“: raamatunäitus, kirjatööd, etendus. // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2013. Tallinn, 2014, lk. 99–101.
  • Lusmägi, S. Metsiku collection in the National Library of Estonia // Bibliotheca Nostra. Katowice, 2015. Nr. 3(41). Lk. 62–69. 
  • Remmelt, H. Esimene talupoegade raamatukogu Eestis // Raamat on … IV. – Tallinn, 2005. Lk. 74–79.
  • Remmelt, H. Metsiku küla lugu : 130 aastat eesti talupoegade laenuraamatukogu // Raamatukogu, 2003. Nr. 3. Lk. 28-30.
  • Raamatud rändasid rõõmuga ringi / Virve Liivanõmm. Õpetajate Leht, nr. 40, 11 november 2005. L. 16.
  • Pärloja, Laine. Ootamatu leid Aaviku talust. Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu // Kultuur ja elu. 2016. Nr. 4. Lk. 64-68.
  • Ülemaks kui hõbevara ,,, Kolm põlve raamatusõpru Vihulas / Virumaa Teataja (1925-1944), nr. 61, 26 mai 1939. L. 4.

  Raadiosaated:

  • RAAMATUHOIDJA. Metsiku raamatukogu | Audioarhiiv | ERR 20. august 2022 / Liis Tamm.

  Lavastused: 

  • Metsiku küla pibliotek, VAT teater. Esietendus 10. septembril 2013 Rahvusraamatukogu fuajees.  
  • Rahvusraamatukogu juubelietendus “Metsiku küla pibliotek” – YouTube

• Pisitrükised

  Pisitrükised on väikese mahuga, napi sisuga või mingiks konkreetseks puhuks valmistatud ja lühiajalise tähtsusega info- ja reklaamväljaanded. Nende määratlemisel ei ole olulised mõõtmed, vaid sisuline ja ajaline väärtus. Pisitrükis ei ole tibatillukene raamat või peopessa mahtuv ajaleht.

  Nendeks on näiteks:

  • kutsed, kalendrid, müüri- ja laululehed;
  • ankeedid, toote- ja ravimikataloogid, kaubapakkumiste nimistud;
  • näituste ja messide kataloogid (välja arvatud kunsti- ja fotonäitused);
  • üksikute erialade ja ainekursuste õppeprogrammid ning õppeplaanid lühema kui ühe aasta perioodiks;
  • telefoniraamatud;
  • asutusi ja organisatsioone tutvustavad väljaanded;
  • kliendilehed, turismialased voldikud;
  • sõiduplaanid, teatri-, kontserdi-, spordi- ja kultuuriürituste kavad;
  • ristsõnaväljaanded, valimismaterjalid (v.a. valimisliitude programmid);
  • kirjastuste plaanid (v.a. aastaplaanid);
  • asutuste/organisatsioonide aruanded lühema kui ühe aasta perioodi kohta.

  Rahvusraamatukogu komplekteerib üksnes rahvusteavikutena käsitletavaid pisitrükiseid. Kogu suurus on üle 270 000 eksemplari, põhiosa on ilmunud pärast 1941. aastat. Varasemast ajast leidub kirikute laululehti, kavasid ja tutvustajaid, teatrietenduste kavasid, müürilehti, Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimismaterjale, reklaamtrükiseid, kalendreid jm.

  Pisitrükiste säilituseksemplarid on kirjeldatud temaatiliste rühmadena. Kollektsioon on leitav DIGARis Pisitrükised (varia).

  

  

• Kirjandus

  Arhiivkogu kujunemisloost ja koostisest loe lisaks:

  • Arhiivkogu Rahvusraamatukogus : Eesti kultuuripärandi hoidja = Archival collection in the National Library of Estonia : cherishing Estonian cultural heritage / [koostanud Helle Remmelt, Kaire Lass. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2013. 128 lk. : ill., kaart., portr., noot.
    “Eesti Rahvusraamatukogu varamu” sarja kuues raamat annab ülevaate arhiivkogu kujunemisest ning selle koostises olevatest heliplaatidest, nootidest ja kaartidest. Eesti raamatulugu illustreerib käsitlus 19./20. sajandi vahetusel ilmunud luuleraamatutest. Kaks artiklit on pühendatud Metsiku laenuraamatukogule ja raamatulembesele Pruulide taluperele.
  • Tammaru, K. Eesti trükiste arhiivkogu ajaloost // Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvuslik identiteet. Tallinn, 1994. Lk.29-34.
  • Remmelt, H. Arhiivikogu juubelinäitus tõi külastajatetulva // Raamatukogu, 2006. Nr. 2. Lk. 23-24.
  • Volt, M. 70 aastat Rahvusraamatukogu arhiivkogu // Raamatukogu, 2005. Nr. 6. Lk. 19–20.
  • Remmelt, H. Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu kujunemisloost // Eesti Rahvusraamatukogu 80 : artiklite kogumik = National Library of Estonia 80 : collection of articles. Tallinn, 1998. Lk. 64-67.
  • Remmelt, H. Autograafe Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogust // Raamatukogu, 1998. Nr. 6. Lk. 12-13.
  • Remmelt, H. 60 aastat Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu // Raamatukogu, 1995. Nr. 6. Lk. 22.

Saa rohkem teada

Põnevad mängulised slaidid, mis sisaldavad endas huvitavaid fakte pisitrükistest suurte plakatiteni.

Kirjandus

Raamatute põnev maailm – pisitrükistest vigurraamatuteni

991 vaatamist kirjandus, emakeel, eesti keel

Infopädevus

Pisitrükistest hiigelsuurte plakatiteni

669 vaatamist kirjandus