„Eestlane loeb 2025“

Kas eestlased on jätkuvalt „lugeja rahvas“ või on meie lugemisharjumused muutumas?

Lugemine on eestlastele oluline, seda kinnitab 2025. aastal läbiviidud lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“. Uuring annab ülevaate eestlaste lugemisharjumustest ja -eelistustest nii trüki- kui digikeskkonnas ning aitab mõista, milline roll on lugemisel tänapäeva ühiskonnas.

Samuti toob uuring esile lugemishuvide ja -eelistuste mitmekesisuse ning selgitab sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid, mis võivad huvi raamatute vastu nii toetada kui ka vähendada. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet, mis aitab mõista lugemiskultuuri olukorda Eestis ning toetada selle arengut.

Lugemisuuring valmis Eesti Raamatu Aasta programmis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu ja uuringufirma Emor koostöös.

Tutvu uuringuga

Vaata uuringu esitlust

Vaata lugemisuuringu tulemuste tutvustust Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsil „Eesti raamat – kaua võib?” RaRa Youtube’i kanalil.

Loe lisaks

Lugemisuuringut tutvustab ka ajakirja Raamatukogu artikkel.

Ajakiri Raamatukogu

Raamatukogude mõju aina kasvab

Signe Heiberg, ajakiri Raamatukogu toimetaja Raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ võimaldab heita värske pilgu sotsiaalsetele ja…

13. märts 2026 rahvaraamatukogu, uuring, ajakiri raamatukogu, raamatukogu, lugemine

Uuringu koostajad

Lugemisuuring valmis koostöös järgmiste partneritega:

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Eesti Kirjandusmuuseum
Tartu Ülikooli raamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu
Kantar Emor

• Autorid

  MARJU LAURISTIN (PhD)
  on Tartu Ülikooli emeriitprofessor; sotsioloog, kes on andnud olulise panuse Eesti ühiskonna, avaliku arvamuse ja meediaprotsesside uurimisse. Oma uuringutes on ta jälginud eestlaste raamatusuhte ja lugemisharjumuste muutusi alates 1978. aastast.
  

  MARGE ALLANDI (MSc)
  on Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist, kelle töövaldkond on poliitika ja rahvusvahelised suhted. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria ja -ajaloo eriala. Tema uurimisteemadeks on kultuurimälu, rahvuslik identiteet ja rituaalsed tegevused.
  

  JAANIKA ANDERSON (PhD)
  on Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. 2004‒2024 oli ta Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor, kunstimuuseumi juhataja ja antiigikogu kuraator. Tema uurimishuvi on olnud antiigi retseptsioon, kollektsioonide kasutamine haridustegevuses ning ülikooli kogude kujunemislugu.
  

  MAARJA HOLLO (PhD)
  on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur ja MTÜ Ühendus Eesti Elulood esinaine. Ta on uurinud eesti eksiilkirjanike, eelkõige Bernard Kangro loomingut ja avaldanud selleteemaliste artiklite kogumiku (2019). On uurinud ka eesti elulookirjutust, sealhulgas mälestusi, eluloolisi jutustusi ja kirjavahetusi. Praegu on tema uurimistöö keskmes vennastekoguduse liikmete elulood. 
  

  RAGNE KÕUTS-KLEMM (PhD)
  on Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor. Tema uurimisfookuses on muutused meediakasutuses, meediasüsteemid ja ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ta õpetab bakalaureuse- ja magistritudengitele meedia- ja kommunikatsiooniteooriaid ning meediasüsteeme.
  

  MARGUS KÜPPAR
  on Eesti Rahvusraamatukogu kultuurikeskkonna kuraator. Varem on ta töötanud Eesti Päevalehe raamatukirjastuse juhina, olnud Eesti Digiraamatute Keskuse kaasasutaja ja tegevjuht ning Tallinna Linnateatri turundusjuht. On õppinud haldusjuhtimist Tallinna Ülikoolis ning praegu õpib kirjandusteadust ja mõttelugu Tartu Ülikoolis. On Eesti Rahvusraamatukogu esindaja Eesti Raamatu Aasta peakomitees.
  

  MARIN LAAK (PhD)
  on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur, kirjandusloolane ja kriitik. Ta on kirjandusmuuseumi Tiigrihüppe projekti „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924‒25”, kirjandusloo interaktiivse keskkonna „Kreutzwaldi sajand: eesti kultuurilooline veeb” ja raamatulugu tutvustava veebikeskkonna „Eesti raamat 500. Loo lugu!” idee autor ning avaldanud artikleid digitaalsest kirjandusloost ja digiraamatute kasutamisest. Kirjandusloolasena on ta uurinud 20. saj eesti kirjanduslugu ja pagulaskirjandust.
  

  LIINA LUHATS-ULMAN
  on Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht, õppinud kultuuriteooriat ja filosoofiat ning on lõpetamas rakendusliku käitumisteaduse magistrantuuri.
  On tegutsenud ajakirjandus- ja kultuurisfääris ning uurinud filmimuusika semantilisi ja kultuurilisi funktsioone eesti filmis.
  

  RIINA TAMM (MA)
  on Eesti Rahvusraamatukogu hariduskeskuse juhataja ning tegeleb raamatukogunduse ja haridusvaldkonna veelgi tihedama liitmisega. Varem on ta pikemat aega töötanud õpetaja ja õppejuhina ning on kasvatus- ja sotsiaalteaduste magister.
  

  KRISTEL VEIMANN
  on Eesti Rahvusraamatukogu teenuste juht, kes vastutab RaRa teenuste arendamise ja juhtimise, sh avalike ja e-teenuste kujundamise, digilahenduste ideestamise ja arenduste elluviimise ning teenusstandardite, kvaliteedijuhtimise ja eelarveraamistike kujundamise eest juhtkonna tasandil. Oma töös ühendab ta strateegilise juhtimise, kasutajakeskse teenusedisaini ja andmepõhise otsustamise, et teenused oleksid ühtaegu usaldusväärsed ja mõjusad.