Järelevaatamine ja küsimused-vastused: 12.09 koostööseminar raamatukogudele üleriigiliste raamatukoguteenuste edendamiseks

12. septembril toimus Teamsi keskkonnas Eesti Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministeeriumi korraldatav koostööseminar „Rahvaraamatukogude riiklike ülesannete korraldus“.

Koostööseminari teemad

10.00 – 10.10
Eesti raamatukogud 21. sajandil.
Mihkel Kaevats, KUM kultuuriväärtuste osakonna juhataja

10.10 – 10.35
Rahvaraamatukogu seaduse ja reformi hetkeseis.
Ülle Talihärm, KUM raamatukogunõunik

10.35 – 10.45
Üleriigiliste teenuste juhtimine ja teenuste töörühmad.
Kristel Veimann, RaRa teenuste juht

10.45 – 10.50
Rahvaraamatukogude kiirendi 2024. a. vooru tutvustus.
Hela Ojasaar

10.50 – 11.30
Küsimused ja vastused.

Küsimused ja kommetaarid Teamsi koosolekult koos vastustega 

Kuidas mõjutab 4%-line kärbe arenduskeskusega seotud plaane (viide ERR uudisele)?  
Hetkel on minister välja öelnud ainult selle, et eelarve kärbe puudutab ainult (haldusala)avalik- õiguslikke ja (haldusala) sihtasutusi. 4%-line kärbe puudutab ainult rahvusraamatukogu eelarvet. See, mis on seotud maakonna riiklike ülesannete teemaga ja nende töötajate töötasuga või siis ka teavikutoetusega, selles osas hetkel veel informatsiooni ei ole.  

Kas 21 RaRa töötajat, kes on esitatud slaidil, tegelevad kõik ainult arendusüksuse tööga? Kas nende 21 hulgast 15 töötavad maakondades, kas sain õigesti aru? 
21 on mõeldud riiklike ülesannete teenindamiseks. Esimeses etapis on ette nähtud, et tekib 5 piirkondlikku üksust. Esialgu on piirkondlikus üksuses 5 töötajat, hiljem on piirkondlikus üksuses 10 töötajat. Suur rõhk jääb kindlasti andmekogu haldamisele, arendamisele ja igapäevase teenuse toe pakkumisel. Toetame rahvaraamatukogude igapäevasi tegevusi.  

Kas IT  tehnoloogiliste arenduste projektis, nt iseteenindusautomaadi soetamisel, on vajalik omaosalus või on võimalik toetust saada täies ulatuses? 
Investeerimisprojektidel on abikõlbulikest kuludest omaosalus 50%. Kui me räägime ükskõik millistest tehnoloogilistest vahenditest, siis igal juhul on oma osaluse nõue 50%. Koolitusprojektidel ei ole 50% nõuet.  
Enne infoseminari paluks läbi lugeda kõik investeeringu ja koolitusprojektide taotlusvooru tingimused, et saaksite kõik oma küsimused siis esitada. Kui on vahepeal küsimusi või valmistate midagi ette, siis alati on võimalik saata e-kiri. Mõnede projekti puhul on ettevalmistusperiood pikem. Kui õnnestub, siis enne seda, kui me vooru avame 1. novembril, on meil toetuste menetlemise infosüsteemile tehtud ka täiendusi selleks, et saaks taotlusvormi tutvumiseks varem avada. 

Piirkondlikud üksused- teema seni lahti rääkimata, kuhu need tulevad? 
Piirkondlikke üksusi oleme kavandanud, on olnud erinevaid arutlusi. Piirkondlikke üksusi võiks olla 5, kui oleme arutanud, kuidas võiks olla regionaalne koostöö. Piirkondlikud üksused ei pea moodustuma maakonna piiride kaupa. Siin tuleb läbirääkimisi pidada omavalitsustega, millise piirkondliku üksuste all üks või teine kohalik omavalitsus võiks kuuluda. Millised kohalikud omavalitsused millisesse piirkonda hakkavad kuuluma, see saab olema omavalitsustega läbirääkimise teema.  

Kommentaar: taotluste menetlemise süsteem annab valeteateid.  
Aruande tähtaeg on 30. september, aga eile (11.09) teatas, et aeg on möödunud  
See on tõesti nii, et taotluste menetlemise süsteem annab valeteateid. Viimane tuli eile (11.09), et aruanne on esitamata, kuigi tähtaeg alles saabub. See on seotud tehniliste probleemidega. Iga kord kui valeteated tulevad, siis toetuste taotlemise infosüsteemi avalehel on kindlasti ka info selle kohta, kui süsteemis on vead. Kui on küsimus, võite kirjutada ja saate ka vastuse.  

Kommentaar: Tallinna Keskraamatukogu tahab üleriigilistesse töörühmadesse, praegu on 7st 3 töörühma kaetud. Eeldame, et kõik 3 meie töötajat saavad ÜÜRSi töörühma. 
Kui töörühm on väga suur, siis tööd on väga keeruline korraldada. Kuna töörühmi on kokku 7, siis on oluline, et võimalikult erinevad piirkonnad saavad sõna sekka öelda. Ma usun, et saame sellisel moel asjad ära korraldada, et igast raamatukogust on konkreetses töörühmas 1 töötaja ja selle inimese ülesanne on kindlasti viia info oma majja. Saame kaasata palju suuremat ringi raamatukoguvõrgustikus. Kasvõi raamatukogusüsteemi testida, funktsionaalsusi üle vaadata. Kui on küsimusi, siis meie töörühma juhid vastavad.  

Küsin üle, kas rahvaraamatukogudele on siis kohustus ÜÜRSiga ühineda? Ja seda esimeses etapis? Slaidil oli nii kirjas. 
Rahvaraamatukogudele on kohustus ÜÜRSiga liituda ja seda I etapis. Seaduseelnõuga näeme ette seda, et rahvaraamatukogudele on ette nähtud ühinemine ühtse raamatukogudesüsteemiga.  

Me ei ole ÜÜRSi töörühma osas tagasiside saanud, 3 inimest panime suvel kirja. 
Suvel töörühmi planeerisime, aga me ei ole kutseid saatnud. Järgmisel nädalal (a 16.09) tulevad raamatukogudele kutsed, kus raamatukogud saavad oma esindajad määrata.  
Tahame töörühmadega juba oktoobris tööd alustada.  

Millal tuleb täpne info RK reformi 1. etapi rakendamise kohta? See tähendab töötajate koondamist ja tööplaanide koostamist. 
Kui me räägime rahvaraamatukogu seaduse jõustumisest, siis see sõltub sellest, millal riigikogu seaduse vastu võtab. Praeguse kava kohaselt, kui seadus võetakse vastu 2025. aasta juuni alguse seisuga ja seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist, siis kindlasti sellele eelnevalt hakkame 15 kohaliku omavalitsusega pidama juba sellel sügisel, kuidas seda protsessi korraldada. I etapis, kui seadus jõustub, siis komplekteerimine ja pakkimine jääb endiselt maakonna raamatukogudesse. Neljast töötajast kaks jätkavad töötamist. Teise etapi rakendumisel, kui kõik riiklikud ülesanded lähevad arendusüksusele, siis kas kohalikud omavalitsused pakuvad ise töötajatele tööd või leiavad lahendusi teiste ametikohtade näol. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja selgitada, milliste töötajate puhul tuleb võib tulla koondamine. Igal juhul me räägime läbi kõikide maakonnaraamatukogude omanikega ja neid läbirääkimisi ja tegevuste kavandamisi juba käesoleva aasta oktoobris.

Kas raamatukogu teavitatakse, kui KOViga minnakse rääkima? 
Me räägime kõigepealt raamatukogude omanikega, sel juhul me tingimata ei teavita. Me kindlasti hoiame maakonnaraamatukogusid kõigi arengutega kursis. Kui kohalike omavalitsuste kui omanikega on kohtumised toimunud, siis maakonnaraamatukogude juhtidega on meil regulaarsed kohtumised ja neid me jätkame. Kui on mingid arengud, kindlasti tulevad arutlusele ka maakonna raamatukogude juhtidega. 
Kohalik omavalitsus on rahvaraamatukogu omanik, kellega peame läbi rääkima. Osa omavalitsusi on öelnud, et neil on pakkuda ka teisi ametikohti, kuhu töötajad ümber suunatakse, aga kindlasti räägime kohaliku omavalitsusega esimesena, kuna maakonnaraamatukogu riiklike ülesandeid täitvad töötajad on kohalike omavalitsuste töötajad, siis nende kohta otsuseid teeb kohalik omavalitsus. Nii inimeste töö kui ka töötasudega.  

Omavalitsus ei koonda ju, ikka raamatukogu koondab! 
KOV koos oma raamatukogu töötajatega ühiselt arutama, mis ja kuidas tegevusi kavandada. Ressurssi planeerida, töötajate töökoormusi või tööülesandeid. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesandeid täitvad töötajad on kohalike omavalitsuste töötajad.  

Kommentaar: Selja taga ei ole hea lahendus, andke ikka teada, kui KOViga rääkima lähete. 
Kui kohtumised toimuvad, siis tulemustest kindlasti anname teada.  

Rääkige sellest üleriigiliste teenuste veebilehest, kas see avalik veebileht või mingi siseveeb? 
See on avalik veebileht, mis tuleb rahvusraamatukogu veebilehe platvormile. Sinna koondame kokku kõik korduma kippuvad küsimused seminaridelt koos vastustega, seal hakkab olema raamatukogutöötajatele mõeldud sündmustekalender. Me loodame, et jõuame lahenduseni, et kõik, mis puudutab raamatukogude töötajaid, jõuab sinna kalendrisse. Sinna tuleb info riiklike teenuste kohta, see on raamatukogude reformi edenemise koht, seal on kõik seminaride salvestused, infokirjad. Oktoobri alguses teeme esimese versiooni kättesaadavaks ja saame seada koos edasi arendada kõigi jaoks kasulikuks.  

Kas tuleb siseveeb, kus juhendmaterjalid üleriigilised? 
See ei ole siseveeb, see on avalik. See on koht, kus ka kohalikel omavalitsustel on võimalik infot saada, mille järele on neil vajadus. Kõik see, mida me ühiselt tegemas oleme, on väärt info kogu Eesti riigis ning seda on mõistlik jagada.  

Kas see veeb suunatud avalikkusele või ikkagi ka siseveeb juhendmaterjalidega? 
Töörühmade keskkond on eraldi ja ei ole avalikkusele kättesaadav. Juhendmaterjalid, mis on olulised protsessides toime tulemiseks, tulevad eraldi keskkonda. Kuidas kõike teha, see on juba töörühmade töö ja korraldada. Aga sisetöö vaade on eraldi tervikuks kokku koondatud ja raamatukogutöötajatega seda me kindlasti jagame.  

Kommentaar: Ma küll ei prognoosi nii kindlalt üksuse töötajate arvu kärbete tingimustes.
Võivad muudatused tulla, prognoosid on tehtud juba kevadel eelnõu koostades. Kui olukord muutub, tuleb prognoosid üle vaadata töötajate arvu osas.