ÜRTAK infoseminar raamatukogudele

5. detsember 2023

Üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse (ÜRTAK) infoseminar tutvustab raamatukogudele projekte ÜÜRS, juhtimistöölaud, teenust MIRKO ja rahvaraamatukogude kiirendit.

Seminar toimus 5.detsembril 2023.a veebiülekandena MS Teams keskkonnas.

Vastused esitatud, kuid seminaril ajanappuse tõttu vastuseta jäänud küsimustele on välja toodud alljärgnevalt.

Millised lahendused jäävad nö teise etapi lahendusteks, kui kogu raha arendusteks korraga ei saada?
Võimalikud teise etapi tööd on näiteks litsentsiandmebaasidele juurdepääs. Analüüsi dokumendis on võimalik tutvuda, osaga mis on MVP (minimum viable product) ja mis võib jääda tuleviku arendustesse.

Mis tundub praegu kõige keerulisem küsimus, millele lahendust otsite?
Kõige keerulisem on kirjete mestimine (liitmine) üle kolme raamatukogusüsteemi.

Kas riik on arvestanud kuludega, mis tekivad kirjete ületoomisega teistest süsteemidest ja andmete korrastamisega? TLN ja TRT liitmine oli suur töö.
Migratsiooni tööd on hinnastatud. Hinnastamata on tööd, mis on seotud tänaste raamatukogu süsteemiga seotud seadmete ja süsteemide uuesti liidestamiseks vaja teha. (N: Kui täna töötav turvavärav töötab Sierra süsteemiga siis uue süsteemi kasutuselevõtmisel tuleb arvatavasti turvavärav uuesti liidestada uue süsteemiga)

Kes hakkab tegelema topelt kirjetega, mis paratamatult tekivad?
Võimalikult palju proovime kirjeid kokku liita migratsiooni käigus, mistõttu on ülioluline juurutada 2024 aasta jooksul rahvusbibliograafia number ja ka mõni muu ülebaasiline identifikaator igas raamatukogusüsteemis, mis võimaldab juba enne migreerimist kirjeid vastavalt täiendada, et topelt kirjeid tekiks migreerimisel võimalikult vähe.

Meil oleks hea meel, kui teeksite raamatukogudele kalkulatsiooni (kulud kuus, aastas, sh arendustele) ise ära (KOVid saavad nii ühinemise osas otsustada).
2024 jooksul keskendutakse ärimudeli väljatöötamisele, mis sõltub suuresti ka hangitavast süsteemist. Lõplik summa selgub siis kui läbi on viidud riigihange ja täpne maksumus on juba teada.

Kas raamatukogude juurdepääs saab olema litsentsipõhine (nagu Sierras on)?
Pigem mitte, erinevatel raamatukogusüsteemidel on erinev hinnastamise poliitika. Näiteks Alma puhul sõltub hind instantsist – ehk siis mitu raamatukogu suudab kokku leppida ühtsetes laenutingimustes. Suuresti kujuneb hind tarbimise (bibliokirjete arvu, laenutuste arvu jt. süsteemi ressurssi nõudvate parameetrite) alusel ehk siis maksta tuleb selle eest kuipalju kulutatakse serveri ressurssi.
Küsimuste seas tõusid esile kaks teemat:
1) miks peab raamatukogu esitama andmeid harukogude kaupaja
2) miks nimetame tulevast lahendust juhtimistöölauaks, kas statistika on juhtimine?

Statistikat kogutakse vajaduse põhiselt. Andmeid kogutakse selleks, et saada peegeldus oma tegevuste kohta ja analüüsida seda – mis läks hästi, mis halvasti? Mida on vaja muuta või mida saab muuta? Vastavalt sellele teha ka juhtimisotsuseid. Statistika on otseselt juhtimisega seotud ja statistika kogumine peab alati olema eesmärgistatud.

Eesmärgist lähtuvalt saab uue lahenduse puhul ka üle vaadata, milliseid andmeid on mõtet koguda harukogude kaupa, milliseid ainult raamatukogu kui terviku kohta. Olulised aspektid on ka andmete järjepidevus, võrreldavus ja usaldusväärsus ning kahtlemata ka ratsionaalsus ressursi kasutuses andmete kogumisel.

Mõned näited erinevatest avalikest töölaudadest, millega saab tutvuda.
- Statistikaameti juhtimislauad
  https://juhtimislauad.stat.ee/et
- MinuOmavalitsuse portaal
  https://minuomavalitsus.ee/
- Keskkonnaportaal (link on rõngastamisstatistika töölauale)
  https://keskkonnaportaal.ee/et/r%C3%B5ngastusstatistika